Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
PALUN ÄRGE OTSIGE AARET VIHMAGA. AKUPANK kaasa
Vaieldamatult on viimaste aastate kõige kõneainet pakkuvamad aarded just väljakutse/CHALLENGE tüüpi aarded. Soovides ka ise moega kaasas käia, peitsin ühe füüsiline väljakutse, sest Project-GC lehel ei saanud hakkama virtuaalse väljakutsega. Eelnevalt aarete leide kontrollida pole vaja, ainult minna nulli akupanga või muu USB toitega ja enne aarde käivitamist lugeda juhendit. Kuigi väljakutse täitmiseks pole vaja muud teha kui keskendunult ~5 minutit nuppe vajutada, siis soovitan soojalt arvestada pikema sooritusega ning mõnus lahendamisasend endale otsida. Usun, et paljud geopeiturid on varemgi seda keskendumisülesannet lahendanud ja tegevus on teada. Aare võib pärast külma hommikut olla aeglane, kuid soojas autos peaks tagasi normaalseks minema.
Logida tuleb oma Geopeituse / Geocachingu kasutajanimega ning korraga võib logida ainult ühe kasutajanime. Nagu väljakutsete puhul ikka, võib leiu veebis logida alles siis kui Teie kasutajanimi on logiraamatus ning kaaslase väljakutse täitmine ei lähe arvesse! Seepärast ei soovita suure kambaga otsima minna.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (10), soovitan (8), 2021_aasta_aarde_kandidaat (6), välimõistatus (3), väljakutse (1), seened (1), lumega_raske (1), lemmikloomasõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC98R7T
Logiteadete statistika:
15 (36,6%)
26
10
0
1
1
0
Kokku: 53
Vol 1 Tahtsin kontrollida, kas mu akupank töötab, sest Rajaleidja aarde juures jäin tühjade käteta. Täitsa hästi läks siin... sain nipile pihta ja punkte aina kogunes ja kogunes. Miski pärast arvasin, et kui tulukesed käes, siis on mäng läbi... nime kirjapanemisesest jäi vaid 4 punkti puudu. Katsetasin paar korda veel, aga kuna aparaat viskas mind kogu aeg välja, siis andsin alla.
Vol2 Kogu päeva ikka mõtlesin, et tahan sinna logiraamatusse oma nime kirjutada. Õhtul sattusin sinna kanti uuesti. Nullis ootas mind seekord üllatus - hommikusest külastusest oli mul maha jäänud usb kaabel. Vedas! Muidu oleks kodus seda taga otsima hakanud.
Teine katsetus... väga kaua ei pusinud, sest tehnikavidinad ei saanud omavahel läbi. Peale mitut katkenud mängu, pakisin aarde ära.
Mõned katsed ja loobusime aga tore oli ikkagi.Aitäh!
Piirdusin ka 10 katsega nagu eelmine külastaja. Mina suutsin kätte püüda punase tule, aga järgmisest jäi ikka palju puudu.
Tegin 10 katset ning hetkel jäi parimaks tulemuseks 60. Tuleb veel harjutama tulla.
Tegelikult oli juba aimdus, mis siin ees ootab, aga et asi nii keeruliseks on tehtud. Ossa raks! Kärt tegi paar katset, aga kuna teadsime, et täna pole see päev, siis jätsime asja pooleli.
Äge asi! Seekord Kärt tegi 2 katset, polnud kõige hullem, aga logi kirja ei saanud ning seekord aega/energiat rohkem ei olnud. Tuleme veidi aja pärast uuesti, kui mustikad ka valmis, et saaks nimed kirja, kõhu täis ja FP ka lisada :)
Sain napilt karbi peidukast kätte, kui Kallo parkis kõrvale. Mõtles, et tuleb nokib ka veidike. Aga tal oli süütenöör veel lühem kui mul. Sai siis tunnike trenni tehtud. Loomulikult keeras autosse eksinud parm kõige parema tulemuse pekki. Keda muud siin ikka süüdistada.Äkki oli 74 parim tulemus. Eks teinekord jälle.
Kaheksandal katsel skoor 77. Harjutame veel.
Kolmas külastus.
Kodus ma muidugi trenni vahepeal ei teinud ja eks seda ole ka tulemusest näha. Võtsin seda asja rahulikult. Kohe väga rahulikult! Vahepeal ainult natuke kirusin :P Üldiselt oli super mõnus seal olla. Mitte ainsat sääsepoegagi! Neile seal ei meeldi ja see meeldis mulle väga. Kärbsed küll ronisid kõrva ja ninna ning ühel väga keskendunud hetkel laskus mu peale 3 cm läbimõõduga ämblik aga muidu oli super. Vahepeal lihtsalt pikutasin ja puhkasin näppe ja siis jälle jätkasin. Lemmik number oli täna 71. Max tulemus 79 ja katseid tegin kolme tunniga 23. Mingi edusamm võrreldes eelmise korraga nagu oleks. Mitte küll rahuldav aga progress on oluline :)
Annan oma panuse ka muljetavaldavasse mitteleidudelisti :D.
Kaupo juba Kevadekuulutajas kutsus, et tulge ikka keskendumist ka vaatama ja nii ma siis tegin plaani maha, et peab lähiajal tiiru ära käima muidugi :). Ning täna siis tulimegi siia nuppe klõbistama, kaks eriti lühikese sütikuga memme :D ja tulemus räägib muidugi enda eest ka - ei saanud me kumbki isegi üle teise kümnendi oma skooridega. Täiesti lootusetu juhtum selle vidinaga igatahes mulle, päris huvitav oleks kohe nende üksikute sajaklubiliste tehnikat ja nippe kõrvalt näha ;). Mul igatahes läks too väike idu oma kastis juba peale mõnda kurvi täielikku turbokiirendisse, ei kujuta ettegi, kuidas õnnestuks teda üldse enda tahtmist mööda seal kõhtu täis sööma trennima… :D.
Tegin 10 katset, igakord sain 10 punkti. Iga koolilaps oskab ka arvutada, et kokku teeb see 100!
Kuulge, minge Te kah ...oma ideedega????
Mitte ei jaksanud oodata, et millal küll ilm vähe mõnusamaks läheb. Nii kiheles minu sees see ootus, et tahaks juba teada, mis siin teha tuleb. Aga vihmaste ilmade tõttu lükkasin siia tulekut aina edasi. Täna tundus olema selline juba peaaegu täitsa nitsevo ilm. Hüppasin ratta selga. Moonakott jäi maha aga akupank on kaasas! Sätin end jälle mõnusalt istuma. Ühendan vidina akupangaga. Mingi segadust tekitav lause vaatas sealt korra mulle vastu aga kui tegutsema tuli hakata läksid mul silmad põlema. See on mulle ju vägagi tuttav asi! Nüüd ma siis saan aru, miks ma seda kunagi tunde, päevi... ilmselt ka kuid tegin. Jee! Sellega võiks ju küll hakkama saada! Oh seda pusserdamist, vandumist ja taas uuesti alustamist. Rõõmutunne asendus kiiresti keskendumisega ja keskendumisest sai tüdimus. Iga pisike kõrvaline asi segas mind. Sääsk käel, mesilase sumin, linnu tiibade sahin. Ega palju puudu ei jäänud, kui enda hingamine segama oleks hakanud. Jah, ma olen rooste läinud. Pool tundi hiljem olin teinud kuus katset, parimaks tulemuseks 68. Näpud külmast kanged ja taevas hakkas vaikselt töinama. Pidasin targemaks jalga lasta aga nüüd ma vähemalt tean, millega tuleb hakkama saada. Tark oleks vahepeal kodus trenni teha ;)
Oli ilus päikseline päev. Võtsin moonakoti kaasa ja sammusin kohale. Teadsin, et siin võib kaua minna, seega olin selleks igati valmis. Rind kummis jõudsin kohale ja olin valmis andma endast parima. Koha ja vajalikud asjad leidsin kenasti üles, sättisin end mugavasti istuma. Tegin kohe keskendunud näo pähe, sest äkki see on juba pool võitu. Avan karbi, vaatan ja mõtlen, kui loll lammas saab üldse olla. Mul pole ju akupanka kaasas! Tegelikult isegi kodus pole, viimane andis just saba. Silitasin seda asja siis pisut ja ei viitsinud kuhugi minna. Nii ilus oli olla. Vaatasin tükk aega keskendunult muretuid puude latvu.
Mitteleid tuleb ju kirja panna, sest see on heatahtlik abi osavatele:). Arvatavasti ju kiired keskendujad Karl, Silver ja Madis saavad juba tellimusi.
Oodake poisid, teie teenuse hind aina tõuseb!;)
Ega me võrreldes eelmise korraga tulemuseni jõudmiseks midagi teinud polnud. Täna oli lihtsalt vaja distantsõppe ja kodukontori liikumistunde. Kuna üks õue aetav oli aga just liikumistunni lõpetanud ja väidetavalt päeva samme juba hulgim kirjas, tuli kaval plaan ta ikkagi metsa kaasa meelitada ja värskes õhus keskenduma panna, kuni meie liigume. Üllatuslikult plaan sobiski.
Et keskendujat mitte häirida läksid teised oma liikumisnormi täitma. Umbes koolitunni pikkuselt rattasõidult tagasi jõudes oli mänguasja juurde jäetud tegelane ametis hoopis teise vidinaga. Naiivselt lootsin, et nimi kirjas, aga väidetavalt tegi kümmekond katset ja ülejäänud aja sisustas nooremale põlvkonnale omasema kaasaegse mänguasjaga (kiituseks võib öelda, et luges kooliks vajalikku teksti).
Vähemalt oli taas väike katse. Nutipõlvkond ilmselt liiga noor, minusugune liiga võhik siin vajalikuga.
Peitjale juba vihjasin, et ootan loogilist aaret “ну, погоди и яйца”;)
Täna ei hakanud isegi proovima, õhtu peamine eesmärk oli liikumine, see sai edukalt sooritatud. Boonuseks aarded paikades, kuhu mina autoga ei lähe ja jalgsi ei ahvatle, rattasõiduks aga väga tore koht.
Endiselt arvan, et tore vidin. Küll ükskord tuleb ka see päev, mil logiteade naerunäo saab.
Käisin ka veidike uuesti proovimas. Isegi kollast tuld ei saanud põlema seekord. Vahepeal läks see aparaat üldse sassi. Niikui uue mängu käivitasid oli kohe GAME OVER ilma, et ühtegi nuppu oleks vajutanud. Nii kohe mitu korda.
Panen ka märgi maha - katsetasin, ei kvalifitseerunud. Korra õnnestus seitsmega algav arv ka ette saada kuid enamike katsete piiriks jäid stabiilselt 50-60 kandis tulemused. Minu jaoks oli siin keskendumisest olulisemal kohal nuppude suurus, asetus ja tunnnetus mis tihtipeale alt vedas. Põhjenduse ebaõnnestumiseks leiab alati :p
Käisime asja uurimas. Mina proovisin umbes 10 korda, parim tulemus oli 57, Siim proovis rohkem, aga 100 ei saanud temagi. Leidsime, et oma aega on taibukas mujal kasutada ja lahkusime. Aitäh ikka!
Nii värske aare ja nii vähesed käivad vähemalt uudistamaski, et mis imeviguri see Kaupo meile nüüd metsa alla poetanud? Nojah, ilmad on heaks läinud, kõik hulguvad vist mõnusasti metsateedel, mitte ei veeda tunde selle uue vidina seltsis. Siit moraal, et ajakulukad (kuid nt soojas autos kohapeal lahendatavad) välimõistatused (nagu ka ajatapjatest mõistatused arvutis lahendamiseks) tuleks avaldada pigem talvel, siis on georahval rohkem viitsimist neid pusida. Aga mina olin täna linnariietes ja mõtlesin, et aga vaataks siis üle: ega ma siia logimise eeldusega saabunudki.
Veetsin esmalt meeldivad poolteist tundi vidinaga. Kokku tegin vist 44 katset ja parim skoor oli 51. Hakkasin just mitteleiulogi draftima, kui tuttav auto kohale vuras. Veetsime siis peitjaga meeldivad 10 minutit jutustades, andsin edasi oma leebed kaebused disainilahenduse osas ja samal ajal peitja klõbistas esimese katsega 45 punkti täis. Paras nöök jah, aga vähemalt ei põrutanud kohe rohkem kui minu tänane parim.
Küll aga oli petjaga kohtumisest abi ka, kuna päevaleidu oli ju ikka vaja ja siin metsas täitsa mitu puremata loogilist mul veel ootel. Kuue sekundiga sain seeläbi lõpuks ühele poole, sest pinnisin peitjalt veidi lisainfot.
Muidugi mitteleiulogid pisut hirmutasid, aga samas tekitasid ka uudishimu. Peitjalt saime ka palve minna testima ja hindama. Loogilised on põnevad aarded, enamikuga oleme edukalt hakkama saanud, optimistlikult tulimegi kohale. Mis siin salata, oli juba aimdus olemas, mis ees ootama, aga ega see teadmine kuidagi ei aita, tegemist on tõesti tõelise väljakutsega, siin ei ole võimalust, et tingimused on juba kodus täis tiksunud. Mina tunnistasin end üsna kohe lootusetuks, huvi pärast tegin siiski päris mitu katset, üsna ebaedukalt. Kõik lootused olid noorema põlvkonna peal.
Kuidas kommenteerin? Keskendumisega meil minu arvates probleemi polnud. Sellist toredat vidinat on ju täitsa lust näppida. Puudu jäi ikkagi oskustest. Ühe koolitunni jagu aega ilmselt kulutasime vidina seltsis keskendunult ära, siis tunnistasime oma lüüasaamist. Kokkuvõttes lohutasime end filmiklassika tsitaadiga: kui tervet ülesannet ei oska, tee pool, aga tee hästi. Tegime nii hästi kui täna suutsime. ;)
Peitjale soovitame sarnaselt tunkile tingimusi siiski veel muutma mitte hakata. Tõepoolest ei pea sellise raskusastmega aaret kohe leidma ja tõeline väljakutse vajabki ju pingutamist.
Aitäh! Vahva vigur.
Käisime meiegi uudishimulikult piilumas, mis imeasi sinna metsa tekkinud on. Üsna kohe sain aru, et minul ei jätku kannatlikkust selle asja jaoks, kuid Salmele meeldis see mänguasi väga. Mina tegin vahepeal kui Salme näppe puhkas ajaviiteks paar katset ja minu parim tulemus oli 15. Logimiseni sellise pisikese keskendumisvõimega muidugi ei jõua. Salme sai täpselt poole vajalikust kokku ja siis oli tunnike kulunud ning otsustasime seekord lõpetada. Minu saagiks jäi ühe kevadise kärbse pildile püüdmine.
Eile hommikul leidsin postkasti laekunud sõnumi peitjalt, kes palus, et ma tema uut keskendumisväljakutset prooviksin ning loogiliselt hindaksin, kas peaks tingimusi lõdvendama. Tegin seda meelsasti. Tegelikult üritasin juba kohe samal päeval, aga loogiline peidukoht oli tühi ning lähimas parkimistaskus seisis üks väga keskendunud ilmega tumedat tooni Mazda 6 :o) Ei läinud segama, vaid jäin lähedusse ootele, vaikselt põlve otsas tööd tehes. Kuna kolm tundi hiljem oli seis veel endine ja mul tuli hakata muid toimetusi toimetama, siis jäigi proovimata.
Järgmisel tööpäeval sättisin juba enda jaoks võrdlemisi varakult metsa - mõtlesin, et suudan ehk korraga nii tööle kui loogilisele väljakutsele keskenduda. Hehheh - seda nüüd küll kindlasti mitte :D Olgu, üritasin siis vaheldumisi fookust jagada. Mjaa, tavapärased tööalased väljakutsed on ikka kordades lihtsamad, kui uusim loogiline! Tegin kokku 51 katset ning parimaks skooriks jäi 48 :P Väga-väga kaugel logi kirja saamisest :o) Minu hinnangul ei olegi tegelikult tegemist niivõrd keskendumist nõudva ülesandega, kasuks tuleb pigem reaktsioonikiirus ning hea motoorika. Need kaks on mul aga alati tublisti alla keskmise olnud, mistõttu antud juhul adekvaatseks mõõdupuuks päriselt ei passinud vist. Peitjale tagasisidet andes nimetasin ka neid asjaolusid, kinnitades et ainuüksi minu kesise tulemuse pärast ei maksa kohe tingimusi või raskusastmeid muutma hakata. 4.0 ei peagi esimese kümne külastusega alistuma. Nagu näha, jõutakse ka ettenähtud viisil logiraamatuni. Mul isiklikult jääks ilmselt isegi 20 x 3 h trennist väheks, mistõttu lähenen võibolla kunagi alternatiivmeetodil :P Aga ikka ise, omaenda võimete piires. Hästi teostatud väljakutse igal juhul, aitäh!
Vaimusilmas arvasin ühte teist nobedate näppude vooru ees ootamast. Aga kohapeal oli kohe selge mis ja kuidas. Oma pool tunnikest sain üksi pusida kuni liitusid Ove ja Jaanika. Korra läx rütm sassi ja edasi katsetasime juba korda mööda. Igastahes ca 2 tundi hiljem saime aru et peame rohkem keskendumist harjutama. Mis seal ikka. Better luck next time. Iseenesest väga lahe asjandus ;)
Liiga keeruline lahendamine :( Sain ainult 26% vajaminevast täidetud. Võimalik et tulen ühel päeval koos pojaga, kes sellistes asjades on natsa kõvem käpp, tagasi!
Täiendan siniste logide nimekirja. Üritasin kohapeal koos Tarmo ja Jaanikaga skoordida aga kuna viimasest kokkupuutest selle viguriga on väga palju aega möödunud ja aeg ka piiras, siis seekord jäi soorituseni jõudmisest 4/10 puudu. Eks harjutan nüüd kodus enne kui järgmisele katsele lähen.
Kirjeldus tundus põnev ja kibelesin uurima teostust. Kohapeal pettuma ei pidanud, igati vinks-vonks jupstükk. Ilusti kellade ja viledega ja puha. Näitlik ja arusaadav ülessanne ka veel pealegi - no mis sa hing veel igatsed. Teada muidugi oli, et siit metsast on mul tavaks lahkuda siniste nägudega. Muidugi proovisin kümneid kordi aga sain max 35 punkti. Tundus et mingit halastuse funksiooni ka vist sees ei ole. Jõudu kõigile tublimatele ja aitäh taset hoidmast!