Kiri administraatoritele
Road 4: Autoloendus
Peitis 16.09.20 Mmrrtt, Pirrr [mmrrtt]
| Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Sa oled olnud teel juba pikalt, silmad hakkavad kinni vajuma … kuid Pärnuni on veel 20 kilomeetrit, Tallinnani 80.
Peatu, siruta jalgu, puhka silmi, loenda enda all olevaid autosid ja leia aare. Nüüd oled valmis jälle edasi sõitma.
Pargi palun ettevaatlikult, vaata kus on parkla! Ära jookse üle tee!
Vihje: pole
Lingid: pole
| Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
|---|---|---|
Parkla - Ära jookse üle tee! |
Parkla | 58° 35.0011' 24° 30.6860' |
Aarde sildid:
ilus_vaade (4), ettevaatus_vajalik (2), drive-in (2), pliiats_kaasa (1), muguoht (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9033G
Logiteadete statistika:
122 (99,2%) 
1
1
0
0
0
0
Kokku: 124
11 mai 2022 ei leidnud Kadri [pekadrip
]Korralikul aardel peab olema ikka vähemalt üks mitteleid ka! Olgem ikka ausad. :)
Eelmise aarde juures mainitud kallale kippuv uni oli nii painav, et terve tee Läänemaalt siia ma võitlesin. Enda ja unega. Ühtegi aaret tee peale ei jäänud, Vana-Vigala vallatut olen juba korduvalt vaatamas käinud... Korraks mõtisklesin, et käiks Käntu punkri juures ära, aga ei tea kuhu kolistamiseks polnud ka enam vaimu. Seegi võitles unega. Nii keerasingi lõpuks lihtsalt Pärnu-Jaagupisse sisse ja väljusin Pärnu poolelt. Vaatasin kaarti ja otsustasin siia vaatama tulla. Kahtlane tundus ta küll, aga noh, und oli vaja tõrjuda. Parkisin auto taskusse ja jalutasin trepist üles. Trepp oli vähemalt eelviimase meetrini korralik. Plusspunktid. Silla laiusega priisatud polnud, kerge miinus minu poolt. Sest seal üleval lõõskav tuul tahtis püksid jalast ja mind ennast minema puhuda. Huvitav, kas seal on mõnel aastaajal ka tuulevaikne? Juba see eelnev oli minusuguse kõrgusefoobiku suhtes piisavalt kole. Kõndisin sillal üle maantee ja aru saades, kus aare olema peaks tekitas minus iiveldama ajavat tunnet. Kui juba kõndida oli seal kole, siis ma peaks veel kuskil midagi upakil urgitsema??? No eiiiii! Ja kogu eelmiste päevade haledamad emotsioonid said siin võitu. Hea koht enesehaletsuseks ju? ;) Planeeritud külaskäigud läksid pooles osas vett vedama, sest kes oli just selleks hetkeks koroona hankinud, kelle olid tööasjad Soome viinud ja kes muidu pikema tiiru kodust välja teinud. Mõistsin seda kui vihjet, et kükita edaspidi kodus! ;)
Nii ma sealt ülevalt alla marssisin ja mõttes kõik kukele saatsin. Või kaugemalegi, kus valgust eriti ei paista.
Pähh.. Ja ei olegi mulle seda kirjet sinna raamatusse vaja! Taas, viinamarjad on hapud, eksju?
Jõudsin eluga alla ja istusin autosse...
Kole-kole!
Foobiku õudus reaalsuses