Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleks avas Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval uksed elamusliku ajalookeskusena. Ajalooline Maarjamäe loss renoveeriti, pargis on leidnud koha Eesti Filmimuuseum, mõnusad puhkealad ja põnevad välinäitused.

Koht, mida tunneme praegu Maarjamäe nime all, oli sajandeid üks paljudest suvituskohtadest Tallinnas. Toona kutsuti paika Strietbergiks (või Streitberg, eesti k Riiumägi) ja sinna asutas ilmselt esimese väikese suvemõisa raehärra ja Mustpeade vennaskonna liige Christian von Geldern 17. sajandi lõpuaastatel.

1811. aastal ostis Strietbergil krundi kaupmees Johan Gottlieb Clementz. Tema juhtimisel ehitati krundile suhkruvabrik. Sellest sai paik rahvasuus nimeks Suhkrumägi. Maarjamäe loss ja mere kaldal asunud trepistik on ehitatud 1874. aastal Vene krahv Anatoli Orlov-Davõdovi suvemõisaks endise suhkruvabriku alale. Krahv nimetas koha arvatavasti oma abikaasa Maria auks Marienbergiks. Nime eestipärane variant — Maarjamäe — läks käibele 1930. aastate lõpul. Seoses 1917. aasta revolutsioonisündmustega emigreerus Orlov-Davõdovite perekond Venemaalt ning suvemõis renditi välja.

Hiljem on lossis tegutsenud hotell-restoran ja 1937 – 1940 Eesti Vabariigi Lennukool. Lennukooli tegevuse Maarjamäel lõpetas Eesti Vabariigi okupeerimine ja loss läks üle Nõukogude armeele.

Kui Nõukogude sõjavägi hoonetest loobus, ehitati loss tihedalt täis ühisköökidega kortereid. Alumisel korrusel tegutses pisike toidupood, mille laoruumiks oli endine kaminasaal. Kunagine suur korras territoorium koos hoonetega jäi rääma ja hakkas lagunema.

Lossikompleksi esimene järk renoveeriti Poola firma PKZ Wroclavi osakonna restaureerijate poolt aastatel 1983–1988. Juurdeehitusega laiendatud lossis avati 1987. aastal Revolutsioonimuuseum. Lossi endisesse suvesaali telliti tolleaegse kultuuriministri poolt ajastu vaimule vastav pannoo "Rahvaste sõprus" (tempera, 1987), autoriks Evald Okas. See on üks väheseid nõukogude ajal valminud monumentaalmaale, mis on säilinud oma algses asupaigas. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel uuendati kiirkorras kogu endine püsiekspositsioon. Maarjamäe kaldarinnatisel olevad kõrvalhooned renoveeriti muuseumi hoidlateks 2018. aasta veebruaris avati Maarjamäe lossis läbi 100 aasta kulgev suurnäitus "MINU VABA RIIK", mis võimaldab arutleda nii mineviku kui ka tuleviku üle. Lossis asub ka mänguline õpikeskkond Laste Vabariik, kus lastel on võimalik üles ehitada päris oma riik.

Eesti Filmimuuseum asutati 2006. aasta sügisel eesmärgiga väärtustada Eesti filmiajalugu. Praeguseks on filmimuuseumile kerkinud oma maja Maarjamäe lossipargis. Uus hoone avati ametlikult oktoobris 2017 näitusega "DUUBEL ÜKS".

Filmimuuseumisse juhatab lossiparki läbiv "punane vaip", millel kõndides võib end tunda filmistaarina. Filmiallee juhatab külastaja läbi siinse kinoloo, avades seda mänguliste kunstiteoste vahendusel. See juhatab sisse näituse, milles heidetakse pilk Eesti filmi ajaloole ning maailma filmiareeni telgitagustele, kutsutakse uurima liikuva pildi salapärast elu ja antakse võimalus olla ise filmitegija rollides.

Hoones on oluline koht 210-kohalisel kino- ja konverentsisaalil, kus saab korraldada nii filmilinastusi kui ka kõige esinduslikumaid üritusi.

Aare asub Maarjamäe lossi territooriumil nähatavas kohas ja kohalikud on aardest teadlikud. Logiraamat ei ole karbis kuid oled sellele lähedal. Lossihoovi on sissepääs tasuta, küll aga on piiratud ligipääs. Aare on avatud paraleelselt koos muuseumitega E-P 10:00 – 18:00. Tehke kindlasti ka hoovile ring peale ja ärge unustage külastada ka muuseumit.