"Järve mets & sport" boonus

 1 

Labi olime läbinud eelmisel nädalavahetusel ning lõpu paika loopimisega oli ikka tükk tegu. Aretasime igasuguseid teooriaid, aga kontroll vingus endiselt. Kui 5.0 chatis abi palusime, siis saime suunava juhise, seejärel oli juba arusaadav, mis sokki siin pakuti. Nüüd siis oli ronimise aeg. Jõudsime väikese hilinemisega, aga polnud hullu. Üleval saime ikka ära käidud kõik. Ma olin siis viimane. Algus oli, nagu ikka, kiirevõitu. Aga mida meeter edasi, seda rohkem jõud rauges. Jalas seda tõuget enam polnud, rakmed soonisid vist liialt ning võimalik, et seetõttu seal tipus topsi juures mul ka kerge paanikaatakk tekkis. Lisaks kõikusin mitte horisontaalses suunas, vaid hoopis ümber puu. Nii ma seal nagu koaala ümber puu olin, rahustasin iseennast ning logisin oma varesejalad ära. Taaskord üks eneseületus tehtud. Aitäh seltskonnale!

 2 

Selle aardega läks nii, et kuna sammuda oli vaja, siis esimesed neli punkti käisime tublisti jala läbi. Viies aga jäi juba natuke kaugemale ning me mõtlesime, et oleme kavalad - võtame tõuksid. Mõeldud, tehtud. Küll aga saime üsna pea teada, et ühel tõuksil kuigi palju kaugemale sõita ei lubatud. Minu oma aga viis ilusti viiendasse punkti ning sain seikluse lõpetada. Märten viis enda oma lubatud tsooni tagasi ning käis autoga antud punkti vaatamas. Ega me andmetega suurt midagi peale hakata ei osanud ning lõpuks läkski vaja varemleidjate vihjet asukoha osas. Sest puu otsa oli ju vaja saada.

Täna tegime selle tüki ka ära. Kiirusrekordeid seekord ei purustanud, aga oli muidu väga mõnus õhtu ronimiseks ning puu all seltskonnaga maailmaasjade arutamiseks. Teinekordki. Aarde eest aitäh, seltskonna eest veel suurem aitäh!

 3 

Järjekordne "Oravaklubi" tore kokkusaamine aarde juures mida niisama kätte ei saa :) Minisündmus umbes 3h kestusega möödus taas kiirelt.Meie tegevuse vastu tundis vahepeal huvi ka üks mugu kes siiski ajapuudusel loobus ronimisest.

Geojuttude vahele oli põnev kuulda ka Rauli ja Herki maratoni jooksmise muljetest.

Aitüma õhtupooliku eest mõnusas seltskonnas.

 3 

See oli minu jaoks tõeline pähkel. Olin enda lahenduses nii kinni, et õige variandi peale ei tulnudki. Kontroll punetas ning läks riiulisse. Õnneks 24 tundi enne üritust torgati nina õige lahenduse sisse. Limpsasin nina puhtaks ja lasin geokontrolli põhja. Vedas, muidu oleksin päris kaugele läinud ronimiskohast.

Ronimine oli seekord juba puhas rõõm. Igakord proovin midagi paremini teha. Minisündmus möödus kiiresti, kolm tundi ja juba läbi. Tundub, et kohtume varsti. 1066. Aitäh!

 4 

Kui kirjutatakse personaalselt, et köis üleval, tule pane nimi kirja, siis ei saa kutsest mööda vaadata. Meelitasin Mari-Liisi metsa ja peale mõningasi õpetussõnu oli ta juba topsi juures. Mulle pandi isegi eraldi soojendusköis üles, kus ka mõned tõmbed harjutasin. Tänud peitjale, veel suurem tänu abimeestele!

 1 

Täna meie viimane ronimine,ronijatel juba käed väsinud ja jalad tantsud aga õnneks oli see ka lihtsamaid puu.Pärast veel Lepakas proovis Slingidega ronimist ka natuke.Oli igati hariv päev.Aitäh Ovele ja kaaslastele.

 1 

Kas sain aarde juures külmetuse, mis koroonat võimendas või siis külmetasin juba koroonaga… kes teab, aga nimed vaatamata sellele, mis edasi sai, kirja said. Peitjale aitäh! Lab lahe ja mõistatus paras pusimine, eriti kui robootik ühte lahenduskäiku kinni jääb ja tsüklist enam välja ei saa.

 2 

Suvel sai lab läbitud ja täna otsustasime siia ronima tulla Sandri abiga. Minu jaoks oli raske ja huvitav ronimine, sest ei ole varem kaheosalist ronimist teinud. Kõigepealt ühe oksani ja siis slingidega edasi. Endiselt ei ole slingide fänn, aga seal kõrguses õppisin pisut paremini neid kasutama. Aitäh!

 1 

Eks ta paras sokikas oli, aga kuidagi õnnestus ikka metsast ka topsik tuvastada. Paras võimlemine oli ka kohapeal, eks ta veidi õelavõitu oli, aga lõpuks siiski õnnestus nimi kirja saada. Aitäh peitjale.

 1 

Kõik yhe ja yks k6igi eest. Tänud

 2 

Laboriaare oli juba mõnda aega läbitud, aga boonust polnud veel logida üritanud. Sel korral sai võetud algandmed ja tehtud nendega vajalikud tegevused, kuid miskipärast geokontrolli roheliseks ei saanud. Sellele vaatamata otsustasime saadud koordinaatidel natukene ringi vaadata. Vahtisime päris tükk aega taeva poole, aga ei märganud midagi. Otsustasime sel korral loobuda ja tagasi parklasse naasta. Üllatusena avatasime sealt eest teised ronimishuvilised Kristani, Mareti ja yksk6igi näol, kes olid sarnase mõttega kohale tulnud. Jagasin oma muret koordinaatide kohta ja lõpuks sain sellised, mis geokontrollile meeldisid. Mis oli aga üllatav, et asukoht oli peaaegu identne.

Seejärel läksime juba suurema kambaga puude alla tagasi, mis asusid ehk kümmekond meetrit algselt uuritud kohast eemal. Ka nüüd ei märganud aaret, küll aga tundus üks puu kõige sobilikum aardepuuks, mistõttu sai selle otsa köis visatud. Maret oli esimene, kes ronima läks. Kuna hakkas juba hämarduma, siis käisin vahepeal autode juures lampe tuua, et latvade suunas valgust näidata ja loodetavati aaret märgata. Tagasi tulles selgus, et esimene puu siiski aaret ei varjanud ja tuligi edasi otsida. Tükk aega tiirutasime ringi, kuni lõpuks valgusega aardetopsi tabasin. Seal lasi Kristjan esimese lasuga minu jaoks põhimõtteliselt kui läbi nõelasilma ideaalsesse kohta. Viskeliini raskus jäi küll kõrvaloleva puu latva korralikult kinni, ent kuidagi õnnestus see mul siiski sealt lahti tõmmata.

Sellal kui yksk6ik ronis ja meid kõiki kenasti kirja pani, saabus ka peitja isiklikult. Kuna kell oli hiline ja peitja armuline, siis mina pääsesin sel korral kõige kergema vaevaga. Eks teinekord teen siis tasa :) Aitäh aarde eest!

 1 

Leitud, logitud, tänan!

 2 

Seikluse läbisime üsna kohe peale aarde avaldumist ja käisime seda algset aarde peidukohta isegi takseerimas. Ei jõudnud veel väga plaani hakata välja mõtlema, kui ootamatult see aare pausile läks. Kui uuesti kättesaadavaks muutus, siis käisime ka uut peidukohta uudistamas ja muidugi mõistsime, et ilma hea abivahendita siin midagi teha pole. Viimasel sündmusel muidugi tuli seegi aare jutuks, et võiks kunagi mingi kambaga seda üritada.

Ja siis, täna hommikul olime just kargud alla saanud ja hakkasime end sättima koolivaheaja Virumaa reisiks, kui telefon tegi piiks. Seal oli Janari teade, et kohe täna ja vähem kui paari tunni pärast on Kristjan oma varustusega kohal. No loomulikult olime nõus natuke hiljem startima, et saaks enne ka selle aarde juures käia.

Kohapeal käis kõik juba kiirelt, Kristjan paigutas köie osavasti sobivasse kohta ja Salme pani krabinal üles vaatama, kas me ikka õigesse kohta oleme tulnud. Õnneks olime täitsa õige objekti välja vaadanud ja aare oligi leitud. Logimine toimus maapinnal ja Janar viis pärast topsi õigesse kohta tagasi. Ajasime natuke geoloba ja oligi hommikune kiirreageerimine läbi.

Suur tänu Kristjanile ja Simonele, kes vaba päeva hommikul viitsivad saamatutega metsas jantida. Ja aitäh Janarile, kes minu õhku visatud mõtet mäletas ja kaasa kutsus.

 4 

Seikluslabori sai läbi käidud siis, kui aare oli puhkusel või oli see isegi natuke enem puhkusele minekut. Ei mäleta enam. Igatahes on selle lõpu raskusaste lihtsaks ronimiseks liiga keeruline. Mul oli juba valmis plaam, redeli laenamiseks ja leidsin ka ürituselt endale paar seltsilsit, kes oleks nõus redelit tassima. Ise samas uurisin Kristjanilt nagu muuseas, et kas sul see aare otsitud. Kahjuks tuli Kristajanilt jaatav vastus. Eks see mõtte sinna paika jäi. Plaanisin täna, et teen väikse kaugema tiiru aarde otsimiseks, aga ühel hetkel täna varahommikul kirjutab mulle Kristjan, et mis sa arvad, kui läheks täna võtaks selle aarde ära. Vau. Juhuu. Mis sa veel oskad tahta ja kuida saab asi veel paremaks minna. Kuna mulle meenus Heleni soov, seda aaret koos ostima minna, seega kirjutasin ka talle. Tema oli muidugi kohe käpp, kuigi neil oli hoopis plaan Harjumaalt udustuda. Kohale liikusin nägu lehm libedal jääl. Kõik see käng oli end ilusti kohal. Nüüd pani Kristjan kogu kaadervärgi üles ja esimeseks minejaks osutus SalmeS. Mina sain selle austava ülesande aare kohale viia. Nüüd pean ausalt tunnistama, et see mu esimene ronimine selliselt maa ja taeva vahele. Kristjan tegi põhjaliku koolituse. Tõmba siit ja ära tõma sealt ja võiski üles minna. Üleval ootas halb üllatus, olin konetineri nii ära pannud, et ei leidnud seda taskutest üles. Alla nagu polnud ka kukkunud. Eks siis otsisin edasi ja kui leidsin, siis just sellise koha pealt, kus oli seda ilm võimatu kätte saada. Aga kui väga tahta, siis saab ikka. Paigutasin Kristjani juhendamisel aarde tagasi võimalikult täpselt, eks ikka nii, et te kõik peaksite seda rohkem otsima. Aga peremehele suured tänud aarde eest ja muidugi kõige suuremad tänud Kristjanile, kes ise kohale tuli ja oma varustust kasutada lubas. Aga kõigile peituritele teadmiseks, et mu kõhutunne ütleb, et varsti läheb vist seal kaevamiseks, hakatakse uut kergliiklusteed tegema. Nii et kiirustage sõltlased. kiirustage.

KAUNIST EESTI SÜNNIPÄEVAL TEILE KÕIGILE.

 1 

Sportijatel ilmselt tekkisid mõned küsimused küll meie gruppi ja kaasasolevat varustust nähes aga küsima keegi otse muidugi midagi ei tulnud... :D.

Ovele aitäh aarde eest mis arvestatava mõõtmega humoorika seikluse pakkus ning kaaslastele tänud mindki logimisele kampa hõikamast, oli taaskord väga lõbus ja tore :)

 1 

Ega esimese hooga ei osanud selle saadud infoga midagi peale hakata, aga peale natukest laagerdumist sai asi selgemaks ja nii oligi aeg varustus selga pakkida ja turnima minna. Koha peal läks kõik juba libedalt (sõna otseses mõttes). Tänud aarde eest!

 1 

Kui kutsuti otsima siis tuli minna, labor oli läbitud juba päev enne. Enam vähem kant oli teada aga ega ta lihtsalt ei tulnud, pikkusest jäi väheks. Aga lõpuks leitud ta sai ja järgmine kord lihtsam kui keegi appi kutsub, aitäh :)

 3 

Kui kutsutakse otsima, siis ikka tuleb minna, eriti veel 5,0 maastikuga aarde puhul. Seikluse osa oli parajalt risti rästi tehtud, nii et pea hakkas ringi käima. Õnneks sihtkoha kätte saamiseni viis esimene mõte, mis seilkuse päevikut vaadates tekkis. Aga selle eest sai lõpus ikka kenasti pimesikutatud ja oluliselt rohkem turnitud, kui leidmiseks otseselt vajalik.. nii et Ove annuse grinchi saime ikka kätte. Tänan peitmast.

 1 

Sportimine on raske, vähemasti vastava nimega aaretest nii Nõmmel kui Järvel võib seda järeldada. Kuna mul vastavaid spordivahendeid pole ja pakuti võimalust otsima minna, siis kasutasin võimalust. Kõige keerulisem oli aarde nägemine, spordivahendite paigaldamine läks üllatavalt kergelt ning ega ka järele minek väga keeruline polnud. Aitäh õhtuse spordi eest.

 7 

Eelmise aasta detsembriseeria aarde põhjal tekitas peitja muidugi teatud põnevuse, mis sel aastal küll oodata on. Avaldumise järel raskusastmeid nähes sai kahtlus kinnituse, ega selgi aastal Ove meile midagi kerget ei paku:).

Hommikune vihmane ja hägune ilm nurjas meie head plaanid täna kusagil metsas lõkke ääres pikem oleng teha, seega jäi üle aega Järve metsas ringivaatamiseks ja hiljem Aruküla terviserajal jalutamiseks. Seiklus sai läbitud ja info kogutud. Pärast mõningast mõtisklemist tekkis ka teooria, mida otsustasime õhtul kambaga kontrollima tulla. Uurisime ja puurisime, kuni paremale positsioonile end paigutanud Silverile ka kinnitus saabus. Pisut sättimist ja panime järjekorra paika, kõik korraga ei mahtunud, käisime kordamööda kõik konteinerit lähemalt piilumas ja katsumas.

Oli tore õhtu taas.
Aitäh peitjale selle seikluse eest.

Toredat aastavahetust! Soovin minagi kõigile rahumeelset ja vahvat järgmist geoaastat!

 10 

Lähteandmed tekitasid hetkeks nõutust kuid vaikselt hakkas pilt ette manama. Eile asja ette ei kannatanud võtta kuna oli vaja Järvel piima järgi käia ja siis jooksid veel muud toimetused ka selga. Täna õhtuks lubas aga igati soosivat ilma ning ettevõtmine sai plaani võetud ja tuli teooriat kontrollima tulla. Kuna 5.0 aardeid on kambaga alati mõnusam ette võtta, siis otsustasime asja ikka kambaga teha ning nii me Kaupo ja Merlega tegudele asusimegi. Algul sai ikka pimesikutatud ja tundus, et vist oleme ikka vales kohas. Kuid parima vaatega kohast, jäi õige asi ikka silma. No nüüd jäi üle ainult vormistamise rõõm. Kui minu paar esimest tühja heidet välja jätta, laabus ülejäänud ludinal. Kui ma viimasena aarde juures olin, saime veel lausa teoltki tabatud. Jäime Carolysile haledalt vahele. Üllatusin veel, et ta nii kiirelt edasi pidi tormama. Tundus ju nagu sülle kukkunud õnn olevat ja mul poleks kahju olnud ka tema nimi raamatuse kirjutada olnud. Ju siis alustasin serveerimist valest otsast. Igatahes kui alguses tundus, et Ove kordab eelmist aastat ja ajas asjad üle võlli, siis tegelt oli täitsa mõnus pakett.

Mulle meeldis, aitäh.

Sellest sai minu detsembri kuumutamise viimane episood. Paistab et see aasta oli see päris värvikas. Oli lihtsaid aardeid, muhedaid aardeid, väga lahedaid aardeid. Ka mõnusalt väljakutset pakkuvat ja ka korralikku ärapanemist. Sai isegi paar korda tormatud, kuid nagu ma aru sain, siis olen ma selles päris koba. Kuid sellegipoolest need meeleolukad õhtud olid kõik kokkuvõttes toredad. Oli intriige, komme, mandariine piparkooke ja mida kõike veel . Ühesõnaga igaühele jagus midagist. Mulle täitsa meeldis. Kõik ei peagi ühtlane hall olema. Värvikamad seiklused jäävadki kauemaks ajaks meelde.

Minu poolt kõigile Head vana aasta lõppu ja mõnusalt teguderohket uut geoaastat.

 4 

Seiklus sai eile juba läbitud ja siis oli hetkeks möhh? Kodus võtsin uuesti Labi lahti ja vaatasin ikka vähemalt kolm korda uuesti üle, et kas tõesti mingit muud infot siis polegi? No ei olnud jah. Panin siis oma peakese tööle ja mõte liikus kohe õigesse suunda, aga oh häda, väike vastik takistus oli ees. See järel hakkasin muid teooriaid otsima, aga polnud mul ühtegi normaalset teooriat rohkem kuskilt võtta. Istusin arvuti taga ja vaatasin nukral pilgul kaarti. Kui äkki lõi lambikese põlema! Lahendasin selle väikese vastiku probleemi ära ja voilaaa... hakka või kohe kohale tormama. Aga ma olin üsna kindel, et jään nibin-nabin hiljaks, siis lõin käega. Homme on ka päev.

Hommikul oli suht vilets ilm ja polnud mingit tahtmist ronima minna, aga õhtupoole hakkas juba lubama ja Kristjan oli rõõmsasti nõus natuke värsket õhku hingama. Nii siis see väike ettevõtmine teoks saigi. Ovele suur tänu väikese krutskiga mõistatuse eest ja Kristjanile ning Simonele seltskonna eest.

Tänud.

 1 

Eelnevates logides on kõik ja rohkemgi veel, kenasti kirja pandud, et minu roll siis sel korral on kaasa noogutada. Sai päris mitu mõnusat tundi kodu lähedal metsas veedetud. Kõike, mida aarde nimetus lubab oli ka olemas. Jagus metsa, sporti ja boonuski ei jäänud olemata. Suured tänud kaaslastele ja kniks Ovele järjekordse viieka eest!

 13 

FTF kl 20.30 vms

Ühinen eelkirjutajate sooviga, et järgmine aasta oleks meil advendiseeria, mitte intriigiseeria.

• Geopeitus on mäng. Selleks, et keegi saaks mängu võita, peab keegi mängu kaotama ja FTF-ist ilmajäämine ei ole kaotus.
• Kui jääb mulje, et keegi on rikkunud liiklusreegleid, siis piisab sellest, kui seda omavahel rikkujaga arutada, mitte panna avalikult häbiposti ning olukorda märgatavalt utreerida. Eriti kui teavitaja ise on vähemalt sama patune.
• Aardeid otsivad koos need, kes tahavad aardeid koos otsida. Selles osas pole kolmandatel isikutel mingit põhjust teha ettekirjutust, et miks A ja B koos aardeid otsivad, nad ei tohi seda teha.

Aga nüüd eilsest:

Vaatasime peitja varasemaid aardeid ja otsustasime, et pargime end Luigele. Kui aare avaldus, siis selgus, et päris hea koht on saanud ning hakkasime rada läbima. Aitäh-aitäh, stiilipunktid võib tõesti kõik meile anda. Olime nagu kaks padakonna elektritõuksi seljas, endal lai naeratus näol (ja oi kui lahedad olid kõrvalseisjate pilgud!). Ainsateks miinusteks olid need, et Miki oli jätnud tõuksile naelad alla panemata ja minu kehamassi all tõuks ainult undas ja suri poole mäe peal välja. Nii et kohati sai jala/joostes kiiremini kui tõuksiga. Ahjaa, vahepeal käisin jää peal nii halvasti käna, et ka logi kirjutamise hetkel kiunun valust ja loen erinevaid loitsusid, et doktor Udusaare diagnoositud rebend kiiremini ära paraneks. Kui siis viimase punkti tehtud saime, üritasime aru saada, et mida edasi on vaja teha. Mingid mõtted olid, aga ühe minutiga ära ei klikkinud. Tagantjärele muidugi väga loogiline ja oleks pidanud sellest kohe aru saama. Teel lõppu liitus meiega ka peitja ning kolmekesi läksime lõppu. Tuvastasime aarde ja üritasime köit üles saada. Teisel katsel lendas aare alla ja kirjutasime FTF-i reale enda kurikuulsad nimed. Seejärel kulus ikka ilmatuma pikk aeg, et köis üles saada. Miki muudkui loopis ja loopis, aga üldse ei tahtnud õnnestuda. Kui lõpuks oli see köienärakas õiges kohas, siis läksin aaret tagasi viima. Hakkasin just alla laskuma ja olime georetke lõpetatuks lugenud, kui ilmusid kolm rõõmsat nägu ja meiega liitusid Krimpsud ja Airi. Siinkohal neile kiitus, et kõik käisid ise üleval ja said väga hästi hakkama. Airi oli viimane ning kui ta oli alla jõudnud, hakkasime varustust pakkima, kui liitus Tarmo. Kuigi Tarmo on ronimises väle ja osav kui orav (või veel märgatavalt paremgi), siis kuivõrd ta oli nii täpselt jõudnud, et köis oli veel üleval, siis sai temagi ära käia. Tarmo jõudis alla ja olime just köie ära võtnud, kui tuli Madis. Edasi oli olukord tõepoolest sihuke natuke nõme, aga ma usun, et kuivõrd Madis on väga nutikas, siis ta sai aru, miks nii läks ja teema lõpetatud.

Ovele aitäh aarde eest! Tänu sellele vahvale seiklusele sai nii mõnigi uus koht külastatud :)

 1 

Aitäh! :)

 14 

Labori aaretega on täitsa m6nus et nii kui m6ni uus tuleb, kutsub äpp neid kohe lahendama. Nii ka tänasega tuli k6igepealt uus seiklus ja nac aega hiljem ka teavitus boonusest. Ega mul tegelikult täna mingit reageerimisplaani polnud ja homseid toimetamisi arvestades ei oleks ka homme mitte kuidagi sobinud. Aga siis juhtus see mis varemgi on juhtunud et tuli minna poodi "piima" järgi. Päriselt ka tervelt neli kotitäit... oh ja piim ikka ununes :D Nii ma siis veeresingi poest sujuvalt linnapoole tagasi et siis ikka väike raincheck teha. Vähe sellest et kogu see plaan tuli nii impulsiivselt avastasin juba poes et olin säästukaardi koju jätnud teise jope taskusse koos taskulambi ja muu sinna juurde kuuluvaga. Aga mis sellest. Ka telefonil on taskulamp ja autost kaaperdasin veel Leanne mytsi endale pähe. Kui rajaga yhele poole saanud tekkis hetkeks n6utus. Siis aga vaatasin korra kaine pilguga uuesti ja asjale loogiliselt lähenedes oli kohe teada et mis ja kus. Aga see oli ju k6igest teooria. 6nnex selles autos oli yhtteist stardivarustust kaasas ja haarasingi yhtteist endaga. objektini j6udes sai ka teaooria koheselt kinnitust kui tabasin sealt teolt geokamba Airi, Kristjani, Simone, Miki, Liisi ja Ove näol. Ajastus oli nagu kellavärk ja nac aja pärast sain enda naerunäo ka raamatusse kirja. Samal ajal hakkas seltskond vaikselt laiali valguma kui äkki nägime naasvat Madist kes tuli nyyd revansile olles hambuni relvastunud ja teades täpselt mida tegema tuli. Tegelikult oli nac kahju vaadata kogu seda komejanti k6rvalt kuidas asjasse mittepuutuvat asja aarde pähe uudistati. Vaikus oli just sellepärast et oli ju naljakas vaadata mis juhtuma hakkab. Yldsegi mitte paha pärast v6i et jutud oleks juba räägitud olnud. Igastahes tsirkust kogu raha eest. ja kui päris aus olla siis kui ma ise sinna saabusin oleks samuti peaaegu liimile läinud, aga vaatasin siis et oot oot miks siis "see" asjandus hoopis seal pool on :D Aga seltskond oli h6redaks vajunud ja jäime nyyd Ove ja Madisega kolmekesi. Ja olulised abivahendid olid koos teistega lahkunud. Kuna tundus et rohkem kedagi niipea vist otsima ei tule siis pakkusin välja et toon autost yhtteist juurde ja kll kamba peale kombineerime miskit kokku. M6eldud tehtud. Nac toorest j6udu ja m6ne aja pärast oli ka Madise r66mus kollane kakuke raamatus kirjas. Ajasime veel pärast m6nda aega m6nusat geojuttu. Mingi aeg helistas Leanne ka et kuidagi kauaks jäid jälle piima tooma. Varsti on m6nel juba foobia et kui isegi saab piim otsa siis pigem veega myslit syya kui et mind piima järgi saata :D Ei tegelikult oli lihtsalt kiire kohalolekukontroll et kas k6ik ikka hästi chill. Ja kui hakkas pärsi pimedaks minema oli märk et on aeg kodu poole tagasi punuda. Tänud peitjale m6nusa sutsaka eest ;)

 16 

Esimese hooga ei osanud mitte miskit arvata sellest boonuse infost, mis seikluse järel kokku tuli. Pidin targemaks vahepeal Jasper magama panna ning küll selle mõistatusega ka mingi hetk ühele poole saab. Poolteist tundi möödas, Jasper just magama jäänud ja olin endale piparmünditee valmis saanud, kui peas süttis pirn, et just seal on aare ja ei mitte kusagil mujal. Lootuses, et äkki keegi on veel sealkandis, kallasin tee termostassi ning veeresin kohale. Parklas oli mitu tuttavat autot ning asusin redel näpus oletatavasse asukohta vantsima.

Teepeal tuli seltskond vastu ja aarde juurest paistis ka rahvast. Kuna mulle on jäänud mulje, et pool geokommuuni on minu vastu üles ässitatud ja muudkui üks draama järgneb teisele, siis tõesti ei olnud tuju jääda vastu tulijatega lobisema. Mine tea, mille eest jälle vastu päid ja jalgu saan. Nii et vabandust Kristjan, Simone ja Airi, ei midagi isiklikku. Sellest toredast Madisest on saanud selle 29 päeva jooksul mitte nii rõõmus Madis.

Jõudnud aarde juurde, jäi üks kahtlane asi silma ning ajasin redeli püsti. Selgus, et see oli sinna tüngaks pandud ning jõudsin seda tükk aega uurida enne kui sain aru, et geopeitusega pole leitud asjaga miskit pistmist. Õhkkond oli ka selline, et saad aru, et tõenäoliselt on sind just hetk tagasi taga räägitud ning korraks oli isegi loobumise mõte, aga mingi hetk jäi aare siiski silma.

Seejärel sain aru, et teleskoopredeliga pole siin küll midagi teha nagu ka vastutulijad mulle ütlesid ning läksin eemale mõtlema, et kuidas siis ikka saaks. Osad läksid selle peale minema ning Ove pakkus, et võiksin Sandriga suhelda, äkki tema on liikvel. Too oli aga veel tööl ning jäin mõtlema, kes veel võiks tulla.

Tarmo aga ei pidanud paljuks minna autosse ning tuua sealt vajalikke asju. Minu, Tarmo ja Ove jõuga saime mu aarde juurde ning sain ka logi kirja panna. Aitäh teile, tore on näha, et kõik ei olegi arvamusel, et Madis on kurjategija ja petis ja ma ei tea mis kõik veel. Pärast logimist jäime veel mõneks ajaks aarde juurde lobisema ning tuju läks ka paremaks.

Loodetavasti draamad said nüüd mõneks ajaks jälle läbi, nii et jääb loota, et uus aasta tuleb parema noodiga, kui vana lõppeb.

 22 

Ei oskagi seda lohisevat teost kuskilt otsast hästi alustada. Tavaliselt peale leidmist ei torgi just otseselt miski takka, et kollane nägu kiiresti netti üles riputada, aga täna on tunne, et kuidagi palju on öelda. Aarde avaldumise hetkel olime parasjagu Airi juures ning tutvusime tutika geopeitust tutvustava videoga :) Ega meil metsikut kiirreageerimist plaanis ei olnudki, kuid kui selgus, et uus Lab ja veel maastik 5.0 on põhimõtteliselt siinsamas, siis hakkas küll jube kiire. Krapsti olime õues, hüppasin rooli ja kimasime parkla suunas.

Kui lõpuks punktid välja peilitud, vaatasime saadud infole otsa ja möh?! Tagantjärgi oli kõige imelikum, et nupp nokkis kohe, aga seda viimast seost ei suutnud luua. Kuna olime korralikult panniga vastu pead saanud, siis sõitsime erinevate parklate vahelt, uurisime punkte ja katsetasime tekkinud kolmandaid ja neljandaid teooriaid. Tolku ei miskit. Vahepeal avastasime põnevad mitteleiulogid, mis kerisid peade kohale vaid suuri küsimärke. Pusisime vaikselt edasi ja lõpuks tõesti jõudsimegi boonuseni, kus juba Miki ja Liis ees askeldasid. Vahetasime mõned tervitused, õelutsesime veits ning peale seda panime ükshaaval nimed kirja. Vahepeal põimus teemasse draama1 korda draama2 ja-nii-edasi ja-nii-tagasi ning kui tagasiteel auto juurde kohtasime pahast Madist aarde suunas kiirustamas, siis tegelikult võttis veits tummaks küll.

Minu jaoks on see esimene aasta, kus jõulukuu aaretesajust aktiivse(ma)lt osa olen võtnud ning mida lähemale jõuab detsembri lõpp, seda trööstitum on mulje. Tagasihoidliku 29 päeva jooksul on toredast mängust kujunenud hoopis lõppematud draamad, solvumised, õiendamised, näpuga näitamised... Jõulud peaks ju olema ilus aeg. Otsides asja helgemat poolt, siis vähemalt on folkloorist saanud geopeituslike katsetega kinnitatud fakt ja eestlase lemmiktoit on tõepoolest teine eestlane, tühja sellest verivorstist... Igatahes kohutavalt kahju, nii mustasid jõule ei osanud elusees ette näha. Ju siis olen veel liiga noor ja roheline :)

Mina tänan seltskonda, kellega selle seikluse täna läbisime. Veel tänan Mikit, kes meile mõned sammud säästis ja lahkelt varustust jagas ning muidugi tänan peitjat, kes meeldiva 5.0 krutski mängumaale paigutanud. Head vana aasta lõppu kõigile ning hoidkem üksteist!