Röövkalamehevaatlustorni

 1 

Uus karp, logiraamat ja muu sisu. Vana katkine aare kaasa. Ümbruses praegu väga ilus. Karulauk vohab ja korilased usinasti korjamas.

Ilus koht:)

Röövpüüdjaid ei kohanud ega kohutanud, aga küürutavaid karulaugu noppijaid oli küll kogu jõeäärne täis. Kaks olid ka aardest mitte kuigi kaugel taguotsad püsti - ei olnud neil aega minu logimist passida. Karp oli päris nähtaval ja niiske ning prügigi sisse topitud. Kirjutusvahend ei tahtnud hästi vettinud paberile kirjutada, seetõttu sai nimi natuke kuivemale kohale tühja lehe alla serva. Karbi sisu tupsutasin kuivemaks, korjasin välja kommipaberid ja panin selle natuke enam varju. Aitäh peitjale, oli tore varitsus!

Aare pisut niiske. Kalamehi ei kohanud. Tänud

Leitud

Leitud Vajaks hooldust.

Leitud

Leitud

Leitud!

Samuti väga ilus koht. Aitäh!

Leitud

Leidsime kenasti. Aare on kuiv ja korras. Loodan, et tänu kalakaitsjatele ja tublidele vabatahtlikele meie kalavarud kenasti kosuvad. Peitjale tänu tähelepanu juhtimise eest.

Leitud

Üritasin, mis ma üritasin, aga karpi ma jääst kätte ei saanud. Kunagi ühe karbi ma niimoodi lõhkusin ära, aga seekord mul asenduskarpi kaasas ei olnud. Nii jääb see ootama soojemaid aegu.

Kiire leid. Isegi veidi liialt kiire, karp paistis juba paarikümne meetri pealt. Sättisin siis seda puutükki seal pärast veidi paremini. Nänni hulgas jäi kah silma see lant seal karbis- puhas kuritööle kihutamine ju :D Röövpüüdjaid veel ei näinud, kuid päeva jooksul sai ka üks nähtud, küll veidi mujal. Peitjale tänud!

Karp oli täitsa katki. Vahetasin karbi välja. Uus minigrip ka.

Keegi nänni vahetusega veidi huumorit teinud :)

 1 

Tulenevalt heast ilmast ja karualaugu hooajast oli ümbruskond paksult mugusid täis ning esimene otsimiskatse luhtus, kuna mugud olid otsustanud, et vaatlustormi jalamil on parim koht kust karulaauku korjata.

Kui Keila jõe lõpp oli külastatud, siis teel tagasi saime nimed kirja

Tänud aarde eest!

Seikleme sealpool Tallinnat. Aitäh!

Leitud????

Käes

Tornis vaatlus tehtud. Aitäh!

Mõnusad metsarajad ja rahuldustpakkuv minironimine. Aitäh!

Väikese Keila-Joa ekskursiooni käigus jalutasime mere äärde. Jätsin otsimis- ja leidmisrõõmu armsatele mugudest külalistele, kes olid täiesti vaimustuses! Aitäh aarde eest!

Kokku sai komplekteeritud uus aare. Süvendasin natukene peidukat, et ei paistaks kohe kätte. Head vaatlemist!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Paistab, et uus karulaugu hooaeg on alanud ka karbi kadumisega. Seekord siis vaatlustorn tühi.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Leitud ja logitud. Kahjuks või õnneks ühtegi kalameest ei näinud. Tänud!

Kuna Margele meeldib väga looduses hulkumas käia ja uusi kohti avastada, siis tundus, et geopeitus võiks talle olla sobiv meelelahutus. Miks istuda kuskil ilusas kohas mätta otsas teadmata, et seal on ka aare. Täna siis läksime koos jalutama ja geomänguga tutvust tegema. Tore oli avastada, et kohas, mida Marge oli korduvalt külastanud, on peidus ka mõni topsik. Igatahes oli tore jalutuskäik. Tänan.

Leidsin esimese aarde. Mari tutvustas sead vahvat mängu ja ma olen müüdud!

Oli see vast jalutuskäik! Mõtlesin, et käime kiirelt ära, aga lumi oli juba selliseks paksuks vedelaks olluseks sulanud ja libe oli ka. Tõusupealt all tulles saime ikka tagumikud maha, ise itistasime mehega, et siuke seiklus teisipäeva õhtusse kulus ära. Aare oli ise kuiv ja korras.

Leitud

 1 

Ilm oli novembri kohta ikka väga ilus ja Keila-Joa oli täis jalutajaid. Kuulus kolmeharuline sild on ühest äärest katki. Aardega kõik korras. Suur tänu!

 1 

0 kalameest, ilus sügisilm :-)

 1 

Tänud väga kena koha ja vaate eest. Vaatasime kohusetundlikult paremale ja vasakule aga midagi kahtlast ei märganud. Maive tundis end lausa troonitud kuningannana seal "tornis". Tore aare!

 1 

märkasime aaret üsna kohe. Aitäh peitjale, ühtegi kalameest me täna ei näinud ei ole. :)

Öine jalutuskäik.Kalamehi ei kohanud Tänud

tänud

Tulin karulauku korjama ja muuseas vaatasin ka aarde üle. Oli kohe väga avalikult nähtav. Kaevasin peiduka natukene sügavamaks. Kuna logiraamat oli kaantest lahti tulnud, siis tõin autost abivahendeid, et logiraamat ära remontida. Lisaks vahetasin ka minigripi uue vastu. Ühtegi röövkalameest ei kohanud. Küll aga palju karulaugu korjajaid.

Leitud! Logitud! Tänud!

Leitud ja logitud.

Leitud!!!

Leidsime!

Esmapilgul kiirest Keila-Joa tiirust sai mõnetunnine matk. Lõheporr vahele jäetud, liikusime torni vaatama ja leidsime ka. Täpselt sellise koha peal, et üldse ei imesta ka, et juhuslikult võib leida. Aitäh peitmast, ühtegi kalameest ei märganud. Kusjuures joast mere poole pole mina kunagi sattunud, juba see oli omaette seiklus.

Keila-Joa tuuri alustasime selle aardega. Esialgu oli plaanis üks sügisene lõheporr võtta, aga ei hakanud üle selle purde ronima. Kõmpisime siis veidi maad edasi ja otsustasime vaatlustorni aarde kasuks. Maastik lubati olevat tiba keerulisem, aga lõppkokkuvõttes ei midagi hullu. Aardekarp vaatas päris avalikult vastu. Hiljem selgus, et just enne meid on selle leidnud üks juhuslik leidja. Panime nimed kirja ja lisasime omalt poolt veidi geokuhja juurde, et aare nii avalik ei paistaks. Muidu tore koht, täname!

Sillale oli piknikulaud kaetud, aga õnneks oldi seljaga peiduka poole ja nimi sai kirja.

Aitäh!

Leitud. Tänud!

Äge koht. Taas kord lapsed ronisid ja leidsid. Hea jalutuskäigukaugus joast.

Tornis leiud leitud ja edasi matkasime mere äärde. Tänud peitjale.

Tänud peitjale.

Niikaua kui teised logi kirja panid tegelesin mina vaatlusega. Ei midagi kahtlast, kui siis ainult hoopis mina ise, nende jaoks, kes mööda jalutasid.

Hea lihtne leid. Jalutajaid oli, röövpüüdjaid ei olnud.

Aitäh

Logide korrastamine GP lehel vastavalt GC lehele :)

Leitud. Röövpüüdjaid ei märganud, aga üks kala lõi küll väga lõbusalt sabaga sulpsu, lausa ehmatas meid.

Nullile lähenedes tundsin ära koha, kus noore rohelise orienteerujana õnnestus neljapäevakul ilma jalatsita muda sees joosta :) Pisike nostalgiahetk. Aare leitud ja korras. Tänud peitjale.

Leitud

Leitud

Leidsime.

Liikusime autoga nii kaugele kui mõistlikult sai, parkisime auto ja jalutasime nulli. Mõnus koht, kedagi teist seal ei näinud ega kuulnud.

Volkonski radatel jalutades läksin üle silla ja panin ka siin oma nime kirja. Oleks saanud ilmselt autoga lähemale ka, aga ilusa ilmaga oli tore jalutada. Aitäh peitjale.

 1 

Ikka tuleb aardeid korjata sealt, kuhu sul ka asja on. Tegime vajalikud asjatoimetused ära ja siis tulime ka natuke lõbutsema. Aarde saime ilusti kirja ja peale seda läksime poisiga jõe äärde vetevulinat kaema. Meist kimas mööda üks koskla emme, kellel kolm väikest mudilast kukil. Küll oli lahe vaatepilt. Peale seda liitusid meiega mugudest sugulased, kellega läksime edasi jõe lõppu. Ei olnud ühtegi röövpüüdjat, tuvastasime palju laugu lõhna. Suured tänud aarde eest.

 1 

Tsällens nõuab 10 päeva järjest puu otsa ronimist. Tänaseks sai valitud just see eriti sõbralik puu. Kalamehi ei näinud, kuid üks part jäi küll kalade kimbutamisega vahele. Tänan peitmast.

Leitud, kõige otsem tee pole muidugi kõige parem, aga leitud sai väga lihtsasti. Aitüma????????????

 1 

Inimesi oli seal ilusa ilma puhul üsna palju, seega pidin natuke ootama. Õnneks otsustasid nad suhteliselt ühel ajal kõik lahkuda.

Leitud

 1 

Leitud. Tänud!

Leitud.

Leitud

 1 

Tuuseldasime Keila jõe kaldal ringi. Ilm oli ju supermõnus ja päikeseline. Torn nägi välja pigem nagu rohelise samblaga hiigeltroon. Aitäh siia kutsumast.

 1 

Ei näinud röövi, mehi ega kalu. Karp nii avalik, aga kui väikene niiskus välja arvata, on kõik kena.

Oleks tahtnud aaret kummikinnastega avada.Tänud!

Üks hea video ka Keila jõe äärest. Kuderahu massidesse! Link :)

 5 

Õhtuleht 10.11.2019. ÖINE VARITSUS: tublid noorkotkad peletasid Õhtulehe sihiks olnud röövpüüdjad.

Helin telefonis annab märku sõnumist, mida olin ärevalt oodanud. „Pane vaim valmis. Tuleb pikk õhtupoolik ja ehk ka öö. Selga tume riietus ilma helkuriteta, ilmastikukindel ja soe. Jalga veekindel saabas. Kummik ajab ka asja ära. Kohtume Keila-Joal RMK parklas.“ Meid ootab ees öine jaht röövpüüdjatele, sest Eesti jõgedel on praegu lõhepüügi keeluaeg.

Põrgu päralt! Sadanud on juba pool päeva ja lõppu ei paista. Soojakraade on ka paar pügalat. Mida selga panna?

Õnneks ostsin alles hiljuti veekindla jope. Kui on vaja vihma käes tundide viisi luurata, siis sellega. Veel kougin jalanõuderiiuli tagumisest nurgast välja vanad head nahast nöörsaapad, millega on lausa lust lompidesse hüpata. Need on täpselt see, mida vaja. Jalga lähevad mustad teksapüksid. Eks näis, kas röövpüüdjaid luurates peab ka põlvili mudas roomama.

Ootusärevus on suur. Praegu on lõhel ja meriforellil kudemisaeg, ehk röövpüüdjate jaoks hõlpsa tulu teenimise tippaeg. Septembrist novembri lõpuni ei möödu Eestimaal ühtegi ööd, kui röövpüüdjad kalamarjast pungil punakala kuskil kotti pista ei püüaks. Mida teha, kui ühe sellise tabame? Kas vääname ta maha? Ei, seda lihtkodanik ei tohi. Ja meie, ajakirjanikud ja meid varitsusretkel saatvad vabatahtlikud kalakaitsjad, seda oleme.

Kohtumispaiga kottpimedusse sähvatavad parklasse keerava auto esituled. Autost astub välja suurt kasvu ja karune habetunud mees, Tarvi Tuvi. Teine mehemürkas Erki Tammleht liitub meiega samuti õige pea.

Kudev kala on röövpüüdjale magus saak.

„Oleme esimene põlvkond, kes mõistab kliimamuutuse mõju meie keskkonnale, aga ka viimane, kes olukorda parandada saab,“ parafraseerib vabatahtlik kalakaitsja Erki Tammleht USA ekspresidendile Barack Obamale omistatud tsitaati. „Selle teadmisega on raske käed rüpes istuda,“ lausub ta. „Meie hulgas on palju pereinimesi. Tahame järgnevatele põlvedele jätta terve looduse ja muidugi ka teadmise, et kala tuleb jõest, mitte poeletilt,“ lisab Tarvi.

Erki, Tarvi ja veel ligi 300 vabatahtlikku on võtnud viimase viie aasta jooksul südameasjaks hoida jõed puhtad röövpüüdjadest, kes vaatamata kalastuskeelule kudemishooajal kaitsetut lõhet ja meriforelli noolivad. Erki ja Tarvi valvavad Tallinnast lääne poole jäävaid jõgesid, nende kolleegid idapoolseid. Ja seal on viimastel nädalatel rohkem juhtunud – ka meie varitsuse ööl tabati Kundast kaks röövpüüdjat.

Kes pole kudevat lõhet näinud, siis too näeb välja selline: jões ujub ühe koha peal kala, kes oleks nagu ankruga jõepõhjas kinni. Ta on sabaga ehitanud liivasesse pinnasesse pesa, kuhu kudedes tunde või isegi päevi liikumatult püsib. Madalas vees on kala selgelt näha ja nii on ta röövpüüdjatele magus saak, eriti kui ta paksult marja täis on.

Lõhilaste loodusliku arvukuse tagamiseks on lõhe ja meriforelli püük keelatud siseveekogudes 1. septembrist 30. novembrini. Vabatahtlikud jahivadki keeluajale vilistajaid. Õhtuleht soovis näha, kuidas öötundidel kalu kaitstakse.

Patused põgenesid metsa.

Peagi pärast meie saabumist räägitakse Keila jõel nähtud võimalikest röövpüüdjatest, kelle noorkotkad ja kodutütred minema peletasid. Jah, nemadki on täna valves. Nad ei kuulu küll kaitsjate püsiliikmete hulka, vaid peavad täna metsas laagrit ja annavad nii kalakaitsmisesse oma panuse. Võimalikud röövpüüdjad valgustasid taskulampidega jõge, misjärel teolt tabatuna noorkotkaid siunates metsa kadusid. „Raske öelda, kes nad olid, aga jõge nad usinasti valgustasid ja kala sealt ilmselt otsisid,“ arvab Erki.

Tavainimesed tulevad ligi ja uurivad ka ise, kes me oleme ja mida siin teeme. Siis me räägime nendega ja näitame kalu. Aga need, kes on paha peal väljas, liiguvad vaikselt pimedas, vaatavad kalad välja ja teevad näo, nagu läheksid minema, ent tulevad hiljem tagasi, et kõik ühe hooga kotti püüda. Kala ei lähe oma kohalt kuhugi,“ selgitab Tarvi.

Röövpüüdjad püüavad ahinguga, tragivad konksudega või kasutavad kala surmamiseks elektrit. Viimane neist on kõige räigem meetod kala püüdmiseks, sest tapab lisaks kalale ka muu eluslooduse jõepõhja putukateni välja. „Kaks nädalat tagasi saadi kätte elektriga püüdjad, kellel oli kotis ligi 20 kala!“ teab Tarvi. „Lõhe kaalust umbes viiendik on mari, suures kalas on seega kuni kolm kilo marja,“ arvutab ta. „Oletan, et nad saavad kalamarja kilo eest keskeltläbi 30 eurot,“ lisab Erki.

Ühe püügi eest enam kui 1700 eurot on korralik teenistus. Vaatan müstiliselt paigal ujuvaid lõhesid, kellel on madalas jõevees seljadki veest väljas. Usun, et viskaksin ta siit paljakäsi kotti. Mis siis veel ahingust või muust konksust rääkida.

Keskkonnainspektorite tabatud röövpüüdjate varustuse seast leiti ka gaasipüstol. Erki ja Tarvi märgivad, et kokkupuuted röövpüüdjatega pole õnneks vägivaldseks läinud. „Lihtkodanikena me nende vastu jõudu kasutada ei tohigi. Saame küsida, millega on tegu, juhtida tähelepanu sellele, et püük on keelatud, ja vajadusel kutsuda inspektor,“ selgitab Erki. Tarvi lisab: „Inspektor juhendab meid vastavalt olukorrale. Vahel palutakse varjuda ja röövpüüdjaid jälgida, teinekord aga sekkuda ja nende püüki häirida.“

Lõhel endal kudemise ajal suurt kulinaarset väärtust polevatki. „Juba poolest suvest on kogu tema aur läinud suguproduktide kasvatamiseks ja jões kudedes ta enam ei toitu,“ selgitab Erki. Ka mari olevat selles faasis juba kõva. „Nagu suhkruterad,“ võrdleb Erki. Mehed räägivad, et kalamarjaga on nagu suvise Poola maasikaga, mida kodumaise pähe müüakse – kui keegi ikka auto pakiruumist müüb ja marja päritolu tõendada ei suuda, siis on tõenäoliselt tegu röövpüügiga.

Alguses saadi kõvasti sõimata.

Järjepidev kalakaitse algas 2014. aastal, kui 20pealine sõpruskond kalaseltsilisi Keila ja Pirita jõgesid valvama hakkas. „Mina olin 45. liige,“ märgib Tarvi. „Algusaegadel saime ikka kõvasti sõimata. See, et jõe ääres liigub lisaks röövpüüdjatele teisigi taskulampidega inimesi, kes on hoopis kala poolel, tuli neile ikka kõva üllatusena,“ muheleb Erki. Juba järgmiseks aastaks olid kalakaitsjad sedavõrd organiseeritud, et suutsid terve kudemisaja Keila jõel ööpäev ringi valvet hoida. Selle eest sai kalastajate selts aasta keskkonnateo auhinna, millele järgnes plahvatuslik liikmete kasv. Ent kõik ei tulnud, et jääda.

„Inimesed tulevad ja lähevad,“ ütleb Erki. „Paned end entusiasmiga kirja, aga siis avastad, et vihma sajab ja õues on vaid mõni plusskraad. Käid ühe korra ära ja lähed niiske tagumikuga koju, tõmbad saba jalgevahele ja ütled, et sai nüüd kaitstud küll,“ viskab Erki nalja. „Aga röövpüüdja ei maga!“ lisab Tarvi.

Tarvi jaoks sai kalakaitse alguse nurjunud kalapüügist. Rootsist kalapüügilt tulles läks tal hammas verele ja tuli tahtmine Eestiski meriforelli ja lõhet püüda. Ta uuris ja ostis varustust, käis kalapoes loengutki kuulamas, loopis rannas kümme korda lanti, aga konksu otsa ei saanud midagi. „Isegi alamõõdulist mitte,“ tunnistab ta. „Mõtlesin, et nii mulle kalal käia ei meeldi.“

Siis tegi Tarvi investeeringu tulevikku ja hakkas vabatahtlikuks kalakaitsjaks. Mida rohkem jões kudevaid kalu röövpüüdjate eest kaitsed, seda paremaks läheb olukord rannikumeres, sest kalade arvukus kasvab. „Nelja-viie aasta pärast proovin uuesti, siis ehk näkkab paremini!“ naerab ta.

Erki märgib, et kalakaitse majanduslik mõju on laiem, kui arvata võiks. Kudeva kala kaitsmine suurendavat nende arvukust ja seega ka püügi piirnorme. Mida rohkem saavad elukutselised kalurid püüda, seda rohkem teenitakse tulu ja makstakse makse. „Eriti tulus on harrastuskalur, sest tema mõju majandusele on samuti lai. Hobikalur ostab kalapüügivahendeid, sõidab linnast välja kalale, maksab ööbimise eest,“ loetleb Erki, kuidas hobikalurid majandust turgutavad, eriti väiksemates kohtades.

Lapsevanker ja verised jutid lumel.

Vesteldes oleme jõudnud teelõigule, mida kalakaitsjad nimetavad hellitavalt Kalamarja teeks. See liivane teejupp jõepervelt metsarajale olnud kord kalamarja triiki täis, kui röövpüüdjad – prisked kalad kaenlas – sealt kiiruga plehku panid. Nüüdseks on see tee rohtu kasvanud ja seda peavad kalakaitsjad töövõiduks. „Need on töövõidud, mis tulevad perede ja magamata öötundide arvelt,“ ütleb Tarvi uhkusega ohates.

„Õnneks on pered mõistvad, pead lihtsalt tasakaalu leidma,“ ütleb Erki. „No esimest kümmet õhtut mõistavad, aga järgnevaid nelja-viit aastat...“ sõnab Tarvi. Ta meenutab humoorikat seika eelmisest aastast: „Olin jõe ääres ja naine oli helistanud. Mul oli aga telefon hääletu peal. Helistan tagasi. Tema küsib, et kus ma olen. Jõe ääres muidugi.“

„Ära valeta! Tahtsin sulle jõeäärde seltsi tulla ja olingi kohal, aga ei leidnud sind. Nägin sinu auto moodi autot linna poole sõitmas!“ kahelnud kalakaitsja naine. „See, et täna noorkotkad metsas on, on kalakaitsjate jaoks puhkus. Nad saavad aega veeta oma peredega,“ ütleb Tarvi.

Keila-Joal osutab kalakaitsja joa suunas ja meenutab, kuidas üks leidlik röövpüüdja püüki varjas. „Möödunud talvel loopis lapsevankriga jalutaja kalu vankrisse nii, et kalamarja jutid värske lume peal maas olid,“ räägib Tarvi. „See on juba absurdne, meeleheitlik,“ leiab Erki.

Talv olevat kalakaitsjale üldse emotsionaalselt raske aeg. „Sügisel käid jõe ääres valvamas ja kui röövpüüdjaid ei näe, siis arvad, et on hästi läinud. Talvel tuled aga hommikul jõe äärde ja näed veriseid jutte ja kalamarja jälgi lumel. See on võigas ja masendav vaatepilt,“ möönab Tarvi.

Pärast nelja tundi luuramist lähevad ajakirjanikud koju. Kalakaitsjad suruvad meil hüvastijätuks kätt, ent jäävad veel valvesse. Keila-Joale ei tikkunud sel ööl ükski röövpüüdja – see on kalakaitsjate töövõit. Ent järgmisel hommikul  helistab Tarvi ja teatab, et „idablokis“ oli märulit rohkem. Kundas tabati kaks röövpüüdjat. Kohale kutsuti nii keskkonnainspektsioon kui ka politsei.

KESKKONNAINSPEKTSIOON: röövpüügi peaks üldsus hukka mõistma nagu salaküttimisegi.

„Piltlikult öeldes on vabatahtlikud meie silmad ja kõrvad. Igale poole inspektoreid ei jagu,“ sõnab keskkonnainspektsiooni (KKI) kalakaitseosakonna peainspektor Aare Pai.

Ta möönab, et röövpüüdjaid tabatakse igal sügisel ja kuigi röövpüügi eest määratakse suured trahvid ja välja nõutakse hüvitis keskkonnakahju eest, kordub kõik aastast aastasse. „Igal kudeajal ilmuvad jõgede äärde röövpüüdjad kõikvõimalike torke- ja püügiriistadega. See on nagu võitlus tuuleveskitega,“ sõnab Pai.

KKI peainspektorile tundub, et ebaseaduslikku kalapüüki tolereeritakse salaküttimisest rohkem. „Üldjuhul mõistab üldsus  salaküttimise hukka, aga kalapüügirikkumised ei tundu nähtavasti nii tõsiseltvõetavate rikkumistena,“ ütleb ta. „Võimalik, et see tuleneb sellest, et kalavarude suurust on raskem hoomata. Arvatakse, et mis see paar kala ikka loeb, küllap neid jätkub."

Tabatud röövpüüdjad.

Lääne-Virumaal Mustojal tabati tänu vabatahtlikelt saadud infole elektriga röövpüüdja. Alustati süüteomenetlust.

Möödunud nädalavahetusel, ööl vastu pühapäeva, patrullisid inspektorid koos politsei koerajuhtidega Kunda jõe ääres, kus tabati kaks röövpüüdjat – ühel oli kaasas ahing ja teisel kott kalade jaoks. Alustati väärteomenetlust.

Harjumaalt on ebaseadusliku kalapüügi kohta tulnud mitu teadet.

Hooaja algul keskenduti peamiselt jõgede suudmealadele. Näiteks tabati Valgejõe ja Pudisoo jõe suudmetest võrkudega röövpüüdjad.

Väänas Vahi küla astangutel oli juhtum, kus kala püüti ahinguga. Röövpüüdjal õnnestus jooksu panna, kuid ahing saadi kätte.

Pirital on mitu kaebust seoses püügiga keelualal. Nimelt on sellest aastast Veneküla raudteesillast Lükati sillani keeluala 20. oktoobrist 30. novembrini ja seal on igasugu õngpüünistega kala püüdmine keelatud.

Lõheliste püük keeluajal või keelatud viisil toob kaasa rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot, millele lisandub keskkonnale tekitatud kahju. Kalapüüginõuete tõsiste rikkumise puhul, nagu püük keeluajal, keelatud kohas või alamõõdulise kala püük, on kahjutasu viiekordne ehk lõhe puhul 480 ja forelli puhul 150 eurot isendi eest. Juhul kui püük toimub eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, on hind kümnekordne ehk ühe lõhe eest 960 ja meriforelli eest 300 eurot.

Kõik looduses liikujad, kes näevad midagi kahtlast, saavad sellest teatada valvetelefonile 1313. Operaatorid edastavad teate keskkonnainspektoritele, kes kontrollivad seda esimesel võimalusel.

Hoolimata hallist ilmast oli pargi siinpoolses otsas palju jalutajaid. Nägime ka silmutorbikute üaigaldamist, aga röövleid ei paistnud ja kalu ka ei näinud. Aitäh aarde eest!

Tänan tiimi "Siidirätsepad", kes teatasid märjast logiraamatust! Täna läksin olukorda üle vaatama. Kõik sisu ja ka suur niiskuseimeja olid täiesti kuivad aga logiraamat sattunud mõne paduvihma kätte. 20 minutit kuuma õhku ja korras. Ülejäänud nänni lasin ka moe pärast üle armatuuri. Aardelt eemaldasin omapärase maskeeringu elemendi - laste valge crocsi.

Röövkalamehi ei näinud, kuid teolt tabasin silmu torbikute tühjendajad ja neid pealt passiva arvatava kalakaitsja või siis niisama jõllitaja, kes jälgis ka mind ebamugavalt kaua.

Aardega nüüd kõik korras. Häid leide geopeituritele ja head kuderahu lõhelistele!

Märge endale, et logiraamat pidavat märg olema.

Õhtune jalutuskäik oli täna kuidagi eriti rahustav. Mets oli vaikne, jõgi vulises, hing ammendas loodusväge.

Kuna röövkalapüügi vaatepuu jäi jõest eemale, siis käisin jõe ääres ka. Esimest korda nägin üldse selliseid kalastusvahendeid nagu torbikud. Tark guugel ütles, et nendega püütakse jõesilmu.

Tänase päeva viimane. Jätsin 2 TB-d. Tänud!

Kiire leid.

Veiko arvas, et peaks logiraamatusse teateks kirjutama: ei jätnud, võtsime ATV. No aga lõpuks tuli ikka EVEJ. Tänud.

Teekond aardeni oli päris äge. Oleks ma varem teadnud, et siin sellised kallakud ja head vaated on oleks varemgi siiapoole "eksinud". :) Samas, röövkalamehevaatlustorn ning selle lähedal olev sild tulid kohe tuttavad ette - siin olime kunagi mingit teist aaret otsinud aga tookord lähenesime kuskilt teisest suunast. Seekord oli minu kohuseks vaatlustorni tõusta, samal ajal kui Inga 0-korrusel vahti pidas. Ühtegi kalameest ega -naist ei kohanud, küll aga leidsime aarde lähedalt jõe äärest ATV, mille omanikku kusagil ei paistnud.

Poistele meeldis vaatlustornis üles-alla turnida. Vaatasime ka silmupüüdmistorbikud üle. Kalamehi ei näinud, küll aga kena nirki jõeääres omi asju toimetamas.

Vurasin rattaga kohale. Arvasin, et aare silla juures ja pisut juba otsisin ka, kui gepsu vaatasin, siis selgus, et ma polegi päris kohal veel. Mulle endale teeb küll nalja, mis olukordadesse ma end sellega panen, kui aardekirjeldust loen alles peale aardeleidu veebis logi kirjutama hakates. Tänud toreda aarde eest! Kalamehi ei silmanud, mugud olid aga ilusa ilmaga kodudest välja aetud.

Leitud. Aitäh.

 1 

Otsustasin, et pikemat matka ei tee, üritan "lõigata". Ilmselgelt oleks saanud siiski kiiremini kui meekulla jätnuks kose juurde. Aga see juba tagantjärgi tarkus. Kohapeal gps hullus aga loogiline koht jäi kiirelt silma. Hea meel oli kohata normaalsus karpe, ms täna haruldased võrreldes geopeituse algusajaga. Enne mind olid laps-mugud aarde leidnud ja sellest ka sissekande teinud. Tegin logi, jätsin aardesse ühe pastaka ja mälupulga. Aitäh ;)

Siin Keila-Joa pargis oleme ikka varem ka käinud, aga nii kaugele polnud veel jõudnudki. Tõeliselt mastaapne on see ala ikka. Kuna aeg on selline nagu ta on, siis ühtegi (rööv)kalameest me ei märganud, küll aga leidsime tornist aarde, täpselt sealt, kus arvasimegi selle olevat. Aitäh.

See aare oli meile lahe tüng, sest kujutasime ette, et meid ootab ees kõrge linnuvaatlustorni sarnane torn, kust saab fotokaga põnevaid vaateid püüda. Ise küll eelnevalt imestasime, et kuidas me oma varasemate siinsete retkede käigus pole seda torni märganud ja seda suurem oli põnevus kohale minna. Ütleme nii, et saime kobrulehtedest mõned vaated ;)

Ei näinud me ei kalu ega kalamehi. Logiraamatut õnneks nägime.

Tänud! :)

 2 

Eile kuulsin, et minu aardekonteiner on hüppama õppinud ja otsustanud karulaugu sees püherdada. Aitäh Leviale teatamast! Täna läksin ja viskasin oma aardele pilgu peale. Natukene kohendasin. Vahetasin katkise minigripi uue vastu, lisasin peotäie nänni. Ühtegi kalameest ei kohanud. Vaid üks kajakas patrullis vee kohal. Nüüd tip top. Müstikaks jääb vaid see kuidas aare oma pesast välja sai tulla.

Meie 11km jalutuskäigu 1 aare. Edasi jalutasime Piraadi juurde :)

Naviseadmed hakkasid võsas veits aga lihtne leid.

Ilus ilm jalutamiseks ja leitud ta oligi, suured tänud :)

Õnnestus õhtul leida hetk, kus ei sadanud. Tagasiteel saime natukene vihma küll ka, nii et täitsa ei pääsenud. Tagasiteel läks pimedaks aga niikaua kuni veel valge oli, oli väga mõnus jalutuskäik. Veetase on omajagu uhke praegu, kohiseb nagu kose ääres soovitan jalutama minna. Aitäh! EVEJ

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

Mõnus õhtune väike jalutuskäik.

Õhtune jalutuskäik, käimine on ka sport :P. Aga tegime oma tiiru nii hilja, et peale meie ei liikunud seal üldse kedagi. Lahe peidukas, aitäh Karl.

 1 

Keila jõgi oli ainus, mille ääred sain ka ise läbi käia, kui nende aarete orgunnimine käis. Peitma ise aga kuidagi ei kippunud ja õnneks Karl võttis selle koha üle. Üks asi on muidugi suvel seal käia ja teine talvel :D Esmalt mõtlesime, et võtame kõige lähima aarde ära parklale...sest no eelmine kord sai sinna kenasti ligi. Hetkel aga see suurvesi mis seal kohises ja jääs (pool)looduslik sild ei meelitanud mitte kuidagi aarde juurde. Seejärel otsustasimegi edasi jalutada ja järgmise tavalise ära võtta. Lahe sild on aarde läheduses. Suured tänud Karlile, et sinna aarded peitu said :)

Leitud ja logitud. Tänud peitjale!

Teed olid üsna jäised ning Kristi jäi teisele poole küngast ootama, kuni ma nullis ära käin. Seal oli samuti libedavõitu, kuid sain siiski muretult karbi kätte. Aitüma!

Leitud

Esimese hooga jõudsime valele poole jõge ning uurisime võimalusi. Pidime ikka ringiga tagasi tulema. Imetlesime vinget silda ning logisime õhtuhämaruses ka aarde kähku ära. Tänud siia juhatamast!

Leitud

Tehtud. Aitähh!

Mõnus õhtune jalutuskäik. TFTC!

Porri ei hakkanud tuuri jätkumise huvides tegema ja tulime otse siia. Väike akrobaatika ja leitud ta oligi. Aitäh!

Hea rahulik oli seal ringi vaadata, ei kalamehi, ei mugusid. Tänud peitjale!

Kõnnitud sai mõlemal pool jõge. Kena koht. Vahvalt mitu korrust tornil. Aitäh!

 1 

Sõna "torn" tekitas isegi veidi uudishimu. Et mis pilvelõhkuja sinna jõe äärde nüüd püsti pandud on. Nooh, tõesti veidi omapärane. Vähemalt on, kuhu aaret peita. Röövleid ei märganud.

Leitud. Logitud

 1 

Võrreldes nädalavahetuse massidega oli argipäeva hommikul hea rahulik seal jalutada. Hooaeg läbi, kala ja röövlid jäid tabamata. Tänud peitjale!

Tulime õhtupimeduses pealampidega aga ühtegi röövpüüdjat ei märganud.

Leitud. Britt - 696, Mirjam - 57

 1 

Puhtalt asukoha poolest siiani minu lemmik röövpüüdjate seireseerias. Lahe maastikugradient, kena avar vaade, huvitav kolmeharuline sild, valitud peidukoht ka vahelduseks teistsugune. Muguoht on täitsa olemas, õiget momenti valides siiski välditav. Aitäh.

Kolme teed ühendav sild

 1 

Lõheporri juurest jalutasime edasi siia, uurisime silda, piilusime jõkke, ronisin vaatlustorni nagu soovitatud. Lahe koht. Väga oleks tahtnud siia varem jõuda, kui veel ametlik keeluaeg oli, et olulisele missioonile oma panus anda. Vähemalt on kalakaitse seeria sel teemal palju teadlikumaks teinud, järgmisel aastal ju jälle võimalus keeluperioodil kalu vaatlema ja röövpüüdjaid peletama tulla. Tänud peitjale.

 3 

Porri juurest jalutasime edasi. Ühtegi hingelist jõe ääres ei olnud ja vaatlustorngi ootas külastajaid. Henny oli esimesel korrusel nagu naksti. Minu logimise ajal hämmas karbist ka ainukese mänguasja, mille paraku pidime tagasi panema kahes tükis. Tiirutasime veel siinsel jõekaldal, Volkonski teeraja jätsime järgmiseks korraks, siis on jälle põhjust siia vahvasse kohta tagasi tulla. Aitäh!

 1 

Logisime ära ja siis vaatasime, kudevaid mereelukaid. Vahva. Aitäh peitjale.

Isadepäeva 2.

 1 

Kohatud mitte ühtegi röövkalameest, see-eest nelja kalainspektorit. Nähtud mitte ühtegi kala, kuigi inspektor mulle neid näpuga näidata püüdis. No ei näinud. Vaatetornist paistis ainult aare, õnneks röövleid mitte. Aitäh!

 1 

Jalutasin piki jõeäärt kohale. Ühtegi kalurit ei näinud, aga üks kentsakalt käituv mees tuli poolel teel vastu. Piidles ette ja taha ja külje peale ja liikus vahepeal külg ees. Kõhe tunne tuli. (Hiljem mõtlesin, et äkki oli ta kalakaitsja, kes üritas kõikjalt röövpüüdjaid tabada.)
Õnneks kui temast mööda sain, siis kadus ta kiirelt. Edasi polnud taas mitte kedagi liikvel. Aare oli koordinaatidel kenasti olemas. Aitäh! Tagasi tulin lossi juurde mööda väikeseid rajakesi ja seal ei liikunud ühtegi hingelist.

Väike jalutuskäik ja kiire leid. Viimasest pargi külastusest on palju möödas ja hea on vaadata praegust arengut.

Ei saa nüüd aru kus see torn on.

Leitud öisel patrullkäigul. Tänud!

 13 

Vastus Miki ülespüstitatud küsimusele keda või mida representeeritakse antud vaatlustornis. Röövkalamees - lihatoiduline meessoost merineitsi.

 1 

Ma pole siiamaani aru saanud, kas aarde nimega peetakse silmas röövkalu küttivaid kalamehi või siis kalameestest röövleid. Kohapeal tuli leid õnneks kiirelt, kedagi rööveldamas ei näinud.

 10 

Tänase pooliku geopäeva lõpetasime Keila-Joal. Ja see lõpp kiskus päris ägedaks.
Ausalt öeldes polnud ma väga süvenenudki sellesse ega hoolikalt kirjeldust lugenud, kuidas täpselt selline nimi aardel. Oli mõnus sügisene matkailm ja kui siis vähegi saab kusagil ilusas kohas kulgeda, olen kohe käpp.
Juba kaugelt oli näha, et me pole seal kahekesi. Otsustasime aardeni mööda veepiiri kulgeda. Kui proua meid nähes nii ehmus ja oma õnge, mille otsas eriti suur ja uhke lant välkus, kokku keris, siis sain aru, et toimub miskit lubamatut. Aga nähes, et me neid arreteerima ei hakka, jätkasid rahumeeli oma tegevust. Logiraamatust lugedes, et sealkandis sellist asja üldse teha ei tohi, oleksin kohe tahtnud kusagilt abi kutsuda. Ja eriti just seetõttu, et Peeter plaanis ise kohe korda looma minna. Mõtlesin, et mina küll ei viitsi ujuma minna. Kohe meenus ka see, kuidas meid Vormsi majakavaht ilma igasuguse põhjuseta füüsiliselt ründas. Nüüd aga oleks justkui põhjus olemas ja iial ei tea, kuidas selle peale reageeritakse aga... Eks mul ikka endal oli ka soov õiglus jalule seada. Nii me siis läksime, salvestusmasinad valmis, missioonile. Loomulikult tehti Peetri selgituste peale lolli nägu ja väideti, et nemadeiteamidagi.
Sündmuskohalt lahkudes põrkasime aga kokku... ülla-ülla, tuttavaga, kes just röövpüüdjate jahil oli! Saime talle ka pisut abiks olla. See tegi enesetunde kohe paremaks. Tahaks loota, et see kolmik ( tegelikult nelik, sest väike õpipoiss oli ka kaasas) teinekord enne mõtleb kui sellist kahju tegema hakkab.
Kõige rohkem tegi nalja see, et ta oli eemalt ka meie tegevust juba eelmise aarde juures jälginud. Ma ei hakka täpsustama, miks ta seda tegi :)
Aitäh, Karl, aarde eest, mis meid hoopis teadlikumaks tegi!

3 suurt ja 1 väike

 13 

Meil oli siin saaki kohe väga erinevalt. Kulgesime aarde poole õnneks mitte teerada pidi vaid jõe äärt mööda ja hoppaa. Komistasimegi õngedega seltskonna otsa, teretasime ja saime nende ehmunud nägudest aru, et ega asi puhas pole. Külastasime vaatlustorni, logisime ja veendusime, et ega need õngetegelased ikka siit näha pole küll. Vaatamata manitsustele soovisin mina ikka targutama minna. Röövpüügi seltskond oli omamoodi - kaks meest ja naine ja siis sülelaps, kelle kärugi lähedusse oli pargitud. Tegime mõned pidid, aga kahjuks minu telefoni pildikvaliteet ei kannata kriitikat, äkki Piial tuli paremad. Seltskond oli aga nahaalne - vaatamata esimesele ehamtusle tegelesid õngeloopimisega edasi. Astusin ligi ja tutvustasin neile et kas nad ikka teavad, et tegelavad röövpüügiga. Muidugi tuli see neile niiöelda üllatusena. Lugesin siis aardekirjelduses olevad keelud neile ette, näitasid taas üllatust. Endal kalapüügil kasutusel üle 5 cm pikkused landid. Palusin lollimängimine lõpetada ja tunnistada, et nad teavad küll et tegemist on kudemisajaga ja ogalike nad ju ei püüa. Sellepeale sättsid nad end lahkuma. Aga oli see vahelesekkumine siis nüüd õige - ei teagi. Natuke eemal kohtasime naisterahvast kes parasjagu telefoni teel kalakaitse inspektoriga suhtles. Minu nukruse peale, et mina nüüd vahelevõtmise ära rikkusin lohutas ta, et ega inspektori kohaletulek võtnuks ka palju aega ja siis seletas ta mulle et oli tegelikult lõheporri juures mind röövpüüdjaks pidanud - seljakott seljas ja arusaamatu edasitagasi sebimine! Seega liikuge selle aarde poole mitte teed, vaid kallasrada mööda ja palun tehke seda praegu, sest hetkel on kaladel kudemise aeg. Hiljem pole meist seal kasu

Röövpüüdjad

 4 

Tänase päeva patrullretk viis meid pärast Väänaja taastamist päikseloojangul Keila jõe äärde. Jalutasime ilusa ilmaga üle vahva ja tuttava kolmiksilla otse jõe äärde välja. Vaatasime legaalsed silmupüünised üle, mida nägime ja mille kohta pärisime juba Vääna suure kivi juures numbrilt 1313 aru. Huvitav ainult, et kui vees paterdamine kudemisajal keelatud on, kuidas siis silmu püüda tohib - selleks ju tuleb ka vette astuda..
Aarde leidsime omamoodi vaatlustornist. Üllatavalt polnud tegu EKS-sarja kastiga ja nüüd loen, et kirjeldust, mis pole sarnane EKS-sarja omadega. Aga eesmärk on üks ja sai täidetud. Siinkohal ongi paslik öelda, et me ei silmanud täna mitte üht kalameest ega Muhukalvitki, kelle tänane logi kirjas. Ilm oligi kuidagi ootamatult jahe ja rõske, et siin keegi peale geopeiturite ringi luusiks. Aga tänane aardeleid tegi meil seest soojaks :-)
Aitäh Karlile kena koha eest ja kalamarja kasvu panustamast! Aare korras, evej, v.a. et ühe alkovaba joogi plekkpurgi siiski tarisin autosse.

 3 

Leanne veel ytles et vaata et ikka tordi l6ikamise ajaks tagasi j6uate. Mina selle peale ytlesin et oh vabalt, käime ju siinsamas ära korraks. See on ju nii tavaline et hiilid "korraks" ühte aaret otsima ja juba järgmisel hetkel oled esialgsest sihtmärgist jõudnud sujuvalt juba kümnekonna kilomeetri kaugusele esim, esim, khms st siis esimese aardeni :D. Vaatasime porri juures Silveriga kella ja kaarti. tugev pool tunnikest veel tordi l6ikumiseni :P. Oli ju teine nii lähedal. Ei jäänudki muud yle kui et vähem m6la ja pikem samm :P. L6pus valisime kaks erinevat lähenemisteed, mis andis just parasjagu aega pisike auring teha ja siis 6igest kohast otsima hakata. Nac teistsugune konteiner kui varasemad, aga eks olin siit sealt natuke kuulnud kuidas kogu see koost66 kujunes. 6nnex yhel v6i teisel moel j6udis missioon siiki 6nneliku l6puni. Ega seda standardgabariidiga laegast ei ole ju ka k6ige lihtsam peita. Minu arust selline m6nus vaheldus, mis sest et nac teistmoodi. Eesmärk on siiski 6ilis ja täidab igati oma funktsionaalsust. Kalu täna ei näinud, vaid omajagu mugusid ja ka teolt tabatud Margus ;) Tänud peitjale

 4 

Kui porr nähtud, jäi veel pilk peale visata sellele uuele uhkele vaatlustornile. Varakult liikusin juba jõe äärde, hoides pilku vees lootes kohata mõnda kaitset vajaval kalakest. Ei suutnud midagi tuvastada. Tuleb vist Vääna astangu juurde tormata, kus Paavol vähemalt seda sügist möllu näha õnnestus. Aga see et polnud näha ei röövpüüdjaid ega kalu, ei takistanud meid oma kohuseid täitmast. Patrull oli ilusti kohal täitmas oma ette antud luureringi.

Tarmol jäi veel sügelema, et lähme võtame selle viimase multi ka ära, porri juurest ju lausa otsetee läks sinna. Seekord siiski kaine mõistus jäi peale ning ka aja nappus jättis selle toimingu tulevikku.

Tänud aarde eest!

 1 

Siin kulus kõhukott küll marjaks ära, meie tuldud teed pidi käruga poleks saanudki. Kiire leid. Aitäh aarde eest!

 1 

Väike jalutuskäik ja vaatlustorn saigi üle vaadatud. Tänud peitjale.

 1 

Selle seikluse viimane aare. Järjekordselt väga uhke peidukas! Taaskord on tagahoov roheliseks tehtud. Jään järgmiseid kollaseid tulukesi ootama. Või kes teab, ehk võtan ise julguse kokku ja teen oma esimese ära. Ruumi seal veel jagub. :)

 1 

Peidukas oli vägev, tõesti ideaalne ühe aarde koduks. Kalastajaid ei näinud, olid vaid jalutavad mugud. Tänud!

 1 

Loogiline jätk oli mööda ühte kallast lõpuni käia ja see tünn ka ära otsida. Ka siin tuli leid kergelt, aitäh! Tagasi minnes märkasime mingit seljakotiga meest Sügisese lõheporri kandis aga hiljem teisel pool jõge olles me teda enam ei märganud. Ju siis käis niisama uurimas.

 4 

Keila jõe ääres uued aarded - kohe tekkis mõte teha endale isiklik väike väljakutse - võtta neid üksi ja ükshaaval. Imeline loodus, veidike tuttavad rajad aitasid sellele mõttele kõvasti kaasa. Ning lisaks on erinevad väljakutsed viimasel ajal nii popiks muutunud. Mõne jaoks pole selles üksi kolamises ilmselt midagi uut, kuid mina ei mäleta, et peale enda aarete peitmist oleksin teiste aaretega seoses üksi kottpimedas metsas kolanud. Nii oligi minu jaoks selles idees väljakutse just enda jaoks. Esimeseks külastatavaks valisin kolmest minu jaoks lihtsaima. Auto tee äärde pargitud asusin aarde poole teele kottpimedas. Ise mõeldes, et kumb kohtumisel kiiremini plagama paneks, kas mina või röövpüüdja. Aga pagana mõnus tunne oli sulanduda sellesse imelisse parkmetsa, tunnetada loodust ja teerada oma meelte abil. Lisavalgus oli liigne. Karl ütleb: Elu on seiklus :) Olgu nõnda ja ikka ise seda seiklust põnevamaks muutes pakub aarete otsing palju rohkem värvinguid-elamusi. Tänud peitjale!

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

Mõnus hilisõhtune jalutuskäik. Tänud peitjale.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 1 

Autot parkides kohtusime Kaido perega ning tegime koos vaatlusi jalutuskäigul Keila-Joal :) Aitüma peitmast

 1 

Mõisa juurest kõndisime esmalt siia. Lapsed leidsid aarde, me vaatasime jõge. Ei näinud ühtegi kala. Eks nädalavahetustel pole siin mõtet eriti patrullida. Nii palju inimesi käib jalutamas ja küll kalamehed ka seda tajuvad. Olen kunagi tipikatega ratastega siin sõitnud. Rada on lahe, ajas kohe isu peale. Edasi jalutasime mereni, et tagasi tulla porri vaatama.

 1 

Lossi juures masinat parkides kohtusime teiste geopeituritega. Kuna neil oli sama plaan, siis ühendasime jõud ühisjalutuskäiguks. Lahe korrastatud park, kenad jalgrajad, super ilm. Mida veel tahta. Imestasime, et olime alles kolmandad logijad. Kuna see oli kaugeim sellest pundist siis läksime ka merd vaatama. Kohtasime meeletult slaavi jalutajaid kogu teel. Ei näinud kalapoegagi ega ühtegi kalameest. Aitäh!