Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare kutsub sind jalutama Eesti Rahva Muuseumi kõrval asuvasse Pärimuste parki, kuhu on istutatud rohkem kui 100 erinevas suuruses tamme. Neist osade juures on ka infotahvlid, mille tagaküljelt võib leida tähtedele A..J vastavad numbrid.
Aare asub koordinaatidel N 58° AB.CDE' E 26° FG.HIJ'
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 0/25 |
Aarde sildid:
välimõistatus (5), soovitan (5), lahe_teostus (2), ööaare (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8N6M0
Logiteadete statistika:
63 (84,0%)
12
2
0
0
0
0
Kokku: 77
2020 alustasin ja kohe mitte-leiuga, sest ridikül oli tühi. Siis käisin varustatult 2021 ja suutsin midagi valesti pusserdada, jäi leidmata. Siis käisin 2022, kõõlusin siin ja seal ja polnud üldse kindel, et õige koha peal. Tänaseks oli aasta jälle edasi läinud ja aarde lõpp 100% kindel. Järelikult saab lõpuks logi kirja.
...s....gi ma sain! Riided mustaks, käed valusaks, keskoha venitatud ja no minu süütenöör katkes. Logi saab kindlasti ükskord kirja aga nii nagu paljudel teistel, et silm ka ei pilgu ja südametunnistus ei piina.
Teist korda siin lõpus otsimas, ei suutnud ka seekord mitte midagi leida, ju siis hea peidukas...
Ei tea kas silte on vahepeal hooldatud või vahetatud, aga vajalikku infot ei leidnud nende pealt.
Mitteleid ei ole häbiasi. Teine päev ratastel. Didn't find it: 08.Apr.2023 11:01 Eesti 100 tamme. Tammed on, silte pole kuskil. Vastikult teede ja mäda maa vahetused. Ükski normaalne tee ei lõppe kuskil kuival ega alga kuivalt. Hea et suutsime ratastel püsida. Jalad jäid kuivaks.
Leidsin ainult ühe edasiviiva vihje kuid sellest oli ilmselgelt vähe. Kui koordinaat lõpuks pihtas põhjas oli ei suutnunud aaret ikkagi leida kuskilt...
Kuna paar numbrit tulid kohe välja, siis otsustasime ikka veel proovida. Kahjuks lõppes see jalutuskäik kiirelt kui meid peaaegu kettaga maha niideti ja igast suunast mehed hõikama hakkasid. No mis siis ikka. Jätsime oma hobi pooleli, et mehed saaksid enda omaga tegeleda. Aru ma ei saa, miks küll siin pargis peab kettaid lennutama. Järgmine kord tuleme pimedas.
Ilmselt vajab hooldust. Käisime kõik sildid läbi, paar üksikut tähist kumas õrnalt läbi, aga need olid ka ikka väga kulunud. Selle infoga kahjuks vajalikku lahendust ei saa.
Tegime pikemad tiirud, imestasime väga koledate kõnniteede üle ja kogusime paa numbrit ka. Kui Mikk logisid luges, sai tüki maad targemaks ja otsustasime teine kord siia tagasi jalutama tulla.
Pikk kleit vajas ju jalutamist, seega ideaalne aare. Ideaalne võis ka ju ilm olla aga jalutada sain vähe, sest juba teises sain aru, et krdi peitja on suller. No tulen tagasi, seekord mitte kleidi ja tühja käekotikesega.
Tänud, idee tore!
Ma ei tea, mis see kell oli, aga igal juhul hakkas juba valgeks minema kui ERMi parklasse sisse keerasin. Mihkel, mine magama, mida sa kooserdad siin nagu kodutu öösel ringi! Nagunii see ei ole siin mingi kiire sutsakas... Oot, mis siin toimub!? Parkla autosid täis, purjus mugud töllerdavad ringi, tümakas on põhja keeratud. Seal, kus üks teine sama peitja aare paikneb, vilgub värvimuusika läbi kunsttossu. Miskine mugufestival. Hea küll, siis ei lähe sinna tammesid katsuma, politsei viib veel narkojoobe kahtlusega kinnimajja. Aga ühe koha pihta loobiks kirvest küll. Loopisin, aga kirves lendas kaarega Raadi järve. Ei olnud terav see täna.