notification_importantAasta Aarde 2024 valimine. Hääleta nüüd!
Kasutajanimi:

Parool:


Pole kontot? Registreeri!

Unustasin parooli


Toeta uue veebilehe valmimist!


Kiri administraatoritele


EK 21: Gustav Wulff-Õis

Peitis 04.07.18 Urve ja Hannes [jussike]

Tüüp: Tavaline aare
Maakond / linn: Valgamaa
Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.5
Suurus: mikro
Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse!

Kirjeldus:

Kui olime leidnud Debora Vaarandile pühendatud aarde, siis selgus tõsine probleem – aarde esmaleidjatel on kohustus peita järgmine aare, aga tähtede valik oli väga väikeseks jäänud. Ei jäänud muud üle, kui natuke netiavarustes ringi rännata ning selgus, et järelejäänud tähtedest lausa kahele vastab ühe tuntud laulu sõnade autor – Gustav Wulff-Õis (1865-1946).
Aare on peidetud Gustav Wulff-Õisi majamuuseumi lähedale loogilisse kohta, midagi mõistatada või ära arvata ei ole vaja. Perenaine on aarde olemasolust teadlik. Majamuuseumil ei ole kindlaid lahtiolekuaegu, külastamine on vaja eelnevalt perenaisega kokku leppida telefonil +3725233060.

G. Wulff-Õis, Ööpikule (1882)

Õrn ööbik, kuhu tõttad sa
nüüd lahkel lehekuul?
Kas mõisa aias hõisata
sa tahad roosipuul?
Eks metsas tore´l tomingal
saab hüüdma sinu suu,
kui tähed hiilgvad taeva all
ja valgust kallab kuu?

"Ei mõisa aias helista
või laulu minu rind:
Su vanemate verega
on väetud see pind!
Ka metsas tore´l tomingal
ei hüüdma saa mu huul,
vaid talupoja akna all
seal pühal pärnapuul.

Kui jõuab õnnis suine öö,
siis laulan talle ma,
et unuks meelest päevatöö,
jääks rahul magama.
Kõik öö siis hääled heljuvad
ta kauni kambri sees,
ja unenäod ilusad
tal seisvad silme ees.

Kui aga taevas kumab koit
ja kaob pime öö,
siis laulan: tõuseb priiusloit
ja vaob orjavöö;
sest vaimu taeva võlvilla
ju näha koidutuld
ja uuel ilul särama
löönd Eesti oma muld!"

(Laul meeskooridele, Karl Rammi viisile, vt "Eesti Postimehe Lisaleht" 1883, nr 5/6, lk 20-21)

„Ühel 1882.a. päeval toimus Tartu II (Vene) Õpetajate Seminari õpilaste vahel ajalooline kõnelus. Noor helide valitseja tegi oma pinginaabrile ettepaneku kirjutada sõnad tema loodud viisile. Luuletus pidavat olema isamaalise sisuga, mida nõudvat helindi tundekoostis. Kohe kanti helind kaasõpilastele viiulil ete. Esimesest hetkest meeldis teos kuulajaile oma helitoonilt. Seejärel asus tulevane luuletaja muusikasse sõnu looma.“ Niimoodi sündis rahavalik laul „Õrn ööbik, kuhu tõttas sa?“. Noor luuletaja, kes koolivenna loodud muusikale sõnad kirjutas, oli Gustav Wulff-Õis. Gustav Wulff-Õis sündis 1.jaanuaril 1865 Vastse-Otepää vallas Juusa talus. Kooliteed alustas ta Maaritsa apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, 1880.a. astus Tartu venekeelsesse kooliõpetajate seminari, mille lõpetas 1884.a. II auhinnaga.
Wulff-Õis on töötanud Puhja kihelkonnakooli õpetajana (1885-1892) ja Vana-Otepää vallasekretärina (1894-1937). Tema kunagist elu- ja töökohta Vana-Otepää vallamajas tähistab mälestuskivi.
Gustav Wulff oli aktiivne ühiskonnategelane, Otepää hariduselu edendaja. Tema initsiatiivil asutati 1906.a. Nuustaku Kooli Selts (hilisem Otepää Hariduse Selts). Seltsi eestvõttel avati 3.oktoobril 1907 Otepääl eestikeelne progümnaasium, mis oli Eestis esimene omataoline maapiirkonnas. Vanaduspäevad veetis luuletaja Nüpli järve ääres Lõhmuse talus. Varem oli Lõhmuse talu asemel Knippelshoffi mõis, mõisahoones asus 1765.a. rajatud Nüpli vallakool. Tolleaegset mõisaaeda meenutavad G.Wulffi majamuuseumi juures ligi 200 aastased pärnapuud lõhmused. Sellest ka hilisem talukoha nimi.
Majamuuseumis on tänini alles Wulffi-aegne sisustus. Luuletaja raamatukogu säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus. Alates 1996.aastast on majamuuseumi perenaiseks poeedi lapselaps Mari-Ann Karupää, kes saabus tagasi kodumaale Rootsist, kuhu perekond emigreerus 1944.a.

Aare kuulub eesti kirjanikke tutvustavasse seeriasse, mis on kingituseks kõigile kirjandushuvilistele, sest esimene leidja saab au (ja kohustuse) peita seeria järgmine aare tähestikuseeria põhimõttel. Palume austada seeria reegleid - kui puudub soov eesti kirjanike seeriasse aaret peita, siis ei tasu tormata.

Eesti kirjanike seeria reeglid:

Esmaleidja peidab kuu aja jooksul pärast leidu aarde tähestiku järgmise tähega, võttes aluseks kirjanike perekonnanimed/pseudonüümid.

Kasutatav tähestik: A, B, (C), D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, (Q), R, S, (Š), (Z), (Ž), T, U, V, W, Õ, (Ä), (Ö), Ü, (X), (Y). Sulgudes olevad tähed võib vahele jätta, kuna Vikipeedias puuduvad niisuguste perenime algustähtedega kirjanikud. See tähendab, et P esmaleidjal on valida Q või R vahel.

Aardetüübi osas nõudeid ei ole, kuid see peab olema seotud ühe eesti kirjanikuga - tutvustama mõnda autori teost või temaga seotud kohta.

Kõik võivad alati seeriasse lisaks boonusaardeid peita, sel juhul tuleks siiski vältida nimede algustähti, milleni seeria järg veel jõudnud pole.

Vihje: Valge.

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

Lingid: pole

Aarde sildid: eesti_kirjanikud (2)(täpsemalt)

Geocaching.com kood: GC7WJYK

Logiteadete statistika:   122 (100,0%)  0   1   1   1   0   0  Kokku: 125