Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare kutsub teid põhjalikult tutvuma Merirahu jalakäijate sillaga :)
Merirahu sild on modernne puidust jalgteesild Rocca al Mare piirkonnas Merirahu elurajoonis. Sild on ehitatud 2000. aastal.
Sild on pikkusega 35,6 m, laiusega 3…5,5 m ja kaarte sildeava 24 m. Silla mere poole jääv rõdu muudab konstruktsiooni ebasümmeetriliseks. Konstruktiivne skeem koosneb kahest kolme liigendiga muutuva raadiusega kaarest, mis asuvad silla kesktelje poole kaldu. Tekki kandvad risttalad toetuvad kaartele ja osaliselt ripuvad nende küljes. Tekiplaat koosneb tihedalt üksteise vastu ja risttaladele naelutatud puitprussidest.
2018a sügiseks olid silla puitosad niivõrd pehkinud ja ohtlikud, et inimeste turvalisuse huvides sild suleti ning renoveeriti 2019. aasta juunis. Renoveerimisel liimpuittalad osaliselt asendati ning osaliselt taastati (puhastati ja viimistleti üle).
Kunagi plaanisid arendajad Merirahusse jahisadamat ja uhkest kaarega sillast pidi saama selle maamärk.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
muguoht (4), ilus_vaade (4), pliiats_kaasa (2), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8P8WM
Logiteadete statistika:
65 (76,5%)
20
4
1
1
1
0
Kokku: 92
Palju potensiaalseid peidukaid aga mitte ükski neist ei peitnud aaret.
Olime siinkandis ja otsustasime ka seda siis piiluda. Seekord ei läinud see ka viie silmapaariga õnneks. Didn't find it: 15.Jan.2022 15:32 Viska silda! / Throw the bridge! Me ei heitu sellest ja tuleme kunagi (soojemal ajal) tagasi.
Tulime vaadet vaatama ja silda imetlema, poisid otsisid ka veidi. Kaits leidis sillasamba seest kuivanud linnu, muud me ei leidnud.
Aare jäi selle super kuuma ilmaga leidmata, aga koerale mõjus asukoht suurepäraselt. Järgmine kord ka aare ehk ????
Õismäe rabast tulles avastasin, et Merirahu silla juures pakutakse silla viskamise võimalust ja loomulikult tulime asja uurima. Viimati käisime siin kaks aastat tagasi eelmise aarde arhiveerimise asjus. Kui ei teaks, et silda vahepeal renoveeriti või poleks näinud kui kehvas seisus see enne oli, siis ei oskaks arvatagi, et seda värskendatud on - tulemus on nii sarnane eelnevale, aga loomulikult korralikum. Igaks juhuks haarasime kelgu ka kaasa ning õigesti tegime. Ringtee juurest mereni saab vabalt kelgutada, tuleb umbes minutine sõit. :)
Aarde nägime ka ära aga las ta olla seal edasi, mõne järgmise korrani. Läksime hoopis vahepeal valminud sadamat esmakordselt vaatama. Siia tuleme veel tagasi ja äkki siis proovime aarde kätte saamiseks ka midagi ette võtta. Igatahes, oli tore tagasi olla.
Pastakas jäi muidugi maha ja tagasi autoni vantsida ei viitsinud. Aga aare natuke ajas alguses vihale ja hiljem natuke naerma. Kogemus ühe sama peitja teise aardega oleks pannud minu kannal ringi keerama, aga õnneks kaaslasel oli kannatust ja “silla viskamise” kogemusi rohkem. Aarde leidu jääb tunnistama udune pilt ja see logi siin. PS - selg ja väljaulatuvad jäsemed tasub eelnevalt soojaks teha küll. Brr.
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub kanne logiraamatus. Oma pastakas alati kaasa!
Kuigi geopeitus on tasuta ei tahtnud tasuta etendust siiski anda ja läksin üht teist etendust tegema. Muidu tore koht millega kinnisvara promoda. Aitäh kutsumast.
Täna on üks vähestest pean-leidma-tavalise-aarde-muidu-suren-päev ;-) Kuna Kakumäelt oli vaja majale sääsevõrk kätte saada, valisime selle tuttava sillakese. Silla all olid Eesti surimad ämblikud ja enim ämblike võrke üle pika aja. Aga aaret justkui ei kusagil. Ülalt ka suurt midagi silma ei paistnud (ei saagi suurt hakata, sest tegu ju mikro-aardega ;), seega keskendusime Maa-Ameti nullile. Seal vist midagi silmasime. See peidik on aga mitme miljonimaja akendele valla ja tagatipuks tuli ka beibe kividele päevitama ja vaatega silla poole. Ei passi meile sellised akendealused peidupaigad, kus peab ebamõistlikku tsirkust tegema. Ei usu, et ka elanikele see meeldib. Naaseme vist kunagi pimedas ja paljajalu. Aga vaade on illos, pole patt korduvalt nautida.
See oli siis mu senini kõige vahvam mitteleid. Visuaalsel analüüsil sai kindlaks tehtud üks ebakõla, mille me aardeks tunnistasime. Akrobaatilisesest küljest oli Liisu vahvalt valmis aarde ära tooma, praktikas asi nii libedalt ei läinud. Ei jäänudki muud üle kui Krõlovi rebase kombel rühmata, et ah, pastakas jäi koju, ja järgmise punkti poole siirduda.
Järgmine punkt oli nelja pojaga luik, keda me ilmselt sillal pikemat peatust tegemata märganud ei oleks. Lahe.
Ja paar uut harjutuse ideed sain oma treeningkavva ka juurde, noh ikka selleks, et pastakas edaspidi paremini kotis püsiks.
Tulime Merirahu silla alla õhtusööki sööma. Samal ajal kui nosisime merepiiril, siis käisin Mairele välja idee kus minu arust võiks aare asuda. Kui kõhud täis, siis läksime minu teooriat katsetama. Just see hetk hakkas hirmus mugude voorimine. Tehti juba ettepanek, et las ta jääda seekord. Suutsime siiski vaba hetke ära oodata ja just seal kus ma arvasin, et aare võiks asuda, see ka oli. Meie jõud ja mõistus konteinerist aga üle ei käinud. Toorest jõust jäi väheks. Abivahenditeks olid sushipulgad ja veinikorgitser. Need ka meid leiule lähedamale ei viinud. Mis siis ikka. Vähemalt ei pidanud autosse pastaka järgi minema :P Ootame hetke, mil konteiner vähe lihtsamini käima hakkab ja tuleme siis uuesti katsetama.
Kiirustades sai mõned kohad üle vaadatud, aga aeg surus takka ning pikemalt süveneda ei saanud.
Vist isegi nägime õiget kohta, a no ronima sinna ei hakanud täna..
ei leidnud, mul ämblike kartus ja neid sillal jagus ja suured, pidin loobuma :) teinekord tagasi :)
Tegin õhtul rattasõidu ja sõitsin ka üle silla. Natuke poleerisin aga midagi silma ei hakanud. Tuleb uuesti tulla.
Mere ääres kevadet nautivad lapsed, palli taguvad poisid, jooksjad, ratturid, muud mugud ning vähene geokogemus ei lasknud täna meil seda aaret leida. Nu zajets, we'll be back!
Esialgu tekkis dilemma, et kust üldse otsida. Maaameti null näitab ühele poole teed ja GC äppi kaart teisele poole teed. Tallatud on mõlemal pool. Eilsetest otsijatest polnud muidugi ühtegi jälge maha jäänud, mis oleks ehk veidikenegi aidanud.
Vaatasime siia,
vaatasime sinna,
nüüd saame ükskord tagasi minna.
Bruno korraldas mul siia hommikuvõimlemise. Harjutusi sain küll teha, aga aare jäi leidmata. No ega ma pole väga painduv ka. :(
Kuna keegi meist silda visata ei oska, siis jäime leiuta.