Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur mihkelmihkel , kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
2005. aastal valminud trepp ühendab Pika tänava Vallimäega. Trepi kohta võite pikemalt lugeda SIIT.
2019. aasta Pika tänava rekonstrueerimise käigus tehti trepi jalamile ka mõnus plats iste- ja lamamiskohtadega. Hea koht päikese nautimiseks. Pika tänava rekonstrueerimise kohta võite pikemalt lugeda SIIT.
Kohe trepi all asub Rakvere Galerii, kelle tegemisi saab jälgida SIIT
Trepp viib üles Vallimäele ja Rakvere linnuse juurde. Rohkem infot SIIT.
OMA PLIIATS KAASA!
Kõrge mugude oht.
Vihje: Kasuta kaasa võetud pliiatsit või leia peidetud tööriist aarde kätte saamiseks.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
muguoht (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8MH2K
Logiteadete statistika:
117 (84,2%)
22
2
1
1
1
0
Kokku: 144
Jätkasime vallimäel oma teekonda. Siinne leid tuli pigem lihtsalt, kuid sellist konteinerit ma ei oodanud. Hilisemaid vallimäel asuvadi aardeid võtta ei saanud ja isegi üks Lab jäi pooleli, kuna Toto kontsert oli peale tulemas. Muidu aitäh!
Õhtul algava Toto kontserdi tõttu oli kogu vallimägi põhimõtteliselt suletud, kuid siin piirdeid ees ei olnud, seega saime siin otsinguid teostada. Muud rahvast liikus vähe ja õige asi leidus ruttu. Aitäh!
Leitud. Või noh, ma salaja otsisin, seltskond midagi ei teadnud ja mitteteadja sai juhuleiu :)
Öömajale lähim leidmata "asi". On tõesti veidi ebatavaline "konteiner". Mina seda aardeks ei pea. Peale öist vihmasadu oli too asi ligumärg. Korralik aare peab olema ilmastikukindel ja vastu pidama kõik aastaajad. Ole omanik nii pai ja loe veidi mängu juhiseid ning vii sinna ilmastikukindel aare. Pikka iga. Koristajana eemaldaks ma selle sealt igaljuhul vaatamata kirjetele kaantel.
Otsisime algul täitsa teistest kohtadest, kui tulime selle peale. Nutikas, leitud!
Talvisel ajal sai luurel käidud, nüüd oli kenasti lahti sulanud ja ootas logimist :) Täname!
Isegi peale südaööd jalutasid noored trepil. Õnneks ei jäänud nad siia aega viitma ja saime rahulikult tegutseda. Leid kergelt ei tulnud ja null oli ka veidi teise koha peal, aga no ju see selline liikuv tegelane ongi. Aitäh!
Teist korda siin ja mõtlen, kuidas ma küll esimene kord seda ei näinud. Aitäh, mõnus õhtu siin vallimäel.
Sai otsida veidike aega valest kohast. Lõpuks pilk õigesse kohta ja käes ta oligi. Kaasavõetud pliiatsiga sai ainult nimi kirja. Aitäh!
Aasta tagasi jäi otsimata, sest null oli mugudest tulvil. Täna valitses siin vaikus, mõni üksik inimene jalutas mööda, kuid istuma ei soovinud keegi jääda. Esimene ring otsisime tühja, siis katsusin logisid lugeda, kust leidsin ka pisut abi. Peale seda olid silmad lahti ning aare käes. Selline lahendus siis, polegi varem näinud. Aitäh aarde eest!
Tegime väikese tiiru Vallimäel. Esimese hooga olid paar noort trepi ülemise osa hõivanud ja otsida polnud võimalik. Tutvusime siis uuendatud kompleksiga, mis oli väga ilus. Tagasi tulles oli juba trepp vaba ja sai poleerimisega pihta hakata. Kohe silma ei hakanud, ikka kummardus siin ja seal. Lõpuks siiski näkkas. Alguses ei uskunud, et selline olla võib. Abivahendit polnud vajagi, õnnestus niisama kätte saada. Tänud!
Tipa-tapa ülesse ja tipa-tapa alla tagasi. Vallimäele seekord asja polnud. Tänud.
Leid muutus kergeks, kui otse aarde kohal istunud palja ülakehaga härra otsustas lahkuda. Vahepeal mõtlesin tema ärapeletamiseks päris ekstreemseid ettevõtmisi korda saata, aga õnneks oli kaamerahirm temas tunduvalt tugevam kui alla kasvanud juured.
Nii on päris mugav, kui tutvustad kellelegi Geopeitust ja leiud tulevad aina kiiremini :) Kui üldiselt kõrgemate aarete kättesaamise jaoks pean võimlema, siis seekord sain oma peenikeste näppudega muretult hakkama ;) Aitäh!
No GC äpi järgi olekski võinud otsima jääda. Vaatasin maa-ameti kaarti ja siis oli kiire leid. Jah, kate on veidi ebasobivast materjalist, aga veekindlad logiraamatud/-lehed töötavad täiesti, nime kirjutamiseks saab ju kasvõi varrukaga vee/niiskuse maha pühkida.
Läbimärg, väga ebasobiv konteiner (vähemalt sellisesse peidikusse meie kliimas), kisendab hoolduse järele.
Sai pisut uudistatud enne, kui leid käes. Üllatav aare. Igatahes trepid on siin lahedad. Aitäh.
Kaks päeva tagasi olime siia juba vallimäe seiklust läbides sattunud ja trepiga tutvust teinud. Lund ja jääd oli veel üsna palju, kuid siiski leidsime kahtlase koha, mis võiks peita aaret. Kraapisime ja urgitsesime ka natuke, kuid kõik oli nii lootusetult jääs, et midagi kätte küll ei saanud.
Täna hommikul läksime asja uuesti kaema. Kaks ööd vihma ja parajad soojakraadid olid teinud oma töö ja aare lausa lupsas oma peidukast väljas. Meie kaasa haaratud abivahendid jäid kõik kasutamata.
Aitäh põnevalt lahendatud aarde eest!
Oi kui raske oli. Mõnikord lihtsalt ei jaga matsu. Midagi pole teha :D Rahvas ka üllatab ja kargab välja vasemalt ja paremalt, alt ja ülevalt, koertega ja lastega ja kallimatega ja vanematega. Suvel pidime alla andma piknikku pidavatele noortele (menüüs oli küll ainult õlu). Täna nägime ära ilutulestiku, ilutulestikust närvivapustuse saanud koera, lapsed, kes pidid külmale vaatamata kiikuma (ja mitte vähe), 2 fotosessiooni ja üliuudishimuliku ninjakoera koos peremehega, kes ilmusid ei tea kust ning vahtisid meid nii ainiti, et kohe piinlik hakkas :D
Lõpuks vedas ja leidsime otsitu.
Aitäh selle pähkli eest.
Teen ettepaneku aare ümber nimetada Vallimäe vägisõnadeks. Oli hullem, kui Pärnus asuv vägisõnad. Mõttes sai ikka igasuguseid sõnu läbi lastud. Esimene kord kevadel ei leidnud. Teine kord suvel manustati nullis õllekest. Kolmas kord arvasime, et on rahulik otsing, -3 kraadi koos tugeva tuulega. Ehee, eksisime. Ilutulestik, vene keelt kõnelevad turistid, hirmunud koerad, kiikuvad lapsed (miks minu lapsed ei taha sellise ilmaga väljas kiikuda?) ja palju muud põnevat. Selle ralli vaheaegadel sai isegi otsingutele keskenduda. Korra loobusime ja tegime adventuret. Kui läksin viimasele katsele pärast pausi, siis tuli täiesti juhuslikult leid. Aaaaah! Õnneks on see nüüd läbi!!!! Aitäh!
Taaskord vigade parandus. Seekord oli enamvÄhem teada, mida otsida ja kuna aare oli ka olemas, siis saime üsna kiirelt oma nimed kirja. Aitäh peitjale.
Rakvere muusikakooli aarde juurest suundusime Vallimäe trepi aarde juurde. Sellega oli täpselt sama lugu. Sai juba teist korda tuldud seda otsima. Esimesel korral oli aare kadunud. Peale meie otsimist käidi aaret üle vaatamas ja see oli tõepoolest "jalutama läinud". Täna siis teine katse. Aare oli nüüd olemas. Aitäh peitjale!
Lihtsalt see aare ei tulnud aga leitud ta sai. Aitäh!
Taevas oli täiesti õllejoomist soosiv, kuid temperatuur ilmselt mitte, mistõttu sain rahulikult otsida. Kui eelmisel korral aare silma ei jäänud, siis seekord vast kulus 10 sekundit. Logileht üsna märg, aga tundub, et ta kannatab selle niiskuse ära. Aitüma!
Teine aare juba, kuhu oma visiidi Levia sabas kirja panime… Kiire päring telefonis selgitas siiski välja, et Rakvere on eilse päeva uudis ja siinse linna vahel trehvata pole täna lootustki. Noh, tuleb siis mõni järgmine Rakvere päev :). Tänud peitjale trepika eest, koht äge.
Eelmisel korral jäi pimedas see aare tabamata. Eks nüüd oli eeltöö kõvasti parem - logid loetud, jutud kuulatud. Ja nii see leid tuligi. Aitäh!
Tulime Vallimäele seiklema ja treppe külastama. Siit alustasime. Samas peab ütlema, et selle seeria kolmest aardest läks just siin kõige kauem aega. Seda vast selle ebatraditsioonilise peidukoha tõttu. Sellist kükk ei osanud oodata, aga õnneks see Annale silma jäi. Paraku jah, aardekonteiner ise oli läbimärg, aga õnneks logilehed kannatavad vett ja niiskust. Samas on kõik lehed täis kirjutatud ja vajavad vahetust. Täname.
Leitud Vallimäel jalutades, samal ajal otsisime ka siinse laboriaarde punkte. Mina otsisin pisikestest aukudest märksa väiksemat mikrot, õnneks Marje leidis aarde. Kuna konteiner pole veekindel, siis on tore, et seda on logiraamat. Üldse on kõik selle peitja logiraamatud ilmastikukindlad ja on näha, et vähemalt neisse on panustatud. Vaade oli ka kena ja mugusid sellise tuulise ilmaga ülivähe. Tänud Mihklile aarde eest! Kõik kombes.
Otsisin veerand tundi esialgu. Ei leidund. Käisin vahepeal inspiratsiooni järgmistel treppidel saamas. Tagasi jõudnud jäi midagi silma mis eelnevalt tundus nähtamatu olnud. Konteineris lainetas vesi.Sain laiali jooksva tindipliiatsiga nime kirja. Tänud juhatamast uuenenud vallimäele!
Kui lõpuks aare leitud, oli ikka kribimist. Isegi minu niiskuskindla kirjutusvahendiga tekkis raskusi nimede kirjutamisel logiraamatusse. Asi oli nii märg, et lausa tilkus veest. Ja aidata ei saanud millegagi. Tänud peitjale aarde eest.
Tulime Tarvase juurde päikeseloojangule. Kuna õhtu oli kena ja kell veel vähevõitu, siis otsustasime natukene linnusemäel ringi jalutada. Kõigepealt jäi ette Vallimäe esimene trepp. Siin otsisime ikka jubedalt kaua. Kõik augud ja praod said läbi piilutud. Vahepeal pidi tegema mugude möödumise tõttu pause. Seda sai sisustatud leiulogide analüüsimisega. Edasi innustas eelkõige otsima see teadmine, et päevasel ajal oleks seal puhta võimatu otsida. Kuna tegemist oli siiski ikkagist laupäeva õhtuga, siis kohtasime ka väga naljakalt käituvat slaavipaari. Nende trepist alla kulgemine võttis päris kaua aega. Sellel ajal jõudsin omadega juba GC lehe piltide sektsiooni. Lootsin, et üks neist fotodest on äkki spoiler ja juhhuu.. oligi nii. Lihtne ja samal ajal ka keeruline peidukas. Hea tunne oli, et sai leitud.
Õhtu oli kätte jõudnud ja seetõttu oli otsimisplats enamjaolt täitsa meie päralt. Alguses ei saanud ennast käima ja olime nõutud. Sikutasin suures meeleheites ka led-riba, see paraku järgi ei andnud. Meie otsimistuhina peatas korraks vene väärtmuusika, mida kaasaskantavast kõlarist nauditi. Igal viiendal astmel ootas naisterahvas meesterahva järgi, hõõrusid üksteist ja liikusid edasi. Peale seda kummalist vaatemängu avardusid meie vaated ja Karl leidis aarde. Logiraamat hakkab varsti täis saama.
Taaskord kulus päris palju aega, väga huvitav lahendus, aitäh peitjale! :)
Aega làks aga leitud sai. Väga omapärane lahendus millesarnast ei ole varem nàinud
Hommikune Rakvere oli lõpuks piisavalt rahulik, et see mitmel korral vaadatud aare üles otsida. Kuna oli umbkaudne arusaam, kuidas aare peidetud on, ning mugusid oli miinustes, siis oli kiire leid. Aitäh!
Hommikul kell 7 nautisime veel uinuvat linna, logisime aarde ja võtsime suuna Tallinna poole, mida olime tegelikult teinud juba vähemalt kümme viimast tundi. Lihtsalt mõned aarded olid vaja enne üles otsida. Oli raju geotuur, mis kujunes justkui iseenesest. Ideaalis oleks kodus olnud hiljemalt südaööl aga jõudsime pool üheksa hommikul, mis oli meeldejäämise kohapealt palju parem, kui ideaal. Lisaks geotuurile sain enda juurde ajutiselt Loona, kes enne järgnevaid seiklusi mõned tunnid linade vahel välja puhata sai. Ei teagi, kas julgen kirjutada, et palun korrata, sest soovid võivad ju täituda. Aitäh!
Vaatasime, et kell on varajaselt mugude vaene ja otsustasime tagasiteel koju ka Vallimäelt läbi põigata. Veidi sai otsitud enne kui tops õigest kohast välja tuli. Siit edasi pakkusin juba Kristjanile, et võin ise tagasi Tallinna sõita - lihtsalt super töö, et ta üldse ligi 20h autoroolis vastu pidas. Maanteele jõudes lõid kõik geokaaslased mõnusalt nurru ja 8:30 õnnestus ka endal lõpuks ometi kodus linade vahele külili keerata. Aitäh, oli raske kuid meeldejäävalt humoorikas reis :)
Alustasin tegelikult kolmiku esimesest aardest, kuid autot parkides ilmus trepile äkki grupp modelle, kes alustasid lihtsalt-ilus-olemise-fotosessiooniga. Natuke aega lasin silmal puhata, aga kui mõni minut hiljem järgmisel astmel juba samasid poose hakati võtma, siis vaatasin trepi pikkust ning arvestasin välja, et lähema 2 tunni jooksul pole mõtet seda mikrot otsida.
Vahepeal jõudsin teised Vallimäe trepid läbi käia ning kokku 4 aaret leida, pärast seda naastes kannatas lõpuks siingi tegudele asuda. Tüüpilisemad peiduviisid välistasin juba kevadisel mitteleiul, täna otsisin teistmoodi. Kümnekonna minuti möödudes leidsin kah, oligi teistmoodi. Natuke märjapoolne, aga täitsa toimiv. Maastiku raskusastmeks loetakse niisugusel puhul vist siiski 2.0.
Vihma sads ja niiske oli aga mul hea pliiats, millega saab ka märjale kirjutada. Vaade on super ka vihmaga. Aitäh peitjale siia juhatamast!
Ega seal midagi keerulist polnud. Iseenesest saime aru, et kohalikud kutsuvad treppi porgandiks.
Nulli lähedal kahtlustasime geopeiturit ringi vaatamas. Nii oligi. Edasi vaatasime koos ringi. Mugusid oli palju liikvel, kuid õigel ajal peatus pilk õiges kohas ja nii saigi aare leitud. Väga märg aare. Kõigepealt tuli seda tükk haaval kuivatada. Seejärel saime ka logi sisse kirjutada. Eks peale iga vihma peab arvestama, et aaret tuleb enne logimist kuivatada. Tänud!
Ähvardav torm seljataga tõstis otsingutempot ja leid tuli kiirelt. Logi kirja ja jooksuga autosse enne paduvihma. Edasi teatri juurde ootama vihma lõppu. Seda ei jõudnudki ära oodata.
Tore,et nii ilusas väikelinnas nagu Rakvere on ka aardeid. Mõnus jalutuskäik uuenduskuuri läbinud vallimäel ja sai ühtlasi ka see aare nopitud. Sai trepil peale aarde logimist kauem istutud, kuna sealt on väga ilus vaade linnale. Aitäh peitjale!
Õnneks ilm väga õllesõbralik ei olnud ja kohale saabudes oli õige tasand vaba. Hõivasin positsiooni ja siis oli juba aega seal rahus kirjatööd teha. Tänud aarde eest!
Jalutasime Vallimäel ja imetlesime, mis kõik muutunud on. Karuonu käis ka tarva juures ning teiselt poolt ringiga jalutasime aarde juurde. Aare ise üllatas, ma pidasin seda millekski muuks. :) Aitäh!
Olles trepist parajate jalavenitustega üles saanud, oli aarde otsimine mõnusaks lühidaks hingetõmbepausiks.
Käisime linnust uudistamas ja boonuseks võtsime paar aaret. Saime seal ikka uudistada edasi ja tagasi, aga lõpuks Moonika ütles, et paneme nüüd nimed kirja :) Aitäh!
Veetsin poistega linnuses ühe pika vahva päeva ning kui meid põhimõtteliselt juba välja visati, tegime trepi juures kiire põike. Kohale jõudes oli 4 härrat ja 1 koer juba ees toimetamas. Kahtlase käitumise järgi võis neid kohe geopeituriteks liigitada. Ühist keelt oli nendega aga raske leida kuna viipekeelt ma ei oska. Niipaju saime siiski aru, et ajame ühist asja ning edasi otsisid seda aaret juba 5 meest, 2 poissi ja 1 koer. Hoolimata suurest massist, läks meil ikka üksjagu aega kuni üks kolleegidest aarde välja sikutas.
Tänud.
Tänu vihmale ei tahtnud ükski mugu siin pikemalt peatuda ja leidsime aarde kiiresti. Konteiner (või pigem pakend? ümbris?) tundus väga kummaline. Ei tea, kui püsivalt me oma nimed logiraamatusse jäädvustada suutsime, sest kõik oli väga märg ja meie pliiats mitte kõige veekindlam. Koht ise oli tore. Tänud peitjale!
Kahtlane asi paistis kaugelt, mugud istusid ilusti seljaga ja ei seganud meie logimist. Leitud asi oli läbivettinud ja tilkus, peale raputamist ja ühe logilehe kuivatamist õnnestus nimi kirja panna. Rakvere Vallimägi, eriti nüüd oma uues uhkes kuues, vääriks natuke paremat teostust. Tore koht.
Oli see alles otsimine. Konteiner muidugist sobis sinna ideaalselt. Tänud aarde eest!
Pärast taastamist saime ka uuesti tulla ja aarde ära logida!
Leitud lõpuks. Abivahendeid küll ei leidnud. Müstika kuidas 1.5 kuud tagasi ei leidnud.
Teine katse, sel korral oli aare alles. Sisu märg aga kun alogiraamatu paber on niiskuskindel, siis niiskus logiraamatule liiga veel ei tee.
Kiire leid ja paigutatud samamoodi tagasi nagu oli
Kui autoga kohale jõudsin tuli selline väsimus peale, et magasin tunnikese ja siis sai edasi aaret otsima mindud :D Raskelt tuli leid aga vähemalt tuli, tänud :)
Aare on hooldatud ja omal kohal. Ise nägime. Isegi nimed said raamatusse.
Tuuseldasime Mikiga leitud tööriistadele rakendust otsides, juba hakkas külm tuul ninna kinni, aaret ei kuskil. Tulid Tiia ja Einar ja lõpp meie piinadele. Tiia, kellel ainukesena polnud abivahendit tõi logiraamatu päevavalgele. Tänud pagaritele ja peitjale.
Nii kui parklast ümber nurga keerasime, oli kohe selge, et seda aaret ei otsi me üksi. Mihkel ja Liia olid abivahendid juba leidnud, aga aaret veel mitte. No kammisime seal neljakesi kui Tiia nagu muuseas ütles, kas login ära ka või. Leidis ilma abivahenditeta, need ajasid rohkem segadusse. Julge peitmine. Aitäh.
Tõesti huvitav konteiner :) Abivahendeid ei leidnud, enne tuli aare. Aitäh!
Väikse printsessi jalutuskäiku tuli kuidagi endalegi põnevamaks teha ja nii me uue ilmunud aarde juurde jalutasime. Aarde juures oli väike printsess koheselt üleval ja aitas emmel otsida. Nii nad koos selle leidsid. Tulevane geopeitur leiab aardeid juba kolmekuuselt, või vähemalt laseb teistel otsida. Väga tubli.
Päike paistis, linnud laulsid ja väike geopeitur tahtis magada. Jah, niikaua kui issi,emme ringi kärutasid, siis oli heasti- aardeni jõudsime, siis oli krõps-klapid lahti ning kah vaja aaret otsima hakata. Ja oh imet- tänu emme abiga nad ka aarde peidikust välja tõidki. Tublid tüdrukud :) TFTC!
Ilus trepp , ilusad vaated pühapäeva õhtus, Konteiner va sunnik ei tahtnud end näidata. Saime selle kätta alles siis kui olime end näidanud Kristale Aitäh, enda ja oma poja sünnilinna on alati tore tagasi tulla
Trepil olen teist korda elus, tore koht on. Vihjet lugedes eeldasin teistsugust teostust, aga kuna nendes aaret ei olnud, siis otsisin mujalt ja kogemata leidsin. Olime siin enne lõunat ning nüüd logides märkan, et täna oli siin populaarne päev.
Siin saime tükk aega otsida. Mina olin mõtteis alla andmas, kui Kaupole kogemata näppu jäi. Iseenesest oli aarde peitmise koha valik väga hea. Polnud võitlust tuulega ja võtsime aja maha, et lihtsalt imetleda ilusat Rakvere. Aitäh!
Kui mina Caroga kohale jõudsin oli Kadil juba leitud nii,et ma sain ikka kaunikesti otsida.Aitäh!
See leid tuli ikka nibin-nabin enne allaandmist. Kuna peitmisviis oli meie jaoks täisti uudne siis see aarde leidmist ei lihtsustanud.
Väike niiskus oli sinna ka vahele pugenud...
Uuendatud Pikk tänav, uhke väljak ja uus trepp aga olid külastust väärt.
Täname!
Vaatasime, et aarde juures keegi otsib midagi. Ootasime ja siis mõtlesime, lugesime ka tänast eelmist logi ja asusime appi otsima minema :) kamba peale tuli leid ruttu :)
Abivahendi leidsime kohe, aardega läks veidi aega, aga abilisi tuli juurde, tänu millele tuli ka leid. Aitäh!
Tuulisel trepil leitud kaks abivahendit ja ootamatu lahendus logirullile. Mis on juba omakorda uue lahenduse vastu vahetatud. Pikka iga. Tänud peitjale.
Sattusin peale tööd Bauhofi ja kuna äsja oli ka aare avaldanud sai siit läbi tuldud.Leidsin algul ühe abivahendi ja umbes 5 min. hiljem ka teise. Aga ei läinud minulgi seal trepil kergelt.Pika tänava poolt tuli noor ema lapsega ja see trepist ülesminek võttis neil terve igaviku. Peale seda tekkis paus ja sain kohe paar objekti üle vaadata. Äkki aga ilmus linnuse poolt mingi habeme ja kapuutsiga meesterahvas koeraga, ning jäid minu juurde seisma. Koer vingus ja klähvis oma viis minutit rihma otsas ja vahtis mind, kusjuures koeraomanik ei ütelnud terve selle aja ühtegi sõna.Vaatasin, et nii see kesta ei saa ja otsustasin hoopis ise lahkuda.Peale seda kadus ka koeraomanik ära ja tulin uuesti nulli tagasi. Lõpuks õnnestus ka logi kirja panna ja tõesti omapärane lahendus sellele aardele mida oma praktikas ei mäletagi. Selle esimesena leitud abivahendi panin sama objekti külge kus teinegi.Arvan, et seal algses kohas oleks ta lihtsalt katki sõtkutud. Aitäh aarde eest.
Et mitte teist korda lolliks jääda, leppisin Kristaga trepil kohtamise kokku. See oli õige tegu. Kõigepealt sai leitud kaks abivahendit. Siis jupp aega mitte midagi ja lõpuks ka aare. Olen elus juba mõned aarded leidnud, aga sellist varianti ei tulegi varasemast meelde. Kui hakkasin märga logilehte kilesse tagasi panema, siis saabus järgmine kergelt nokastanud kodanik. Loomulikult hakkas ta meiega suhtlema, nii et üksi oleks seal taas nõme asjatada olnud. Kahekesi saime juhmi juttu ajada ja pärast patrullpolitseinike möödumist julges kodanik allapoole edasi kulgeda. Peitsime aarde tagasi ja lahkusime meiegi.
Paar aastat tagasi uurisin seda treppi põhjalikult eesmärgiga aare peita. Ei leidnud kohta mis minu arvates ilmastikule ja mugudele vastu peaks. Arvasin nüüd et leian selle aarde kiiresti. Nii ka läks ainult veidi teistmoodi. Võtsin ühe maas vedeleva asjanduse et seda abivahendina kasutada ja avastasin et see ongi aare. Panin ta lähimasse sobivasse kohta, vast sai õigesti. Aitäh! Logileht on juba märg.