Kallaste paljand

Baltica oli umbes 550 miljonit aastat tagasi iseseisev kontinent, mis paiknes lõunapoolkera 40-60 laiuskraadidel. Sealtpeale on Baltica põhjapoole triivides põrkunud paljude teiste maakooretükkidega, mis kõik kokku moodustavad tänapäevase Euraasia mandri. Umbes 390-380 miljonit aastat tagasi, kui Devoni ajastu madalmerre suubuvate jõgede deltades settisid Kallaste paljandis avanevad Aruküla lademe punakavärvilised liivakivid, paiknes Baltica kontinent ekvaatoril.
Kallaste paljand on Eesti suurim Kesk-Devoni Aruküla lademe põimkihiliste liivakivide avamus. Peipsi järve lainete murrutatud kuni 9 m kõrgune Devoni liivakivide katkendlik pank kulgeb suuremate-väiksemate paljandite reana ligikaudu 1 km pikkusel rannalõigul. Panga alumisse ossa on lainetuse ja kevadise jääkuhjatiste kulutusena kujunenud mitmed koopad-murrutuskulpad.
Need umbes 390 miljoni aasta vanused liivakivid sisaldavad paljude selleaegses meres elanud organismide kivistisi. Eriti mitmekesine on Aruküla lade Devoni ajastu kalade leidudest. Nendest liivakividest on leitud hiiglaslike, 10-15 meetri pikkuste lõuatute kalade, rüükalade, akantootide, kopskalade ja vihtuimsete jäänuseid. Kallaste paljandi ülaosa liivakividesse uuristatud väikestes käikudes paikneb tänapäeval Eesti suurim kaldapääsukeste (Riparia riparia) koloonia.

Kallaste paljand on looduskaitse all

Head otsimist!
NB! Tegemist on üsna suure muguohuga :)