Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nüüdseks juba ununema hakanud ajal käis sadamas vilgas tegevus. Kui sadamavahti polnud näha kai peal liikumas, võis teda suure tõenäosusega leida oma vahitornist mere poole vaatamas.
Nüüd külastatakse sadamat oluliselt harvem ja sadamavahti ennast enam pole. Küll aga jäi temast torni maha üks logiraamat. Mine pane oma külaskäik vanade aegade mälestuseks kirja.
NB! Vaatamata (lahtise) värava küljes olevatele keelavatele siltidele võib territooriumil viibida, ka autoga. Sadama omanikule (vallale) on vana omaniku poolt alles jäänud eksitavatest märkidest teada antud, loodetavasti need lähiajal eemaldatakse.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (6), ronimine (3), drive-in (2), soovitan (1), muguoht (1), ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8D884
Logiteadete statistika:
90 (91,8%)
8
2
2
1
1
0
Kokku: 104
Oi kuidas mind kiskus sinna üles, aga ümberringi oli nii palju igas suuruses mugusid, et tähelepanu äratamata oleks see võimatu olnud. Pealegi, minimugude juuresolekul tuleb siiski eeskuju näidata ja mitte lollustega tegeleda :)
Leitud! Tuul oli nii tugev, et logiraamatusse jäi kirjutamata. Tuul tahtis pliiatsit ära puhuda.
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub nimi logiraamatus.
Nägime sadamas aasta esimest rästikut ja kolasime muidu ringi. Aarde otsustasime erinevatel põhjustel mõneks teiseks korraks jätta.
Tegu oli, et siin üldse püsti seista ja tormile vastu hakata. Vaatasime tänast tormist lainetemöllu ja otsustasime teinekord vaiksema ilmaga tagasi tulla. Tänud peitjale.
Suure tuule tõttu ei otsinudki vaid vaatlesime merd.
See siin oli suurepärane koht märgade riiete kuivatamiseks. Ajasid käed ja jalad laiali, seisid mõne minuti ja olidki kuiv.
No ja siis sobis see koht ideaalselt lainete vaatamiseks. Ühel pool olid nood nagu rulluvad vahust heinapallid. Teisel pool said lainega üle näo ka seal, kus tundus, et see võimalik pole.
Vahitorn oli küll maa küljes kinni, aga selles, kas ta koos tuule ja minuga sinna kinni jääb, ma ei olnud eriti kindel. Seega loobusin isegi otsimisest. Vaatasin hoopis ilma ja inimesi. See tähendab paati tühjendavat meest, kes Aivet merele kaasa kutsus. Aive mikskipärast tõrkus. Aarde jätsin rõõmuga järgmiseks korraks.