LK 110: Mähkli muinaskalme

LK 110 aardeseeria on rajatud Eesti Looduskaitse 110. aastapäeva tähistamiseks koostöös RMK-ga tutvustamaks põnevaid loodusradasid ning geopeitust kui mängu.

Siin lähedal leiduv muistne matusepaik on riikliku kaitse all olev arheoloogiamälestis I aastatuhande I poolest. Tolleaegsete kommete kohaselt surnud põletati ning järelejäänud luukillud puistati koos esemetega kalmemüüride vahele. Arvatakse, et kalmeid rajas ja kasutas vaid üks osa ühiskonna liikmetest, ilmselt keskmisest jõukam sotsiaalne kiht.
Mähkli on Karula rahvuspargi üks põlisemaid elukohti, kus inimasustuse vanuseks on ligi 3000 aastat. Arheoloogiliste kaevamistega on siin peale kivikalme uuritud ka muinaseluaset ja kääbast.

Samblaga kaetud Mähkli kivikalme suuruseks on 30 x 15 m, see on ida-läänesuunaline pikliku kujuga. Selle keskosa on ümbritsevast maapinnast ainult veidi kõrgem ning ääred sulanduvad ümbrusega täiesti kokku, mistõttu on matusepaik maapinnal raskesti märgtav. Kalme on ehitatud raudkividest ning sellesse on maetud inimesi peale põletusmatust. See kivikalme oli Mähkli elanike matmispaigaks u 2000 a tagasi. Selliseid Rooma rauaaja (50-450 aastat pKr) kivikalmeid on siinkandis leitud veel Karkkülast ja Alakonnult. Mähkli muinaseluase asub teisel pool maanteed.