Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.0 Suurus: muu Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kuna minu lapsepõlvest saadik jääb Luunja alevik tee peale, kui me sõidame ühesse kindlasse kohta - suvilasse, kus puhata, päevitada, istutada köögivilju/taime, ujuda Agali järves, veeta kvaliteetseid aegu perekonnaga ja nii edasi. Seega otsustasin ka peita esimest aaret Luunja alevikusse, kus on aastate jooksul mõned kohad juba välja arenenud.
Luunja nimetus on kogu Eestis hästi tuntud tänu Luunja kurgile ja maitserohelisele, mida kasvatatakse AS Grüne Fee Eesti katmikaladel.
Luunja mõisast (Lunia) on ürikutes esimesi teateid aastast 1503, mil see asus Vanamõisas. Luunjasse toodi mõis Poola võimu ajal, hiljem sai temast Tartu Maarja kiriku majandusõu (Proposthof). Mõis vahetas aegade jooksul korduvalt omanikke.
Rohkemat infot Luunja valla kohta leiate siit - https://luunja.ee/tutvustus-ja-asukoht.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
muguoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8Z1NZ
Logiteadete statistika:
92 (88,5%)
12
10
0
0
0
0
Kokku: 114
Nii, mu tänane mitteleidude jada jätkub. Siin mul juba sinine lõust ees, seega veelgi sinisemaks võõbatud. Segavaid asjaolusid mugude näol oli ikka ka palju, kuid mõned hetked küll tekkisid, kui sai siit ja sealt uudistatud. Aga kohe leidu ei tulnud ning siis ajas üks tegelane oma automobiili ninapidi mulle peaaegu et kõrvale, ronis sellest välja ja hakkas suitsu tegema. Siis sai küll siiber, millalgi ehk satub kellegagi kahekesi siia, saab väheke katet teha ja paremini otsida, praegu küll ebaõnnestusin taas.
Eelmisel korral siinkandis olles polnud see aare aktiivne, nüüd oli küll ja meie otsisime ka aktiivselt, aga no ei leidnud mitte. Eks jääb siis uut külastust ootama.
kaaahjuks ei leidnud, sai päris põhjalikult ringi vaadatud.
No praeguse lumega ei näe seda turistisõbralikkust kuskil aga eks aeg näitab.
Siin oli selline lume ja jääbarjäär ees et ei hakanud pikemalt aega siin viitma. Nac poleerisime loogilisi objekte ja siis otsustasime et teinekord vähe soojemal ajal
Käisime ümber hoone ja uurisime ja ma vaatasin piludest ka hoonesse, kuni kaaslane leidis konteineri nurga tagant välja piilumas oodatust kõrgemast kohast. Kuna abivahendeid polnud käepärast võtta, siis sinna piiluma ta jäigi.
Põgusal vaatlusel silma ei jäänud, ka ustavat abivahendit polnud hetkel kaasas.
Vaatlesime ja veidi ka ronisime, kuid midagi silma ei hakanud. Võib-olla ise pimedad. Hiljem jalutasime ka sadamasse ja tegime väikese eine päikese käes mõisa roosiaias. Roosidest olid muidugi ainult rootsud veel, kuid päike oli mõnus. Aitäh!
Teoorias saime aru, kus aare on ja mis akrobaatikat kasutama peab, aga Maru võttis sõna ja pidime hoopis edasi sõitma. Seekord jäi võimlemata.