Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 4.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Veel on kohti kuhu pole ehitatud maju ega astu linnainimese king. Koht kus võib kohata jäneseid, kitsi, korjata marju ja olla niisama oma mõtetega koos. Väikese maja ümbrus võib olla suletud põuastel perioodidel Nõmme linnaosavalitsuse korraldusel. Väike maja on ehitatud vaatega pääsküla rabale – tallinna kopsudele ja joogiveele.
Ära sinagi võta kaasa lahtist tuld ega musta prügikotti. Pahad mõtted jäta koju. Astu ettevaatlikult, väldi vigastamast õrna maapinda, ära lõhu puid ega ära püüa kaevuda maapinda. Väike maja on nii väike, et sinna saavad pugeda vaid lapsed või väiksed inimesed. Jõulude eel ehk ka päkapikud.
NB! Ilmastikuoludest tingituna võib ala olla teatud aastaaegadel suletud Nõmme linnaosavalitsuse korraldusega. Ära siis trügi keelumärkidest hoolimata trahvihirmuga edasi!
Vihje: punane pull annab tiivad
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Muu | 59° 22.4090' 24° 42.5050' |
Aarde sildid:
soovitan (5), matkarada (3), ronimine (2), lumega_leitav (2), rabamatk (1), gpsita_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCRJ12
Logiteadete statistika:
184 (89,3%)
22
10
5
3
0
0
Kokku: 224
Lähenesin Silveri kombel sama naiivsete lootustega, aga pärast paarikümmet meetrit rühkimist tõdesin, et vaevalt siit keegi enne mind kunagi üldse lähenenud on. Selleks ajaks olid papud juba pisut niisked, mis mu jonni ei mõjutanud, aga kui juba georadasid silme ette hakkasin manama, otsustasin loobuda. Sõitsin juba järgmise aarde poole kui Kaupolt natuke infolisa saabus. Kant oli mulle nagunii võõras, aga vähemalt sain kinnitust, et ajan tõesti asja liiga keeruliseks ja on ka lihtsam tee aardeni. Teine pool infost, mis puudutas aarde kättesaamist, jooksis millegipärast kõrvust mööda, aga selleks polnud nagunii piisavalt ette valmistunud. Seega las jänes olla veel veits aega soojas, järgmise korrani! :)
Jalanõude valik ei toetanud seda otsingut, keerasin poole mülka peal otsa ringi.
Kahjuks on ronimiseks vaja minevate lihaste ja kehakaalu suhe paigast ära läinud. Tuleb trenni teha või abivahendiga tagasi tulla.
Rabaringile lisaks võtsin plaani ka väikese maja aarde logida. Majake sai leitud aga "tiivad" ununesid ja logimine tuleb lükata kuivemale ajale.
Motivatsiooniüritus “kollane roheliseks”
Meie ettevõte otsustas laupäevasel päeval metsa minna. Metsas pidavat üks selline väike maja asuma, mille juurde jõudmine paljudele raskusi valmistab. Eks selle väikse maja juurde mineku mõtte mõlkunud meil suvelgi peas, aga tookord tembeldas projektide algatusosakond selle projekti liiga keeruliste alla kuuluvaks.
Seekord sai projekt aga heakskiidu ja projektiplaangi kukkus välja viimasepeal: oli olemas kaart nelja võimaliku lähenemisuunaga, kõikvõimalikud abivahendid ning ühel meist salajane idee, kuidas neid kasutada.
Ja saigi siis ühisel meelel kohale mindud, suusad alla panud ja igatahes metsa suundutud. Esimese suuna välistasime kohe, kartsime liiga laia kaitsekraavi. Jäi järgi kolm. Nendest 1. ja 2. välistasime metsa jõudes, sest võsa tundus liiga paks olevat suuskadel läbimiseks. Jäi järgi üksainus suund, see kõige lühem ja suvel kõige raskem. Aga nüüd, oh imet, seal suisa rada ees! Teekonna esimese kolmandiku peal arvasid pooled liikmed, et neile meeldiks suusatada normaalse pinnase peal. Ülejäänud pool seltskonda soovis aga kindlalt edasi minna. Jagunesime siis kaheks. Suuskasime mõnuga edasi - rada oli kahjuks kole käänuline - ja mingil hetkel hakkas mulle tunduma, et peaks juba kohal olema. Üllatusena liitus meiega uuesti ka meie kolmas liige. Võstin siis gepsu välja ja see andis mõista, et 30 meetrit veel edasi. Ok, läksime siis veel noole suunas, aga meetrid hoopis suurenesid. Äh, gepsu kompassil oli mangetilisest põhjapoolusest jälle oma arusaam tekkinud. Väike kalibreerimine ja tagurpidi käik, ehk siis, aardest olime suure hurraaga mööda kihutanud.
Väike maja hakkas juba kaugelt silma. Võtsime suusad jalast ja ajasime pead kuklasse. Mission Impossible! arvasime kõik. Nüüd aga võtsin oma kotist salaplaani välja ja hakkasin seda käes kiigutama, et saaks selle suure hooga taeva poole lennutada. Kohe aga selgus, et ⅔ meie seltskonnast töötavad “kaine mõistuse osakonnas” ja minu salaplaanile pandi kiirelt veto peale. Olustik pidavat liiga libe olema. Proovisin küll seletada, et “ma ainult proovin”, aga see ei andnud tulemusi. Projekt pandi sahtlisse, millel silt: “teostamiseks kunagi hiljem”. Tõenäoliselt siis suvel ja siis juba plaan B.
Aga looduses sai viibitud ja isegi suusatatud veits. Oli tore!
Alustasime täiesti valgelt lehelt, kuna sattusime sinna täiesti plaaniväliselt. Mis see ära ei ole teest 130 m kaugusel. Mingi 15 m hüppasime mätaste peal ja seejärel andsime alla. Vähemalt niipalju saime targemaks, et see valitud tee tuleb välistada ja otsida alternatiivseid lähenemisteid.
Tänane esimene. Küll ma punnisin sellega…
Katse 1. Jalutasin mööda laia teed nulliga kohakuti ja keerasin metsa. Jõudsin (oma) tavaliste kummikute jaoks ületamatu takistusribani ning lonkisin löödult auto juurde tagasi.
Katse 2. Kuna mu meeterviiekümnesed jätkuvalt minuga iga päev ja igale poole kaasa sõidavad, tirisin nüüd need jalga ja läksin uuele ringile. Kõndimise ajal proovisin soovida, et ükski sportlane ei tuleks ja mind ei näeks kui ma seal täiesti kalastamisvabas kohas ringi sammun nagu rohelisse lateksisse mähitud muumimamma, aga lootuseks see jäigi – kus tegijaid, seal nägijaid…:D. Õnneks palju polnud minna ja nägijate skoor seetõttu väga suureks ei paisunud; peagi sain metsa ära keerata ning peale takistusriba ületamist leidsin peiduka ka… aga kätte ma aaret ei saanud. Natuke aega sain proovimisega üritada, siis hakkas parkla poolt autoalarmi üürgamist kostuma ja mina pidin muidugi kontrollima minema, ega see juhtumisi minu oma pole, mis seal lõugab… Ei olnud, aga no kujutage ette seda kiire sammuga tagasimarssi vesisel maastikul, seljas mittehingav haudejaam…:D. Märg nagu kalts ja toss väljas, puhkasin parasjagu autos, kui mulle saabus seltsilisi. Vaatasin saabujaid ja … tulijad meenutasid logidele lisatud piltide järgi otsustades kangesti Phantomit ja Pilditibi. Kindel ma muidugi asjas ei olnud ja kuna mu superkostüüm oli mul ikka veel seljas, ei tahtnud õue huupi ka kisama minna…:D. Nii ta siis jäi, juurdetulijad siirdusid otsusekindlalt kuskile teisele poole kui minu plaanid ette nägid ja mina jäin ennast auto juurde ruutmeetrist kummist välja harutama…
Katse 3. Kuna ma peiduka juures nägin aardele lähenemiseks ka ühte mõistlikumana tunduvat teed, läksin kolmanda tiiru teist kaudu, seekord siis jälle tavaliste kummaritega ja lootusega, et need aitavad mul muuhulgas aarde (paremini) kätte saada. Ei aidanud, kuigi proovisin seal igasuguseid variante upitamisest ehitamiseni… 40 minutit hiljem tunnistasin ennast lööduks. Aga vähemalt on mul nüüd väga kindel ettekujutus, mis abivahendiga järgmisel korral siia tagasi tulla ja millega kindlasti enam pole mõtet üritada…:D.
Kuidagi õnnestus rattaga kohale ukerdada, aga jah... Teadsin küll, et tuleb ronida, aga olin kohta natukene teistmoodi ette kujutanud. Hetkel tundus aardeni jõudmine minu jaoks küll väga keeruline. Kuna läheduses liikus parajasti ka mugusid, siis ei söandanud ka mingeid katsetusi tegema hakata. Tulen ehk uuele katsele kunagi hiljem, kui puud lehtes, vähem riideid seljas ja mõne kilo kaalust alla võtnud;)
Tänase paksu lume ja kerge tormiga jäi seekord aare leidmata. Ragistasime koeraga võsas, astusime korduvalt märga lompi ja nägime kurja vaeva, et edasi-tagasi liikuda. Sõltumata kõikidest takistusest oli retk igati väärt ja loodus uskumatult ilus :) Ilm rahuneb maha siis läheb uuele katsele:)
Üritasin aardele läheneda lõunast otse läbi raba. Jõudes rabasse sisenemise koha juurde, avastasin enda eest täiesti normaalse georaja. Alguses ületasin esimese silla, siis teise ja ka kolmanda. Kuid siis olles 65m aardest läks edasi vaja paati. Kunagi tagasi teisest suunast
Kahjuks polnud meist keegi seal küllalt võimekas. Siiski sobis talvine aeg hästi hundinuiadega tutvumiseks. Tänan.