Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Koordinaatidega kirjeldatud mustikamätas asub ühe Edela-Eesti väikelinna alguses. Aardeks on klaaspurk, mis sisaldab: hotellist pätsatud seep, võtmehoidja, võtmehoidja-pastakas, hiire usb-ps2 üleminek, miniauto.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
omanikuta (1), oandu-ikla (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCZMJ3
Logiteadete statistika:
328 (92,1%)
28
8
8
6
0
0
Kokku: 378
Kammisime piirkonda hoolega, kuid ei leidnud midagi, mis aaret meenutaks.
On nii et aardeid maa alla ei peida ,maastik jäi peale otsimist selline nagu piltidel ,peitja võiks omad järeldused teha.
Ainuke loogiline peidukas oli tühi. Aga vb on kuskil veel üks peidukas.
Jube kiire oli, kuid lootsin et leian 3 sekundiga... looda veel.
Koha olid vallutanud vähemalt neli meessoost mugu. Kui autoga läheduses peatusin, siis katkestasid oma vestluse ja jäid mind uudishimulikult silmitsema, nagu oleks lendav taldrik Raekoja Platsil maandunud. Ootasin mõne minuti, aga mugud otsisid hoopis oma võileivad välja ja hakkasid sööma. Kena viisja koht aega veeta pühapäeva hommikul. Jääb hilisemaks.
Täna olin sealt mööda sõitmas ja mõtlesin, otsin selle üles. Vot aga ei leidnud. Vanad "miinid" mille järgi orienteeruda olid ka kadunud....
Piilusin potensiaalsetesse kohtadesse, aga ei midagi :(
Tustisime nii et küll sai, aga vat, ei leidnud.
Kõik võimalikud ja võimatud kohad katsusime läbi. GPS oli segaduses ja null oli tal vaheldumisi erinevates kohtades. Seda mustikamätast me igatahes ei leidnud :( teinekord jälle.
Logisid ei olnud lugenud ja seega imetlesime liiga kaua vihje ümbrus. Samas polnud aega laiemate ringide tegemiseks niiet seekord jäi leidmata. Tänud ikkagi.
Tegime kiire peatuse. Ei olnud siin, ei olnud seal, kohalikke vooris ka edasi ja tagasi, jätsime järgmiseks korraks.
Leidsime seene, prügi ja kännu alt kellegi kaneelirullide peiduka. Aaret ennast ei leidnud.
Teine kord (eelmine oli aasta tagasi) ja jälle ilma! Lapsed kasutasid küll meie tuhnimisaega kulli mängimiseks ja abi neist palju ei olnud, kuid ilmselt olime taaskord geopimedad. Ühe kahtlase karbikujulise augu küll tabasime, aga see oli tühi. Üldse oli metsaalune palju viisakama väljanägemisega, kui eelmisel korral.
Potentsiaalseid peidukohti leidsime igasuguseid, aga aaret mitte.
No ikka ajab püha viha täis. Kilingi-Nõmme ei asu just mu igapäevatrajektooril, mistõttu soovisin sealkandis vähemalt ühe aarde leida. Enne nulli jõudmist avanesid taevakaaned ja korralik paduvihm tuli alla, mistõttu nullis avanes mulle vaatepilt, kus noorhärra koos oma husky'ga kükitas seene all pingi peal. Ega midagi, sõime Kilingi-Nõmmel kõhu täis. Uuel katsel vihma ei sadanud, aga kaks neiut otsustasid seal mingisugust kekslemismängu mängida. Kolmandaks katseks enam isu ei olnud.
Sinna see aare minust jäi. Vähemasti sai nostalgilises pubis korraliku kõhutäie... nagu oleks Mornas käinud
Seekord panime mööda aarete võtmise järjekorraga ja kui tagasiteel uduangerjalt seda võtma tulime, siis olid sinna sättinud umbes 30 rändurit puhkama, keda olime näinud paar kilomeetrit eemal maanteel käimas.
Seda aaret olen juba kolm korda otsimas käinud, kuid tulutult. Äkki oleks võimalik aarde omanikul pilk peale visata, et konteiner jalutama pole läinud. Viimane leid on ka kuidagi kahtlaselt kaugesse minevikku jäänud.