RR ehk Romantilise Rannatee geotuur viib teid avastama rannajoont Virtsust Läti piirini. Kohad on geosõbralikud, astu julgelt uudistama.

Lodja postijaam on teadaolevalt esimene kivist postijaamahoone tüüpprojekti järgi ehitatud postijaam Eestis (sama projekti järgi ehitati hiljem Mõisaküla, Sänna ja Halinga). Ehitamist alustati 1794. a, ehitajateks Jaroslavli kubermangust pärit müürsepad. Postijaam valmis 17. septembriks 1800, kui avati uus postmaantee Valmierast Pärnusse.

Lodja postijaam on iseloomulik, peaaegu tervikuna säilinud ansambel. Tavakohaselt ümbritsevad selle hooned ristkülikulist majandusõue. Ansambli dominandiks on keskel maantee ääres paiknev, teistest hoonetest laiem ja kõrgem peahoone. Lisaks sellele on veel säilinud hobusetall, postipoiste elamu, aidahoone koos selle all olevate keldritega, vana tõllakuur, heinaküün, uus tõllakuur (nurgakivi aastast 1859), tallipoiste eluhoone ja saun.

Postiteel reisiti vankrite ja kibitkadega, mis olid lahtised või kinnised. Kibitkades veeti kahte-kolme reisijat, vankrites kuni nelja. Talvel sõideti saaniga, mis oli samuti lahtine kahe või kinnine nelja reisija jaoks. 1820–1840 võeti kasutusele postitõld, mida rahva seas kutsuti tilisangiks. See vajas juba rohkem hobuseid. Üle viie reisijaga tõlla ees pidi olema kaheksa hobust, vähema reisijate arvu puhul võis hobuseid olla kuus. Postisaani võis samuti reisijaid võtta, seda vedas kolm hobust. Sel ajal käis postitõld kaks korda nädalas Riia ja Peterburi vahet.

Sõiduraha arvestati igalt hobuselt ja verstalt või hobuselt ja kümnelt verstalt. Reisijal tuli tasuda ka kasutatud sõiduki üüri ja anda postipoisile viinaraha, millest olenes sõidu kiirus.

Sõidu hind 1783. a oli hobuselt ja verstalt 2 kopikat (18. sajandi lõpul maksis üks lammas üks rubla ja 50 kopikat). 1856. a Peterburi–Valga – 20 rubla tõlla sees ja 14 rubla katusel.

Alates 1870. a tõrjusid raudteed senise elava liiklusega postimaanteed tahaplaanile. Postijaamu hakati rajama raudteejaamadesse ja sealt edasi kõrvalistesse paikadesse, kus nad end kauem õigustasid. Bussiliinid ja raudtee suretasid järkjärgult postijaamad välja. Saksa okupatsiooni ajal 1918. a lõpetasid tegevuse kõik postiasutused. Eesti Vabariigi algusaastatel asuti postijaamu taastama ja nad tegutsesid vähesel määral veel 1920.–1930. a-il.

Peitmise hetkel on Lodja postijaam müügis osta.ee oksjonil alghinnaga 100000€.