EFK #2 Viimne reliikvia

Ilmselt ei osanud mitte keegi, isegi "Viimse reliikvia" režissöör Kromanov arvata, et filmist, mis kuldsete kuuekümnendate lõpus mõõga-ja-mantli seiklusfilmiks loodi, saab läbi paljude aastakümnete edukaim ja armastatuim mängufilm Eestis. Seda näidatakse ja vaadatakse ikka ja jälle uuesti, nüüd juba üle 50 aasta, ehkki film koos kõigi detailide, tekstide ja lauludega on inimestele põhjalikult pähe kulunud.

Filmi stsenaarium põhineb Eduard Bornhöhe jutustusel "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Kuna meil oli rõõm luua geopeituse aare raamatu sisu põhjal, on üsna loogiline, et soovisime sama teha ka filmi teemal ning moodustada neist aardepaari. Ehkki filmis kasutati raamatu ainestikku, ajastut ja tegelasi, ei ole nii poliitilistel kui kunstilistel põhjustel raamatutekstist filmistsenaariumisse kuigipalju alles jäänud. Mis ongi ehk tore – meil on seetõttu kaks head lugu :o) Stsenaariumi käsikirja kooskõlastamine tolleaegsete võimutegelastega läks üle kivide ja kändude, seda solgutati neli aastat, enne kui anti luba film valmis teha. Toimetajaks sai Lennart Meri, kes käsikirja neljanda variandi arutlusel stuudio kunstinõukogus nalja viskas, et "Bornhöhe tegelastest on säilinud vaid Agnese kikkiskõrvaline kimmel".

1969. aastal ilmavalgust näinud verivärske film saavutas peaaegu välgukiirusel erakordse populaarsuse mitte ainult Eestis, vaid kõikjal Nõukogude Liidus ja ka mujal riikides, kus seda näidati. Kuigi mitmed kohalikud tõsised filmikriitikud oma sõnavõttudes halvustavalt nina kirtsutasid, on aeg näidanud, et vox populi, vox Dei. Paljud tol ajal kriitikute poolt taevani kiidetud filmid on ammugi paksu tolmukorra all unustusse vajunud, "Viimne reliikvia" elab aga oma elu edasi. Juba esimesel linastusaastal püstitas film rekordeid (Nõukogude Liidus 45 miljonit, Eestis 773 000 vaatajat). Filmi on näidatud rohkem kui 80 riigis. Sellist publikumenu pole kunagi olnud ühelgi teisel eesti filmil. Eestlaste jaoks oli aga filmil lisaks ka palju isiklikum, varjatum ja sügavam tähendus, mis kõige selgemini väljendub loo kulminatsioonilauses: "Meie reliikvia on vabadus!"

2002. aastal sai "Viimne reliikvia" uue hingamise: see jõudis restaureerituna taas suurele ekraanile. Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne reliikvia" parimaks nii filmitsitaatide kui ka laulude poolest.

Internetis saab filmi tasuta vaadata siin, aeg-ajalt ka Jupiteris – kasutage otsingut, sest aadress võib muutuda.

Aarde esimene vahepunkt asub koordinaatidel 644DEAH, 67FJIB
Tähtede asendamiseks numbritega tuleb vastata kaheksale küsimusele filmi sisu kohta. Neid vastuseid teab vist iga eestlane une pealt :o) Geokontrolli pole tarvis – kui saadud asukoht ei tundu loogiline, siis läks miskit valesti. Teine pool mõistatusest laheneb õues liikudes. Vali kena päev, võta kaasa internetiga nutiseade ning tule suursugusesse Taevaskotta jalutama. Matka kogupikkuseks on üle 5 km, jalgrattaga ega mistahes muu maismaasõidukiga neil radadel liigelda ei lubata. Välitöödel saadud esimesele küsimusele vasta siin. Vahetusnänni võiks üldiselt hoida võimalikult ajastutruuna. Esmaleidjale on aardes vastava tähistusega FTF münt.

A: Mis oli Pirita kloostri viimse päeva põhjuseks?
   2: Talurahvas tahtis püha reliikvia enda valdusesse saada
   3: Sadistlik abtiss ei lasknud Agnesel kloostrist lahkuda
   4: Siimu juhitud mässajad tulid Gabrieli ja Agnest päästma
   5: Jesuiidist vend Johannes mängis topeltmängu
   6: Mungad olid joodikud, vargad, liiderdajad, laiskvorstid, tainapead

B: Milline intsident leidis aset Gabrieli ja Agnese kohtumisel Ivo Schenkenbergi röövlisalgaga?
   7: Gabriel peksis röövlikamba laiali
   8: Hobused läksid põlema
   9: Ivo lõi Gabrielile pistoda selga
   0: Gabriel hüppas jõkke
   1: Agnest tulistati

D: Kes ründasid Kuimetsa mõisa Agnese ja Hans von Risbiteri pulmaööl?
   5: Mässavad talupojad
   2: Ivo röövlisalk
   8: Venelased
   7: Rootslased
   3: Purjus pidulised

E: Kes oli Siim?
   0: Röövel, kes üritas Gabrieli maha lasta
   8: Von Mönnikhuseni sulane, kes läks üle mässajate poolele ja hakkas nende pealikuks
   6: Gabrieli sõber, kes paistis silma erakordse ihurammuga
   4: Vana habemik, kes püüdis haavatud Gabrieli jõest ja päästis ta elu
   2: Vaba mees, kes nunnasid patusele teele ahvatles

F: Missugune oli Gabrieli pistoda?
   0: Massiivne, üsna tumedas toonis teraga, käepide nahaga kaetud
   9: Hõbedast nikerdatud peaga, millel kaunistuseks mõned kalliskivid
   8: Üleni terasest, käekaitsel väikeses kirjas graveering "Püha tõdede jaoks"
   7: Väike, puhtast kullast nupuga, rohkem talismani kui relva eest
   6: Luksuslikult ehitud peaga ja kogu ulatuses spiraalselt keerduva teraga

H: Milline oli Gabrieli ja Agnest mänginud näitlejate vanusevahe aastates?

I: Kuidas pääses Agnes Ivo laagrist?
   3: Agnes jooksis telgist välja oma isa käte vahele
   1: Laagrit tuldi rüüstama ja Agnes võeti kaasa
   9: Gabriel tappis valvurid ja päästis Agnese
   7: Ivo leebus ja lubas Agnesel minna
   5: Agnes lõikas telgiriide katki ja põgenes mustlaseks maskeerununa

J: Ööbimiskohas teel Tallinnasse lausus Agnes läbi une Gabrieli nime. Miks?
   5: Agnesel oli palavik ja talle tundus, et kukub sügavikku
   7: Ta nägi õudusunenägu kõrtsis viibinud nurjatutest meestest
   9: Agnes tegelikult ei maganudki, vaid otsis lihtsalt seltsi
   1: Ta nägi unes, et karu tappis Gabrieli
   3: Ta nägi unes taevalikku armastust

___________________________________________

EFK ehk Eesti FilmiKlassika on sari, kus aarde leidmiseks on vaja vaadata vähemalt 20 aasta vanust filmi, et saada vastused koordinaatide jaoks.

Kes tunneb soovi ise ka selline aare teha, siis andke aga julgelt minna! Enne küsi igaks juhuks seeria algatajatelt järjekorra number.

Mõni reegel on ka:
   1. Filmi vanus peab olema vähemalt 20 aastat
   2. Film peab olema toodetud Eestis või eestlaste poolt
   3. Logiraamatu asukoht võiks olla seotud filmi võttekohaga, mõne näitlejaga, vms.
   4. Filmi vaatamine peab olema nauditav ja vastused lihtsalt tuvastatavad
   5. Film peab olema (internetis või mujal) kõigile tasuta vaadatav