Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
79 ndal aastal laulis Pink Floyd sisse palju meelehärmi tekitanud heliteose Another brick in the wall. Kas, mis, kuidas iganes seda serveerida aga lõpuks oled lihtsalt järjekordne tellis müüris. Täpselt nagu see aaregi on järjekordne topsikuke metsas ;)
All in all it's just another brick in the wall
All in all it's just another cache in the woods
Aare on peidetud 2019. aasta detsembriseeria 9. detsembri aardena.
Vihje: pole
Lingid: https://youtu.be/YR5ApYxkU-U
Aarde sildid:
advendiseeria_2019 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8GP1K
Logiteadete statistika:
99 (99,0%)
1
3
2
1
0
0
Kokku: 106
Konteineri avades hakkas hoopis kummitama- another trash in the cache. Täna juba teine aare, millest sai rämpsu välja võtta. Inimesed, aardekarp pole prügi jaoks :) Aare tore, polnudki selles nurgas varem seigelnud. Aitäh!
Endal sama laul kuskil kõrvus kajamas, lendasin väga enesekindlalt valesid kohti kammima. Kamp kaua seda tsirkust vaadata ei viitsinud ja hakkas sooja-külma tegema. Siiani istun ja mõtlen, et kuidas kõige ilmsema peidiku peale mulle kohe silm peale ei jäänud. Peitjale suur tänu - kõik oli täpselt nii nagu olema pidi :)
Hea ja kiire leid. Tegelikult ka ainus neist neljast, mille siin lähiümbruses kätte sain. Merekindlusesse polnud kummikuteta asja (polnud kaasas), helgiheitja juurest ei leidnud midagi ning sama ka selle viltuse udupasunaga. Peitjale tänud!
Õige kivi jäi kiirelt silma. Pea kohal tahtis üks väikestviisi pähe hakata kukkuma kah, oli ennast täpselt sisse sättinud. Selle ohu likvideerisime kah :) aitäh!
Aare tõi siia, muidu me siin vist ringi poleks väga kolanud. Õnneks see siin ei nõudnud päise päeva ajal mingit julgust, vaatas peidukas juba kaugelt vastu. Üks suur ämblik oli sinna küll pesa teinud, kuid lubas siiski meil nimed kirja panna. Hoones sees olev kummituse graffiti oli minu isiklik lemmik. Aitäh!
Suurupi kandi aardeid ei ole väga võtnud, nüüd parandasime vea. Aarde nimele väga sobilik aare. Üldiselt sellised hooned väga ei meeldi. Tänud siiski.
Siia oli täitsa mõnus jalutada ja enne, kui õiget kohta näppima hakkasin sain ikka päris mitut auku vaadata. Olid nad jah kõik üsna üheülbalised. Antud lugu logimise taustaks kuulata on igati sobiv või siis mis iganes :D Kniks ja palun veel!
Samblajõgi tõi meid Totu juurde ja sealt edasi leidsime tee veel ühe telliskivini seinas. Leitud. Aitäh!
Leitud. Liblikas jäi ellu, teel kohatud hispaania teod hukkusid. Aitäh!
Vihma sadas, riietus polnud üldse õige, tuju oli ka kehv, aga 300 meetrit aardeni sai niimoodi mindud ja õnneks kiire leid vormistatud. Tagasi teine 300 autosse, kui vastu jalutas meesterahvas, kellel käes joogamatt, taburet ja (äkki) lauake. Alguses mõtlesin, et geopeitur tuleb, aga no ei tea… Peitjale aga aitäh, hea aare!
Pärast kahlamispükstest välja ronimist ka midagi eriti lihtsat. Tänud.
Päev hakkas vaikselt lõppema ja plaanist kinni pidamine sai lõpetatud. Kuidas sa pimedas lähed Prototüüpi lahendama, kui maaomanik juba lähenemistee on teise soovitanud. Nii siis juhtus et tulime peale SPA nautlemist raskuseid tõstma. Tänud peitjale aarde eest.
Merekindluse kõrval natuke telliseid ühest hunnikust teise tõsta oli köki-möki. Tänan.
Ilm oli piisavalt tuuline, et pikalt paigal seista ei tahtnud. Peab soojemal ajal tagasi tulema, et saaks ümbruses rohkem ringi vaadata. Aitäh peitjale.
Ma mäletan et eelmine aasta umbes märtsis või aprillis sai siin kandis käidud ikka palju kordi. Küll aga ma siis veel geopeitusest kuulnud polnud. Täna mõtlesime siis seda kohta uuesti külastada. Ja olidki aarded kohe lähedal. Aitäh aarde eest!
Parkisin oma auto teise auto kõrvale ja hakaksin mööda inemeste jälgi mööda edasi liikuma. Lootsin, et äkki lähevad mõne geopeituri jäljed ees ja saab ka veitsa juttu puhuda, aga jäljed läksid otse edasi ja mina pidin üksi ära keerama. Kartsin, et äkki on aare hullult keeruliselt peidetud, aga õnneks oli leid kiire. Peale leidu käisin kaesin ka mereääre üle, oli teine samasugune, kui mitu aastat tagasi siit läbi matkasin. Natuke lund oli tekkinud. Suured tänud peitjale aarde eest.
"Parklas" oli autosid murdu, paistab olevat kalameeste seas popp koht. Mahutasime end veel viimase millimeetri peale ära ja hakkasime astuma. Nagu tellitult saime selle pisikese jalutuskäigu jooksul vihma ja rahet ning nulli jõudes oli sadu nagu noaga lõigatud... Lihtsalt saigi otsa. Otsimisega ei jõudnudki tegeleda, sest geopeituri instinktid olid siinkohal parimas korras ja leidsime juba eemalt vaatluse käigus. Aare korras, aitäh!
Aarde poole lähenedes jäime ühe kalluri ja kopa taha pidama. Nägime oma silmaga kuidas käib enamus aastaajast üleujutatud territooriumi elamiskõlbulikuks täitmine. Eks miljonärid saavad peagi endale uhked krundid osta, kus natukenegi niiskemal ajal on kelder vett täis. Kui kallur kadus eest, sõitsime tuttavate betoonblokkideni ja alustasime jalutuskäiku aardeni. Kohapeal püüdis peidik ja ka Nõukogude "oskuslik" müüriladumine koheselt silma. Aitäh aarde eest!
Lipsasime pinnast täitvate suurte masinate vahelt läbi. Aarde poole jalutades mõtlesin milline see aare olla võiks ja täpselt selline ka oli. Mina kangutasin välja ning Karl aitas tagasi panna.
Õnneks läks kiirelt, mulle meeldib kui ei pea lolli moodi otsima ja jumal-teab-kuhu oma näppe toppima. Edasi läksime mere äärde, kalurid seisid vööni vees, ei tundu just kõige mõistlikum kalapüügi variant. Aga eks nad ise tea. Täname aarde eest!
Peale, tänu õigele riiete valikule, üllatavalt sooja ja kuiva Merekindluse vallutamist, jalutasime siia ja panime nimed kirja. Tänan.
sildiaare: ilus_vaade juurest väntasin siia ja veidi edasigi, kus veel ja veel militaarehitiste jäänuseid puude varjus. Kuigi lähenemisteed on betoonplokkidega suletud on mingisuguseid pool-maaaluseid (kütuse-?)mahuteid rahvas hakanud rõõmsasti kasutama prügiaukudena.
Aare leitud nagu kohuke Snaige külmikust, ehk et otsida ei olnud vaja ja koordinaat oli täpne.
Karp on viga saanud. Ühes nurgas on auk ning ühte klambrit on kellegi väikesed teravad hambad tugevalt purenud. Seetõttu panen üles ka hooldusvajaduse teate.
Tänud peitjale.
Tuttav ala tuttav maja. Rahvahordide vahel leidsime vaba hetke, et saaks kiirelt karbi kätte ja nime kirja. Tänud peitjale!
Jeebus kus siin oli täna rahvast jalutamas, nagu Kadriorgu oleks promeneerima sattunud :D. Aitäh lihtsaka eest, 35-dal nädalal joon all :).
Leidsime samuti selle järjekordse tellise oma tänase päeva seinas. Tänud!
Hea põhjus jälle üheks tutvumisretkeks naaberkülla. Poiste jaoks oli koht huvitav, sest siin leidus igasugu põnevat kraami, millega mängida ja mida nad siis koju kaasa vedasid. Minu jaoks oli see kahjuks järjekordne hooletussejäetud ehitis metsas. V: juhtme telefoni laadimiseks J: tuletõrjeauto
Leitud! Jäetud väike vidin.
Huvitav koht ümberringi ja astet on lihtne leida .
Mõnus jalutuskäik pühapäevahommikus. Kohapeal jäi õige koht juba kaugelt silma. Aitäh peitjale.
Keeruliste, ajupurustavate mõistatuste kõrvale on vaja just ka selliseid "jaluta-nulli-ja-logi" aardeid. See käis kergelt. Tegime pärast veel väikese jalutuskäigu mere äärde, et jalutustiir pikem saaks. Tänud aarde eest!
Meie seitsmes. Hea lihtne lastele motivatsiooni hoidmiseks.
Aarde leidsime kiirelt, üllatuslikult avastasime kellegi hambajäljed karbilt. Selle väikse augu kaudu õnneks logiraamatut polnud veel näksitud aga ilmselt maitseks hästi.
Päeva eesmärgiks oli koguda erinevaid aardetüüpe.Logisid lugedes on näha,et sarnase motivatsiooniga oli veel ringi hängijaid :)
Aitüma jalutama kutsumast
Ilusa tormise ilmaga lihtsalt jalutuskäigul. Äkki tuli meelde vaadata, et ega aardeid ümbruskonnas pole. Lihtne leid. Tänud peitjale.
Auto jätsin paneelide taha ja sealt siis jalutasin nulli. Oletatav peidik paistis juba eemalt... ja kohapeal selgus, et polnudki ainult oletatav. Aitüma!
Tore väike jalutuskäik, aarde leidmisega läks kiirelt. Tänud peitjale!
Tõsi ta on, paljud meist ehitavad enda ümber või seljataha seinu. Ja lõhuvad neid, mis teed tõkestavad. Vaid tellised neis seinades on igaühel natukene omamoodi. Pink Floydi muusikast pean üldiselt lugu - kõrvaga nauditav, videole või isegi sõnadele ma sageli erilist tähelepanu ei pööra. Kolmeosalise teose teine osa on laiema tuntuse teeninud ilmselt just tänu otsest protesti väljendavatele sõnadele. Aga puht-muusikaliselt on esimene jagu mu meelest huvitavam-sugestiivsem. Aitäh aarde eest! Statistika-väljakutsete maailmas kujunevad lõpuks kõik leiud oluliseks telliseks mingis seinas :o)
Selle aarde ftf-imisel tegin nii piinliku prohmaka, et ei julge seda isegi siia kirja panema hakata. Kes soovib, saab infot Miki käest, kes kindlasti seda lugu heameelega jagab.
Igatahes täna tundus olevat parem päev selle aarde otsimiseks ja nii oligi. Aitäh!
Pärast jahedat jalutust mere ääres sobis see täpselt hästi, et veidi tuulevarju ära tulla. Tore näha, et tänase kuupäevaga veel üks nimi vihikus oli.
Rasket polnud siin midagi ja lihtsasti leitav. Aitäh, et matkal teiste aareteni ka vahepeal põhjust peatuda oli.
Ja ses mõttes ju vahva, et sel aastal detsembris sain ka käesoleva aasta vähemalt ühe detsembriaarde ka võetud. Ka ise panustasin ühega, niiet kõik viigis kenasti :)
Hunt hakkab juba kodu lähistelt murdma. Sest hunt ei viitsi kaugemale kapata. Kodulähedased lambukesed hakkavad aga otsa saama. Suurupi on mu vanematekodu naaberküla. Siingi on varem rattaga rallitud ja olnud elu uudistatud. Täna jalutasime Tarmo uusimast "tellisest" läbi. Guugel näitas kaardil nii mõndagi põnevat nime, mis ka geoaaretega seonduvad.
Aarde nimega meenub mulle ilmselt igavesti Pink Floydi superhea plaat, mille panime sõbraga Horvaatias 2003. aasta suvel teise sõbra isa autos mängima. Ise istusime roolis ja kõrvalistmel ning libistasime kai äärde pargitud masinas vist 3L või lausa 5L valget veinipunsut. Ärkasime mõlemad hommikul - plaat endiselt korduvalt mängimas, ise endiselt autoistmetel, ent osa tarbimata jäänud veinist oli leidnud otsa sõbra tagumendi all istmel. Õnneks oli ilm Horvaatias augustikuus kuum ja autoistmele valgunud vein kuivas sealt päeva-paariga välja. Õnneks polnud tegu piimaga.. Igatahes oli, mida meenutada ja plaat kummitas veel nädalaid meeltes.
Aare korras, Marje leidis, vististi jätsime aardesse ka ühe Lego pardi. Aitäh Tarmole kodukanti peitmast! Et hundid ei peaks kaugelt murdma (-:
Mina kuulsin seda laulu ja nägin videot korraga. aasta võis olla 84 või 85. Rakveres korraldati ühes koolis siis terve plaadiga kaasaskäiva filmi esitlus. Esimene mulje oli VÕIMAS. Oli vene võim ja käis afganistani sõda, kuhu oli oht sattuda igal koolipoisil. Võibolla sellepärast hakkaski mulle rohkem kummitama lause Bring our boys back home.... Siis aga kui oled seda plaati korduvalt kuulanud, siis tajud kui rusuv, depressiivne, minujaoks ka rõõmulämmatav see plaat on. aastaks 1986 olin ma seda juba vihkama hakanud ja ei suuda siiani enam kuulata. Ja ma polnud ainus . Õpilasmalevas aastal 1986 pani üks poiss hommikult maki selle looga äratuseks mängima, vaid imeläbi jäi tall grupiviisiline peksasaamine saamata. Kulg Suurupi rannas oli lumesajus mõnus ja aare teostuse ja ideega suurepärane. Aitäh
Kes siis laulu ei tea. Mina aga ei teadnud, et sellel laulul just see nimi on ja see video. Nüüd selle koha pealt targem :) Aarde endaga läks ruttu, palju seal võimalusi pole. Tänud peitmast ja harimast!
Kaarti sirvides avastasin et mul see aare kogemata täitsa logimata alles. Ei teagi kuidas nüüd selline asi juhtuda sai aga miskipärast polnud see ka esimene kord. Igatahes ühele õhtusele geotuurile punkti tulime just siia panema. Piirkond oli juba tuttav. Siin on seda töö- ja geovärki ikka mõned korrad ajamas käidud küll. Konkreetselt selles nurgadaguses küll mitte. Maskeering oli vähemalt eelmiste poolt väga hästi taastatud, aga ega seepärast nüüd õige asi märkamata ei jäänud. Logisime aarde, haarasime kaasa avamispeo jäänused ning võis päeva lukku lüüa ja koju magama kobida.
Tänud.
Kiirustasime kohale ja vaatasime lipsudega pakid üle, edasi Nõmmeveskile. Tänud peitjale.
Pärast kõrvalepõiget väärikalt vana naaberaardeni pöördusime tagasi Krista väljavalitud nimekirja “kõige uuemad aarded” juurde. Väike jalutuskäik ning leidsime lisaks otsitavale üllatuseks ka veel alles oleva kiirematele leidjatele mõeldud laheda auhinnaleti. Kuigi nimesid oli logiraamatus juba vähemalt kümmekond, oli kolmanda koha preemia endiselt saadaval. Pärast peitja seeneküla nautimist tunnistasime end auhinna vääriliseks ning haarasime maiuspala kaasa. Aitäh!
Mina tean, et olen tellis müüris. See teadmine võiks erinevatele juhtivtöötajatele ka kohale jõuda.
Aitäh seda meelde tuletamast ja aarde eest!
FTF, STF ja TTF olid millegipärast oma auhinnad osaliselt maha jätnud...
Klooga maanteelt ära keeranuna nägin õigepea kitse. No ei meeldi neid maanteel sõites näha, pigem vaataks neid seistes. Viimane lühike jalutus sellel õhtul ja kergelt leitud, nagu aarde nimigi võis vihjata. Autosse jõudes oli kell märkamatult 23:30 saanud ning aitas küll tänaseks õhtuks.
Kui juba sinnakanti sai tuldud, siis on patt edasi liikuda ja aare leidmata jätta. Õppisime siis ka pisut seda müürilappimist ja logisime aarde. Aitäh :)
Suurem pähkel lahendatud, läksime ja preemiaks võtsime ühe lihtsama aarde. Aitäh.
Tegelikult oli soov Prototüüp 3 minna proovima, kuid kahjuks sai õigest tee otsast mööda sõidetud ning päris kiirelt sai selgeks, et all pool pole midagi teha. Võtsime suuna siis Järjekordse telliskivi poole. Algul proovisin aaret saada kätte valelt poolt, see ei õnnestunud ja teiselt poolt oli asi tõesti kordades lihtsam. Saime nimed kirja kolmandana. Kuna teine koht polnud oma auhinda kaasa võtnud, siis võtsime STFi maiuse endale ning lootsime, et järgmised võtavad siis kolmanda koha. Siiakanti on aarded meid ikka toonud, heietasime ja mõlemad kahetsesime, et kindad autosse olid jäänud. (244) Aitäh! EVEJ
Arvestades, et kogu punt käis korraga ja kõik olid esimesed siis võin öelda, et sain teise koha :D Kerge tüng oli ka aga sellegipoolest pistsin käe kohe õigesse kohta, tänud :)
Ilmselt oleks ma siin siiski reageerimata jätnud. Mõtlesin küll kodus selle peale, kuid samas ei viitsinud ennast välja ajada. Parasjagu aga kribasime Kristeliga üle pika aja ja seegi tuli jutuks. Kristel oli aga kohe äksi täis, et läheme käime, no ja siis läks kiireks. Avaldumise aeg olime veel Tabasalus, aga õnneks oli ka Vääna- Jõesuust, kus arvasime kedagi olevat, sinna sõita. Nii me vahetult peale Liisi, Mikit parklasse saabusimegi. Leid tuli kiirelt ja peale lobisemist, veidi ootamist võtsime peitja auto peale ja viisime ta poe juurde. Aitäh!
Kui Liis teatas, et ta on mehe ja lapse hüljanud ning on varsti minu päralt, siis ma kaua ei mõelnud. Mida teha toreda tütarlapsega sumedal ja vihmasel sügisõhtul? Loomulikult kusagil rapikus geopeitust. Noppisin ta peale ja suundusime tuttava poe juurde hängima, kus jäime hetke pärast peitjale vahele. Pagan küll. Aga noh, kuna vahele oleme jäänud, siis mis seal ikka, kobi meie autosse, pläkutame niisama juttu. Ühel hetkel avaldus aare, siis läks auto käima ning kuidas leida pimedas metsas aaret? Tuleb peitja kaasa võtta ning siis ei pea foorumis räuskama vaid saab kohe silma sisse öelda, mis valesti on ning mis ei meeldi. Kohapeal saime alla 100m jalutada, kui järgmised kohale jõudsid. Reigo ja Kristel said meid kiiresti kätte ning tänu ühendatud jõududele saime seekord aarde aeglasemalt kätte. Nimelt üks sikutas karpi ühelt poolt maja ja teine teiselt poolt :D Esmaleidja ja järgmiste üllatus oli väga lahedalt vormistatud, aitäh, peitja!
Pärast viisin Liisi ilusasti sinna, kus ma ta peale korjasin ning kuulsin sõnu, mida keegi tavaliselt kuulda ei taha: "Miki, meie suhe on nüüd läbi". Oli tore, nagu alati, teinekordki!
Hülgasin lapse ja mehe ning lasin Mikil end kooli juurest peale korjata. Sättisime end juba tuttavasse parklasse ning kahtlustasime mõnd mugu konkurentideks olemises, aga parkla oli siiski geoautodeta... kuni peitja jälle piima järgi tuli. Siis oli selge, et kant on õige, kui ta just meie üle irvitama ei tulnud. Kutsusime peitja autosse hängima ja kuna ta õigel sekundil välja ei hüpanud, võtsime ta pantvangi ning liikusime nulli suunas. Et me veits aeglased olime, jõudsid Reix ja Krissu meile järgi ning panime ühiselt logi kirja. Auhinnad oli ägedad! Need leidsin üldse enne aarde enda leidmist. Ootasime veel järgmiseid, aga neid ei paistnud, nii et tulime tulema. Aitäh aarde eest :)
Kui Reigoga parklasse jõudsime, siis ootas Miki auto juba ees. Nägime seltskonda taskulampidega nulli poole liikumas. Alguses lonkisime neile järgi, kuid kuna näha oli, et nad alles lähevad otsima, siis tuli ikka paar jooksusammu ka teha.
Kuna peitja oli esimesele kolmele kingituse jätnud, siis oli selge kus aare asub. Miki ja Liis sikutasid aaret ning kuna Liis on loomulikult tugevam, siis sai tema karbi kätte. Talle jäi ka logimise rõõm. FTF läks kirja 21:12 ja peale seda saime esimesele kohale mõeldud šokolaadiga maiustada.
Parklas ajasime natuke juttu ja ootasime järgmiseid, kuid kuna kedagi kohale ei tulnud, siis pakkisime peitja Reigo autosse ja viisime ta Vääna poe juurde, sest ta naine juba ootas teda piimaga koju.
Tänud peitjale ja tänud seltskonnale.