Mudaaugu tammik

Mudaaugu väikene aarete seeria tutvustab teile Keila-Mudaaugu loodusõpperaja osasid punkte. Mõned infotahvlid on loodusest juba kadunud, mõne juures aga olemas varasemast aare, niiet täielikult tervet rada see seeria ei kata. Soovitan võtta aega ja läbida teekond jala.

Tammed Quercus robur hakkasid Eesti alal levima 7000–8000 aastat tagasi ning tõrjusid välja tol ajal valitsenud männimetsad. 5000 aastat tagasi olid tammikud Eesti alal ülekaalus. Hilisem kliima jahenemine andis eelise kuuse levikule. Kliima jahenemise kõrval aitas tammede väljatõrjumisele kaasa ka inimene. Kuna tammikud kasvasid viljakatel muldadel, siis hakati neid maid kasutama põllumaadena. Tammest sai hinnaline tarbepuit.

Juba raja algusosas loopealsel on näha esimesed üksikud tammed, kes sirutavad oma juuri paepragudesse. Kunagi muistsel ajal hõlmas Keila lääneosa mitme hektari suurune tammik. Järel on looduskaitsealune Liivaaugu tamm Keilast Paldiski ja Riisipere suunal kulgeva raudteeharu vahel Rõõmu kaubamaja taga ning tammiku loodepoolne osa siinsamas matkaraja ääres. Suurem osa praeguseni säilinust on 50–90 aasta vanune lootammik, mis peamiselt jääb segametsa koosseisu.

Tamme on läbi aegade peetud pühaks puuks, sest puu, mille vanus võib ületada inimpõlvi ning millele pole tugevuselt vastaseid, tundus inimmõistusele üleloomulik. Samas on tamme peetud ka piksejumala puuks, kuna tammesse löövat äike teistest puudest sagedamini. Tõenäoliselt on põhjus selles, et tamm kasvab maastikul tihti üksi ning tema peajuur ulatub sügavamale maasse kui teistel puudel, toimides niiviisi loodusliku piksevardana.

Aare on peidetud 2020. aasta detsembriseeria 5. detsembri aardena.