Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Valgamaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kui olime leidnud Debora Vaarandile pühendatud aarde, siis selgus tõsine probleem – aarde esmaleidjatel on kohustus peita järgmine aare, aga tähtede valik oli väga väikeseks jäänud. Ei jäänud muud üle, kui natuke netiavarustes ringi rännata ning selgus, et järelejäänud tähtedest lausa kahele vastab ühe tuntud laulu sõnade autor – Gustav Wulff-Õis (1865-1946).
Aare on peidetud Gustav Wulff-Õisi majamuuseumi lähedale loogilisse kohta, midagi mõistatada või ära arvata ei ole vaja. Perenaine on aarde olemasolust teadlik. Majamuuseumil ei ole kindlaid lahtiolekuaegu, külastamine on vaja eelnevalt perenaisega kokku leppida telefonil +3725233060.
G. Wulff-Õis, Ööpikule (1882)
Õrn ööbik, kuhu tõttad sa
nüüd lahkel lehekuul?
Kas mõisa aias hõisata
sa tahad roosipuul?
Eks metsas tore´l tomingal
saab hüüdma sinu suu,
kui tähed hiilgvad taeva all
ja valgust kallab kuu?
"Ei mõisa aias helista
või laulu minu rind:
Su vanemate verega
on väetud see pind!
Ka metsas tore´l tomingal
ei hüüdma saa mu huul,
vaid talupoja akna all
seal pühal pärnapuul.
Kui jõuab õnnis suine öö,
siis laulan talle ma,
et unuks meelest päevatöö,
jääks rahul magama.
Kõik öö siis hääled heljuvad
ta kauni kambri sees,
ja unenäod ilusad
tal seisvad silme ees.
Kui aga taevas kumab koit
ja kaob pime öö,
siis laulan: tõuseb priiusloit
ja vaob orjavöö;
sest vaimu taeva võlvilla
ju näha koidutuld
ja uuel ilul särama
löönd Eesti oma muld!"
(Laul meeskooridele, Karl Rammi viisile, vt "Eesti Postimehe Lisaleht" 1883, nr 5/6, lk 20-21)
„Ühel 1882.a. päeval toimus Tartu II (Vene) Õpetajate Seminari õpilaste vahel ajalooline kõnelus. Noor helide valitseja tegi oma pinginaabrile ettepaneku kirjutada sõnad tema loodud viisile. Luuletus pidavat olema isamaalise sisuga, mida nõudvat helindi tundekoostis. Kohe kanti helind kaasõpilastele viiulil ete. Esimesest hetkest meeldis teos kuulajaile oma helitoonilt. Seejärel asus tulevane luuletaja muusikasse sõnu looma.“
Niimoodi sündis rahavalik laul „Õrn ööbik, kuhu tõttas sa?“. Noor luuletaja, kes koolivenna loodud muusikale sõnad kirjutas, oli Gustav Wulff-Õis.
Gustav Wulff-Õis sündis 1.jaanuaril 1865 Vastse-Otepää vallas Juusa talus. Kooliteed alustas ta Maaritsa apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, 1880.a. astus Tartu venekeelsesse kooliõpetajate seminari, mille lõpetas 1884.a. II auhinnaga.
Wulff-Õis on töötanud Puhja kihelkonnakooli õpetajana (1885-1892) ja Vana-Otepää vallasekretärina (1894-1937). Tema kunagist elu- ja töökohta Vana-Otepää vallamajas tähistab mälestuskivi.
Gustav Wulff oli aktiivne ühiskonnategelane, Otepää hariduselu edendaja. Tema initsiatiivil asutati 1906.a. Nuustaku Kooli Selts (hilisem Otepää Hariduse Selts). Seltsi eestvõttel avati 3.oktoobril 1907 Otepääl eestikeelne progümnaasium, mis oli Eestis esimene omataoline maapiirkonnas.
Vanaduspäevad veetis luuletaja Nüpli järve ääres Lõhmuse talus. Varem oli Lõhmuse talu asemel Knippelshoffi mõis, mõisahoones asus 1765.a. rajatud Nüpli vallakool. Tolleaegset mõisaaeda meenutavad G.Wulffi majamuuseumi juures ligi 200 aastased pärnapuud lõhmused. Sellest ka hilisem talukoha nimi.
Majamuuseumis on tänini alles Wulffi-aegne sisustus. Luuletaja raamatukogu säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus. Alates 1996.aastast on majamuuseumi perenaiseks poeedi lapselaps Mari-Ann Karupää, kes saabus tagasi kodumaale Rootsist, kuhu perekond emigreerus 1944.a.
Aare kuulub eesti kirjanikke tutvustavasse seeriasse, mis on kingituseks kõigile kirjandushuvilistele, sest esimene leidja saab au (ja kohustuse) peita seeria järgmine aare tähestikuseeria põhimõttel. Palume austada seeria reegleid - kui puudub soov eesti kirjanike seeriasse aaret peita, siis ei tasu tormata.
Eesti kirjanike seeria reeglid:
Esmaleidja peidab kuu aja jooksul pärast leidu aarde tähestiku järgmise tähega, võttes aluseks kirjanike perekonnanimed/pseudonüümid.
Kasutatav tähestik: A, B, (C), D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, (Q), R, S, (Š), (Z), (Ž), T, U, V, W, Õ, (Ä), (Ö), Ü, (X), (Y). Sulgudes olevad tähed võib vahele jätta, kuna Vikipeedias puuduvad niisuguste perenime algustähtedega kirjanikud. See tähendab, et P esmaleidjal on valida Q või R vahel.
Aardetüübi osas nõudeid ei ole, kuid see peab olema seotud ühe eesti kirjanikuga - tutvustama mõnda autori teost või temaga seotud kohta.
Kõik võivad alati seeriasse lisaks boonusaardeid peita, sel juhul tuleks siiski vältida nimede algustähti, milleni seeria järg veel jõudnud pole.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
eesti_kirjanikud (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7WJYK
Logiteadete statistika:
122 (100,0%)
0
1
1
1
0
0
Kokku: 125
Ilma selle topsikuta poleks mul Wulff-Õiest aimugi. Laul on ju otsapidi algklassei mudilaskoorist tuttav, hiljem paraku pole ei kuulanud ega laulnud. Topsik asub teise mehe/naise hoovis, et pole täinud varem siia tulla, isegi korra häbelikult tagasi pööratud. Aga täna paistis hoovis palju autosid ja inemisi, taamal lõke, klaasikõlin ja laul. Seega paras aeg märkamata logima minna. Mõeldud, tehtud. Aitäh peitjale.
Leitud lõpuks tänu Oliverile kes õigesse kohta vaatas, meie teised müttasime vales kohas. Tänud kohta tutvustamast, ei oleks siia iialgi sattunud kui just Tartu maratoni ajal poleks rajalt maha astunud.
Leitud. Autos kuulasime silamringi mõttes ka Õrna ööbiku laulu.
Nüüd ma sain kohe jupi maad targemaks, kuigi pole üldse kindel, et ma ka aasta pärast selle laulusõnadest tuttava teksti autorit nimepidi mäletaks. Tavaliselt tuleb niisugustel puhkudel tõdeda, et ma tean, et ma kunagi teadsin. Muuseumi juures küll askeldati, aga täna küll polnud külastuseks õige päev, hakkasin juba koju tahtma ning peakohale kogunevad vihmapilved süvendasid seda tahmist veelgi. Tänud peitjale isand Wulff-Õisi tutvustamast ja aaret peitmast.
Muuseumi perenaine Sirje rääkis muuseumist ja selle ajaloost ja lahke pererahvas pakkus kohvi ja maitsvat kooki. Külastage muuseumi kindlasti. Kuivatasin logiraamatut.
Siia ei satuks ilmselt ilma geopeituseta. Aare leitud ja logitud. Aitäh peitjale!
Mõtlesime tükk aega, et miks me siia varem jõudnud pole. Ei mõelnudki välja. Nüüd leitud ja logitud.
Leitud. Õrn ööbik pole edasi liikunud, sama olukord mis 2019. Aitäh!
Kokkuleppeid me eelnevalt sõlminud polnud, seega vaatasime ringi õues ning logisime aarde. Logi niiske aga sai kasutada ikka. Aitäh.
Auto sai jäetud künka taha teeotsa ja aardele lähenedes ei saanud arugi, et vahepeal Tartu Maratoni rajast sai üle astutud. Lihtsalt nii palju lund oli viimase 20 tunniga maha sadanud. Esimese hooga jäi kuidagi see kõige esimene koht vahele jäetud ja natuke nõutu näoga ringi vaadatud, enne kui saba pihku sain. See, mis selle sabaga kaasa tuli, ei olnud meeldiv. Mingi linnuke oli otsustanud aarde purki oma isikliku toaletina kasutada ja sinna korraliku kuhja otsa kasvatanud. Sees ei ole ka elu palju parem. Niiskus on sisse roninud ning vajaks paremat hoolt, kui minul antud olukorras võimalik pakkuda oli. Siiski, nimi sai kirja ja tänud peitjale kutsumast.
Nüpli tee oli mõnusalt jääs ja ka parasjagu kitsas, liiklus õnneks säästis. Tee kõrval nägin maratoni rada, aga ei suutnud kuidagi ära linkida eelmise aasta sõiduga seda, kuniks lõpuks tulid tuttavad kohad. Tundub, et maratoni ajal ongi kogu see asfalt tee üks maratoni rada ja nüüd on üks rada lahti lükatud või vähemalt nii tundus. Umbes 5 km sildi juures tundsin ära koha, kus 2021 sõidu ajal sai meditsiini lumesaan kraavist välja aidatud. Kuna toona oli sula, siis puu suusaga kulgemine oli vaevaline ja juba siis oli toss parasjagu väljas. Ühel hetkel olid saanimehed kraaviserva alahinnanud ning istusidki kogu koosseisus mootorsaan+ kelk üsna lund täis kraavis. Meditsiin on sellel üritusel esmatähtis, seega sai suusad jalast võetud ja nö rajalt maha võetud ka mõni kiirem kaasvõistleja, et üheskoos saan kraavist välja saada. Mingit kavalat nippi sai seal rakendatud, misjärel istus mootorsaan jällegi turvaliselt rajal, kelguga läks sedavõrd lihtsamini juba. Pärast seda punnitamist olin veel rohkem higine ja väsinud ning jõin saanimeeste vee ära, millest nad lahkelt loobusid. Jarek Jõepera tegi sellest olukorras ägeda fotoreportaaži ja nüüd võtsin ennast kokku ning ohverdasin 1€ meediale, et neid uuesti näha. Aga kuidas see kõik geopeitusega/sakslastega on seotud? Ega vist polegi, kulgemine tõi lihtsalt meelde toredad mälestused :) Aarde enda juurde jõudmine tundus alguses ka veidi tricki, aga päris klaas see tee polnud ning auto vedas kenasti ülesse ja alla. Logiraamat on tegelikult päris märga, aga hetkel puudus võimalus olukorda kuidagi paremaks teha. Järgmine kord, kui maratonile satun, siis tea pilku heita kuhu tarvis.
No laul oli küll tuttav, autor väga mitte. Aitäh teadmisi jagamast.
Sisu niiske. Aga muidu väga-väga meeldivad sellised aardeleiud, kus ise targemaks saab!
Rattamaratoni eel tegin väikese soojendusringi ja vaatasin aarde üle. Logiraamat oli natuke niiske. Aitäh.
Tundus kuidagi nukker ja mahajäetud paik. Aitäh näitamast!
Leitud, märkmik on niiske ja harilik ei kirjutanud enam seega jäj logimatta, viisakas oleks karpidel kaaned ilusti kinni panna, et teised ei peaks märga märkmiku leidma eest.
Tegelikult maruvahva, et selle seeria käigus sellistesse ajaloolistesse kohtadesse satub. Muidu ei satuks. Aga näe seeria sunnib. Tänud peitjatele!
Kuna tee oli lume alt välja sulanud, siis sõitsime muuseumini välja. Tõnu käis otsimas ja tuli vahepeal autosse logima. Täname!
Küll neid suusatajaid on siin ikka palju. Tänud peitjale
Suusatajaid leidus ikka kõikjal. Aitäh.
Ei ole minul olnud kunagi au viibida Otepääl talvisel ajal, kui suusaradu on ilmselgelt rohkem kui maanteid. Nii oligi enne nulli jõudmist küsimuse koht, et kas minna üle suusaraja, nii nagu kohalik, kündes parajad vaod , või minna tagurpidi tuldud teed tagasi. Kasutasin tagurpidi käiku ja läksin ikkagi tagasi ja nullis käisime jalgsi ära. Tänud peitjale aarde eest.
Oh sa tont, kus siin oli tihe suusaliiklus! Aardeni sumpasime jälje sisse, aga õnnetuseks oli tops kinni külmunud. Abivahend oli kohe selja tagant võtta ja pisikese koksu peale otsustas tops pesast välja pugeda. Lisame vihjest foto ka, seda oli täna küllalt. Aitäh!
Ei teadnud, ei ole käinud. Nüüd tean sai külastatud. Muuseum jäi külastamata, sest päevavalguse kadu sundis kiiremini liikuma
Sirgjoones otse sai mindud peidukani. Seal oligi ju üks ainuvõimalik peidukoht.
Tänud!
See oli minu esimene Geopeituse punkti leidmine ja logiraamatu täitmine. Kohapeal sai ka muuseumi perenaisega juttu aetud. Ütles, et selle mängu mängijad on pea ainsad külalised muuseumi juures.
Jõudsime muuseumi juurde, aga seekord seda ei külastasime. Vaatasime mida hoovis pakutakse ja logisime aarde.
Kiire leid loogilisest kohast. Aare oli väljast märg, kuid seest kuiv. Täname siia juhatamast!
Majamuuseum oli suletud, sest polnud ju me oma tulekust ette teatanud. Tutvusime siis lihtsalt infotahvliga ja otsisime ka aarde üles. Aardega oli kõik hästi.
Mulle laul ööbikust väga meeldib ja meeldis ka see, et kirjaniku talu on niiviisi tähistatud. Aare tuli samuti kiiresti välja. Aitäh!
Kui kodus kirjanikke ritta seadsin, valmistusin juba lugema hakkama aga tuli välja, et siin saab täitsa niisama. Tänud aarde eest...Äge auto siin
Ainuke aare teel Geojaanilt koju. Nüplis korduvalt spodilaagerdatud ja teed siin kõik tuttavad. Aitäh, seekord sain ka taluõuele sisse keeratud!
Hommikul Geojaanilt lahkudes sättisime oma autonina Otepää poole ning esimene peatus tuli siin. Kui aus olla, siis ei olnud sellest mehest varem kuulnud. Jah, tasub ikka geopeitust mängida, nii võib (aga ei pruugi) päris targaks saada. Täname aarde eest!
Käes on hommik ja aeg on geojaanilt kodu poole liikuda. Kuna meie tee viib veel edasi ida poole, siis jäi see aare ilusti ette. Teele jäid ka rulluisutajad, kes tegid mingisuguseid vigursõite. Nii tore on teada saada asju, mis on sulle nii tuttavad, aga sa ei tea kust nad tulnud on. Tänud aarde eest.
Kõik kohad on täis neid muuseume ja sünnikohtade silte, kuid kes need inimesed on, pole aimugi. Aitäh!
Kiire ja lihtne leid. Eile telkimiskohta otsides sai siit mitu korda mööda sõidetud aga siis ei tahtnud peatust teha. Kunagi, vast kolmkümmend aastat tagasi sai ka muuseum ära külastatud. Tänan peitjaid!
Autos ütles Madis mingi hetk, et mingi Wõis aare on kuskil, et ma otsigu ja pangu navima. No andis ikka otsida! Selgus, et Wulff-Õis, mitte Wõis... Õnneks kohapeal läks kiiresti :D Aitäh!
GPS tõi meid siia huvitavaid radu pidi, aga jõudsime kohale ja saime logida. Edasi geojaanile :) Aitäh peitmast!
Teel Tõrva võtsime ette minna tundmatuid teid ja noppida geopunkte. Muuseumis aknad olid lahti aga kodus polnud kedagi! Mul näitas punkti küll veidi kaugemale ja sättisime minekule aga korraga jäi silm peale ja meenus märksõna ja oligi käes! Aitäh!
Koht tuttav, käidud nii muuseumis kui kümneid kordi maratoniradapidi mööda suusatatud. Nüüd ka logi kirjas.
Jälle kaunis koht. Eriti ilus on vaade mäe otsast enne muuseumi. Leid tuli ikka väga ruttu. Tänan!
Võiks ju eeldada, et inimesi, kellele lausa majamuuseum rajatud, kultuurne geopeitur teab ja tunneb. Noh, vähemalt targem taas.
Kohe aarde kõrval oli meil Andrega imetlemist küll. Mõnus sammalkatusega pirukakäru seisis seal. Ega siin väga palju aastaid enam ei lähe, kui loodus selle masinavärgi täielikult endale nõuab. Igatahes, uhke järelhüüd nõukogude autotootjale. Aitüma peitjale!
Praeguseks olen juba harjunud, et lõunapool Harjumaad ei eeldagi kõik kirjanikesarja aarded kodust eeltööd - seetõttu ei löönud kirjeldust kohe kinni kui pealkiri suurtähtedega "EK" algas. Hea leid, see luuletaja, kes seerias sujuvalt kaks järjestikust perekonnanimetähte ära katab. Hilisel ja pimedal tunnil otsima tulles jätsin auto targu eemale kui kaugtulede vihus sihtkoha läheduses katuseviilu märkasin. Nulli jalutasin tuhmiks keeratud pealambi valgel, õnneks ka aardeleiuks polnud rohkemat tarvis.
Ei hingelist ka siin. Aga olemas oli vahva mosse, mis majamuuseumi reklaamis ning samuti aare. Polnud sellenimelisest kirjanikust enne kuulnudki, nüüd taas targemad inimesed. Sellega sai ka Eesti kirjanike seeria viimane aare leitud. Juhuu! Lähme nüüd kohe tähistama! :-) Peitjaile tänud selle aarde eest! Topsik kombes.
Kiire drive-in loogilisest kohast ja ägedad viiulivõtmed punase püssi peal :)
Auto jaoks tundus viimane laskumine natukene järsk. Mind jäeti kaugusesse ning läksin infotahvlit uudistama. Pererahvas tegi eemal tööd ja sain nimed kirja. Aitäh!
Mõnus kant luulet luua. Me saime lisaks aardele ka puugi siit Romeki jalapeale sibama. Õnneks Romek märkas seda elukat kohe ja suutis tast vabaneda. Tänud peitjatele.
Aardeleid tuli lihtsalt. Ajasin eelnevalt paarsõna juttu ka kohalike naisterahvastega. Kui nad kuulsid, et mängin geopeitust, siis nad lahkusid ja lasid mul otsinguga tegeleda. Tänan Gustavit ja kohta tutvustamast.
geotaohaiku #4 (#1 #2 #3 ... #5)
elada sulnis
vanemate verega
väetatud pinnal
geotaoepopöa XIV
XIV ehk eelviimane osa matkamemuaaridest „Taoistlik kulgemine geopeituses ehk kuidas sattuda Tallinnast Sangastesse kontvõõrana kellegi jaanipeole“.
Otepäält Sangastesse kulges tee läbi kahe leidmata aarde. Majamuuseumi silti märgates küsis Taimo, kes see mees veel oli. Sain särada teadmisega, et ta oli eesti kirjanik (...sest aarde nimi algas lühendiga EK). Täpsustavad küsimused paljastasid aga peatselt mõrad mu kultuurses kuvandis ning olin sunnitud möönma, et tean Gustavist tegelikult sama vähe nagu Gustav teab minust. Imetlesime pisut majamuuseumi autot, lugesime infotahvlit ning asusime teele päeva viimase aarde poole. Aitäh!
Ma armastan luulet, eriti head luulet! Mmm! Suur tänu tutvustamast ja juhatamast! Tore aare! Aitäh!
Päriselt ka selle päeva viimane ja nüüd päriselt ka sauna. Pimedas ei tahtnud hakata seal ringi ka kondama. Tänud siiski tutvustamast :)!
Ilma aardeta poleks minusugused kaugeltnurga omad siia küll osanud tulla. Koht oli ilus, pärnad lahedalt ringis kasvanud, jalutasime ja imetlesime vaadet ka järvekesele. Tänud kutsumast, reklaambuss oli ka änks!
Kohale jõudes hakkas aarde saba juba kaugelt silma, ei siis muud kui sikutasin sabast ja panin nime kirja. Mis nii viga. Lahe auto oli ka pargitud aarde lähistele. Aitäh peitjale.
WOW mis tee! Mõnus rallirada, aga kahjuks pidi juba varsti hoo maha võtma. Pettuma ei pidanud, sest mäenuki otsast avanes võrratult kaunis vaade. Ahhetasime natuke ja siis tutvusime härra Õiega. Tänud aarde eest!
Pooled tänase väikse geotuuri planeeritud aaretest olid leitud, nii et tundus paras geomobiili nina Otepää poole keerata, et end veidi kosutada. Enne aga jäi veel see aare ka teele. Peidukat polnud kaua vaja mõistatada. Tore teada, et siin selline koht on, ehk kunagi õnnestub ka pikemalt läbi astuda. Aitäh!
Ei oodanud nii kiiret ja kerget leidu. Tops pole veekindel, õrnal on niiskust tulnud, aga kiiret hooldust veel ei vaja.
Kena paik ja ega ma ei teadnudki, kes selle kuulsa laulu sõnad sepistas. Tänan kutsumast!
Rattatuuri 3. geopäev algas Otepääl. Kuna eile oli vähe lahjem kilometraaž, siis oli hommikul ka hoopis värskem enesetunne. Ärkasin isegi ennem äratuskella. Tegin megatäppispakkimist ja hävitasin nii palju sööki kui võimalik, et pärast saaks kõik üleriided kotti ära mahutada ja nautida suvesooja täiel rindel.
Otepäält lahkudes soovitas navigaator mul taaskord suusamaratoni radadele suunata. Teiseks variandiks pakkus ebaloogiliselt suure ringiga minekut. Võtsin siis sobiva teekonna meisterdamise enda peale ja läksin ilusat mägist asfaltteed mööda nulli. Kohapeal oli kiire leid. Kedagi kohal ei olnud ja piirdusin maaliliste vaadete nautimisega. Aitäh!
Ei ole just ülearu tihti olukordi, kus sama aarde juures õnnestub mitmesse logiraamatusse nimed kirja saada. Siin just nii juhtus, et kui aarde logiraamatus olid nime kirja saanud, siis palus perenaine korraks tuppa sisse, et ka majamuuseumi logiraamatusse ennast ära märkida. Memmel hea päev ja peituritel ka. Tänud peitjale.
Leitud, logitud, tänud peitjale.
Teised juba eelnevalt ära loginud ilusti, kuidas meid seal vastu võeti, aga keegi ei maini, et meid vastu võtnud perenaine oli Gustavi lapselaps :) Pidavat osa ajast elama Rootsis ja mingi aja on seal talus. Oli väga rõõmus kui me sisse astusime ja ka kohaliku külalisteraamatusse nimed kirja saime. Võta ka teised aega ja pange end kirja majas sees, kohalikele on see tähtis :) Peitjatele tänud! Ega ilma geopeituseta poleks sinna sattunud ja nagu proua mainis, siis ega seal eriti kedagi peale geopeiturite ei käi ka...aga teeme siis nii, et vähemalt palju geopeitureid käib :)
Tänase viimase ühise aarde juures vedas meil nii, et saime perenaise lahkel kutsel võimaluse piiluda ka muuseumimaja seestpoolt :). Huvitav oli, Jussikestele aitäh luuletajat meile geokaardile kandmast.
Kruiisime Lõuna-Eestis ringi ning see jäi minu ainsamaks leiuks. Kuniks me logisime, tuli toast välja perenaine, kes meid edasi ja külalisteraamatusse logima kutsus. Seda me tegimegi ning nägime ka poeedi elamise ära.
Leid tuli kiiresti. Eriti kuna kohale jõudes eelmised veel parasjagu aardega ametis olid.
Karp oli seest suht märg ja vahetuskraam ka. Logiraamat õnneks vaid veidi niiske. Kuni kuivatamisega tegelesime jäime järgmisele geopeiturite seltskonnale vahele.
Selle aarde juurde sõit oli päris kitsas, sest tulemas Tartu maraton ning auto tee tehtud tänu sellele ühe realiseks. Isegi üks auto oli lumevallis, sest buss tuli talle vastu. Meie kohale saabudes juba sikutati autot välja. Tänud peitjale.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Jätsin auto kaugemale teeotsa peale ja jalutasin siia. Tartu maratoni rajal oli tihe liiklus ja pidin ootama, et alla ei aetaks. Pererahvas tundus kodus olevat korstnast tõusva suitsu järgi, seega hiilisin tasakesti tahvli juurde seda lugema. Lugemise kõrvale meelitasin aarde oma urust välja ja väikse soojendamise järel sain ka logiraamatu kätte. Tänud, minu jaoks tundmatu autori, tutvustamise eest!
Kui üle mäe minnes pirukas paistma hakkas, siis oli äratundmisrõõmu kui palju. Autoorienteerumise punkt jääb ikka meelde. Autoga nulli ei sõitnud, sest aarde kõrvalt läheb mööda Tartu maratoni rada. Laiem, kui RailBaltica.
Kuna jõululaupäeva toimetuste ajakavasse jäi tunnine auk, tegime väikse ringsõidu Otepää lumistel kõrvalteedel. Google viskas väikse vimka ja saime nautida lausa nii kõrvalisi teid, kuhu pole seni õnnestunud sattuda. Väikse keerutamise järel saabusime siiski õnnelikult "Piruka" kõrvale ja soovijad said mõistatada, kas aare on ilmselges kohas või jah. Pererahvast ei paistnud, küll aga ilus vaade. Aitäh senitundmata autorit tutvustamast ja ringsõidule sisu pakkumast!
Niiske aga ok. Kuivatasime kondentsi ja sulgesime kõik hoolikalt. Loomulikult oli ka pliiats see mis vajas kilekotis olemist ehk minigrip on auklik tänu sellele.
Kiire leid, Mina jäin aaret kuivatama (veidi oli niiskust sees), teised tegid tiiru heinamaa peal.
Muuseumil on tõesti veel veidi "Ööbiku"-aegset hõngu. Täname aarde eest.
Õnneks oli õhtune aeg ja kedagi ei liikunud ja jala ka ei olnud :-). Tänud seikluse eest!
Küll tuli alles oodata, millal FTF ära tuleb. Tavaliselt on nagu vastupidi. Nüüd sai kohustusevabalt logida.
Ma ei jõudnud veel autostki välja, kui Tiia juba logis. Aitäh.
Meie perel on armas ammune suvekodu Käärikul. Eile tähistasime mu isa juubelit ja terve nädala olen seal koristamas ja kasimas käinud. Sõitsin aarde ligidalt mitmeid kordi mööda, aga ei olnud aega sisse keerata. Täna peale pidu sai see viga parandatud. Leidsin kolmandana. Aitäh “kodukanti” uut aaret panemast.