Keila jõe algus

Nagu nimi ütleb, viib antud aare teid Keila jõe alguse juurde. Aardele soovitan läheneda läbi unustatud Viirika küla (vilja kasvamise ajal palun vältida põldu). Jätsin aarde juurde ka pastaka, kuid need kipuvad kaduma, niiet oleks mõistlik oma kirjutusvahend kaasa võtta.

Juttu wikipediast:

Keila jõgi on Soome lahe vesikonna pikim jõgi, voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil. Jõgi saab alguse Kuimetsa külast 5 km lõunakagu pool ja suubub Soome lahte. Tähtsamad lisajõed on Atla ja Maidla.

Keila jõe pikkus on 111,8 km, koos lisaharudega 127,3 km. Valgala on 669,3 km². Keila jõgi on Eesti pikimate jõgede seas viiendal kohal.

Keila jõe algusosa jääb Kõrvemaale, oma põhiosas voolab ta Põhja-Eesti lavamaa territooriumil. Jõe lähe asub Viirika soo lääneservas. Algusosas teeb jõe jõesäng suurema kaare lõunasse ja kogub rohkesti vett Kaiu ümbruse suurtest allikatest Karitsa küla kohal. Edasi käändub jõgi loodesse ja jätkab selles üldsihis, enamasti looduslikus sängis, voolamist kuni suudmeni. Jõgi suubub Lohusalu lahte Keila-Joa aleviku pargis.

Keila jõgi läbib võrdlemisi tiheda asustusega piirkondi ja jõe kallastel paikneb rohkesti asulaid. Keskjooksul asub Kohila alev, Kurtna ja Kiisa alevik. Alamjooksul paiknevad Keila linn, Karjaküla alevik ja Keila-Joa alevik.

Keila jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 75,1 m ja suudmes 0. Jõe keskmine lang on 0,65 m/km. Suurim on lang alamjooksu viimasel viiel kilomeetril (keskmiselt 4,46 m/km), kus jõgi murrab läbi Põhja-Eesti paekalda. Keila-Joa pargis, 1,7 km kaugusel suudmest, on jõel 6,1 meetri kõrgune Keila juga.

Keila juga on merest tulevatele siirdekaladele praktiliselt ületamatu ja mõjutab Keila jõe kalastiku koosseisu.

Minevikus voolas jõgi praeguse Keila linna juures kahe haruna ja harudevahelist ala nimetati Keila jõesaareks.