Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Selle aarde leidmiseks tuleb sul lahendada see pusle.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
pusleaare (2), lahe_teostus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8NKBP
Logiteadete statistika:
50 (84,7%)
9
13
0
0
0
0
Kokku: 72
Andsin alla. Eelmised kolm logijat on vahepunkti logiraamatu tekitanud ja sinna loginud. Aga saan aru, et nii kergesti ei pääse. Pusisin mis ma pusisin, isegi ääri kokku ei saanud, kahjuks ei ole kontrolli, kas sain õigesti ühendatud. Kui äär oli omaarust juba peaaegu koos, siis allesjäänud ei sobinud ühtegi kohta. Masendav
Mulle suurim Tartu kirstunael, sest vahepunktist leitavat ülesannet 9 tunni jooksul lahendada ei suutnud. Sellega seoses maandus aare jälgimislisti, mis eriti just lumega talvel huvitas. Näiteks Heleni ja Salme leiulogi, onju :o) Kohale jõudsin küll alles terve nädal hiljem, kuid juhtumisi polnud lumeolud vahepeal märkimisväärselt muutunud. Võtsin vahepunktist jälje üles ja püüdsin kuidagi lõppu välja kirvetada. Jälituskoerast tundsin puudust tol hetkel, ausalt :D Oma kehvapoolse ninaga piirdusin umbes paari tunni jagu eksirännakutega, millelt naasin muidugi nulltulemusega. Kusjuures millegipärast paistis, et ma polnud sel nädalal siin ainus kirveihuja, sest enim kahtlustärataval lõigul viisid jäljed peaaegu iga teeäärse puu tagaküljele, täpselt nii nagu geopeitur ja ainult geopeitur käiks :o)
Ei saanud hakkama. Deduktiivselt tuletasin, et kaks elementi on kadunud (võibolla lihtsalt päris nähtamatud?) ning mõned ka katkised. Muidu kiidan ideed, see aare toob pusle lahendamisse täiesti uue dimensiooni. Ainult võibolla raskusastme vinti on pisut üle keeratud? Väga ei kõlba kobiseda ka tegelikult, sest logiajaloost loen välja, et inimesed saavad vahepunktis hakkama kõigest paari-kolme tunniga. Mul igatahes jäi üheksast tunnist väheks. Selle ajaga suutsin ehk umbes 20% vähemolulist infot tuvastada :o)
Loodus on enda poolt lisanud mõned sentimeetrid kõva jääd konteineri igale küljele turvalisuse kaalutlustel juurde. Me leidsime, et ei ole vaja torkida täna. Ootame kevadet.
See oli nüüd ikka küll väga masendav lugu. Kodune töö oli loomulikult ammu tehtud ja kohapeal leitu tundus algul päris lootustandev, aga kui komplekti üle vaatasime-lugesime ... no ei klapi, aga olgu - võibolla see peabki olema osa masendusest, see eriti nähtamatu osa. Hakkasime siiski usinasti pihta, aga et meie abivahend ei olnud nii vastupidav kui meie, siis tuli asi ühelt maalt katki jätta ... Väga masendav...
Pusisime tükk aega aga lõpuks loobusime sooja auto ja wrapi kasuks.
Käisime vaatamas, aga lõime käega. Eks kunagi tuleme ja lahendame ära.
Koht ise oli juba selline "meeliköitev" ja logid, mida Cärolyn mulle enne siia tulekut eelmise aarde juures olles ette luges süstis jutumärkides entusiasmi juurdegi. Seega häälestus oli tehtud ja kohapeal võtsime teadmiseks, et kui siia uuesti tuleme, siis vajame pisut rohkem aega ja kannatust. Meil polnud täna kumbagi.