Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Jõesuu küla Pärnumaal on oma nime saanud jõgede järgi. See on koht, kust Navesti jõgi suubub Pärnu jõkke.
Jõesuu rippsild on ehitatud aastal 1975 ning on hiljem korduvalt renoveeritud. Rippsild viib üle Pärnu jõe ning on ühtlasi Pärnumaa pikim rippsild (67,5m).
NB! Sillal võib korraga viibida kuni viis inimest, palun seda jälgida kui suurema kambaga otsima lähete. Nagu rippsildadel ikka, adrenaliini jagub. Olenevalt aastaajast võib esineda libedust. Sihipärane kõigutamine-kiigutamine võib olla eluohtlik, ära riski iseenda ega teiste eludega!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (2), ilus_vaade (2), vaatamisväärsus (1), ujumiskoht (1), piknikukoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8F6PJ
Logiteadete statistika:
125 (94,7%)
7
6
3
2
0
0
Kokku: 143
Otsisin ja otsisin, lõpuks vaatasin logisid ja peale seda sai lahkutud
Oh appi. Kui päkapikk sai leitud, siis mõtlesime vaadata rippsilla üle. Mis seal siis ikka. Arvasin, et üleminek on käkitegu. Astusin sillale ja kohe hüppasin tagasi! Nii jube! Ma võibolla oleksin end kokku võtnud kui oleksin üksi olnud. Aga mu väike abiline arvas, et lähme otsime mõne teise silla, et üle jõe saada ja siis saaksime ju aarde kätte. Nii tegimegi! Aga sõit teisele poole oli üpris pikk ja sopane ja libe ja järsu kaldaga... ???? Valgest autost sai helepruun auto! Saime teisele poole ja ronisime silla alla, et ehk leiame sealt. Siis vaatasin vihjet.. selge, lähme sillale. Siit poolt polnudki nii jube minna. Läksin oma 10 meetrit ja otsisin ja vaatasin. No ei leia! Siis lugesin logisid ja sain aru, et väga paljud pole aaret leidnud. Nojah siis... Las ta siis praegu jääda... Naljakas oli see, et alles ära minnes lugesin sillal olevat silti, et mitte kõigutada, sest see on eluohtlik... Ja siis jooksid hirmujudinad küll üle.
Vaatlesime kolmekesi päris mitmest kohast, kuid otsitav silma ei hakanud. Ilus koht, kuhu tulen meelsasti tagasi.
Ei leidnud. Küll aga leidsime teiselt kaldalt hilise toonekure.
Käisime mõned korrad üle silla, üks julgem, teine veidi arglikum. Kaart näitas aaret olevat ühes kohas, GPS teises ja lõpuks me ei teagi, kus ta oli. Ei tahtnud kaua otsida ka, kuna onu kalapoest ütles, et me kehvalt pargime ja meie vatasime, et me kaua ei ole. Meest sõnast, härga sarvist onju ehk siis üritasime kaua mitte olla. Ära sõites tuli mõte küll, et fakk, oleks pidand sinna ka vaatama (kuigi ma tegelt vaatasin, aga niimoodi kiiruga). Mulle igatahes see sild nii palju meeldis, et tahaks tagasi tulla juba!