Aarde on peitnud geopeitur MARGITKOLJU, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.

Kui lähed paadiga sõitma:
- Teavita oma lähedasi/kaaslasi enne, kui alustad paadisõitu;
- Riietu vastavalt ilmastiku tingimustele;
- Enne paadisõitu veendu, et kogu päästevarustus on pardal ja töökorras ning kõikidel sõitjatel Päästevestid korrektselt seljas;
- Ära koorma paati üle;
- Paati sisenedes või paadist väljudes liigu paadi keskosas;
- Paadis viibitakse istudes, ära tõuse püsti;
- Ära kiiguta paati, ära tõukle ega proovi kedagi vette lükata;
- Kui on vajadus vahetada kohti, siis liigub üks inimene korraga, liigu madalalt;
- Koonda raskuskese paadi keskele ja hoia paati tasakaalus; - Kui on vajadus siseneda paati veest, tee seda paadi vöörist või ahtrist;
- Jälgi ilmastikuolusid.

Seda ja kõike veel palju muud kasulikku veeohutuse kohta saad vaadata "Ole valmis" äpist.

Aare on osa "Ole valmis!" aarete sarjast, tutvustamaks samanimelist Naiskodukaitse loodud tasuta mobiilirakendust, kust leiab juhiseid erinevates olukordades käitumiseks. Näiteks mida teha siis, kui elekter on ära läinud, oled metsa eksinud või kuidas anda esmaabi. Infot saab veel näiteks tule- ja veeohutuse, loodusõnnetuste, elutähtsate teenuste katkestuste, küberturvalisuse, erinevate julgeolekuohtude ja kasulike telefoninumbrite kohta.

Väljakaevatavast mineraalpinnasest on kasutatud kalapääsu ümbruse, liigveelasu juures paikneva saare ning kunagisest jõesängi ja pargi vahelise ala täitmiseks. Täidetud alad on haljastatud ja kasutatavad puhkeotstarbel. Kalapääsu kaldale on kujundatud jalgtee. Paisjärve veepeegli pindala on peale rekonstrueerimistöid 2,7 ha ja keskmiseks sügavuseks 2,25 m.

Sinikael-pardi salgad saabuvad Eestisse märtsis ja lahkuvad oktoobris-novembris. Nende kõrgeimaks lennukõrguseks on tänapäevaste radaritega mõõdetud 6400 m. Enamik põhjapoolsemate alade sinikael-parte on rändlinnud, kes veedavad talve lõunapoolsematel aladel, üksikud on ka talvitujad, ka Eestis. Sinikael-pardi pesitsusaegset arvukust Eestis hinnatakse 30 000 – 50 000 paarile, talvist arvukust 10 000 – 20 000 isendile. Sinikael-partide anatoomia on kohastunud eluga nii soolases vees (rannikumeres) kui ka magevees (nagu järved, jõed, tiigid, soised alad, oja). Emane valib pesitsemiseks territooriumi oma sünnipaiga lähedal ja pesitseb seal aastast aastasse. Partide päevane lennuraadius võib alata 20 km. Uurijad täheldanud, et pesakoha valikul lähtub emane sinikael-part oma sünnipaigast, emaste lindude paigatruudus ehk sünnikohta naasmine on kindlam kui isaslindudel.