Aruküla oli esmakordselt mainitud 1291. aastal kui Arenculle. 1560. aastal valmis Aruküla mõis, mis eraldus Raasikust 17. sajandil. Põhjasõda ja 1710. aasta katk jättis Aruküla 212 rootsiaegsest elanikust järele vaid 19. Kuigi 1716. aastaks Aruküla elanike arv kahekordistus, tuli tühjade talude täitmiseks rahvast mujalt sisse tuua. Nii saabus 1730. aastal keisrinna ukaasi alusel Ingerimaalt Arukülla 10 vene perekonda, nende hulgas ka hiljem Arukülale kuulsust toonud maalikunstniku Andrei Jegorovi esivanemad. Arukülla tuli ka talupoegi Soome Uusimaa läänist. 1744. aasta adramaarevisjoni järgi on Arukülla toodud 4 peret ja 3 vallalist meest Hiiumaalt.

Aastal 1766 läks Aruküla mõis Baranoffi suguvõsa kätte. Kõige kauem sai mõisa pidada viimane mõisnik Peter von Baranoff, kelle ametisse astumisest algas kuni 20. sajandi alguseni kestnud hiilgeaeg Aruküla ajaloos. Aruküla viimast mõisnikku on kirjeldatud ka kui väga sõbraliku ja abivalmina, kes aitas lähedal elavaid Igavere küla talupoegi rasketel aegadel nii eestkoste kui ka rahaga.

Aastal 1862 hakati Aruküla lähedal külakoolimajas Kulli tee ääres 20 lapsele õpetama lugemist, kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja usuõpetust. Seda loetakse Aruküla kooli sünniks.

1870. aastal valmis Peterburi–Paldiski raudtee, kuhu Aruküla mõisnik Baranoffi soovil tehti ka nõudepeatus Baranovka. Tänapäevane Aruküla aedlinn tekkiski 20. sajandi algul raudteejaama läheduses asuvasse männikusse, mille istutajaks 19. sajandi keskpaiku peetakse samuti Baranoffide vanemaid esindajaid. Von Baranoffide suguvõsa elas Arukülas 1919. aastani.

Pärast Vabadussõda, aastal 1919 kingiti Aruküla mõis koos seda ümbritseva maa ja põldudega sõjas üles näidatud vapruse eest Kaarel Eenpalule (aastani 1935 Karl August Einbund), kellest hiljem sai Esimese Eesti Vabariigi siseminister (1921–1926), riigikogu esimees (1926–1934, vaheaegadega), riigivanem (1932) ja 1938. aastast ka Eesti Vabariigi peaminister. Aruküla mõisahoone andis Eenpalu 1921. aastast kasutada Aruküla koolile ning alustas ise mõisa kõrvale Hellema talu ehitamist, mis valmis 1925. Koos abikaasa Lindaga aitasid Eenpalud Aruküla elanikel aleviku heakorda parandada ning kultuurielule alus panna.

1992. aasta märtsis sai Arukülast vastloodud Raasiku valla keskus. Üleminekuaja tähtsaimaks vedajaks oli siis Aruküla kolhoosi viimane aseesimees ja Raasiku valla asutaja ning esimene vallavanem Toivo Veenre.

Arukülas tegutseb kaks põhikooli: Aruküla Põhikool ja Aruküla Vaba Waldorfkool. Samuti tegutseb Arukülas lasteaed Rukkilill. Hariduselu alguseks loetakse Aruküla kooli sünniaastat – 1862.

Tuntud inimesed Arukülast
Arukülast on pärit maalikunstnik Andrei Jegorov.
Alates 1959. aastast elas Arukülas Eesti kirjanik Veera Saar.
Arukülas elab helilooja Juhan Trump.
Arukülas elas alates 1979. aastast raadioajakirjanik Peeter Hein.
Arukülas on elanud filmioperaator Rein Kotov.
Arukülas elab laulja Raul Sepper.
Arukülas elab treener ja endine sportlane Heino Puuste.
Arukülast on pärit ettevõtja ja endine poliitik Jaanus Rahumägi.
Arukülas elab ja töötab hobiautodega tegelev Risto Erman

Nulli sul asja pole!