Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Valgamaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare viib sind Palupera karjääri. Karjäärist saab kaevandada liiva ja kruusa, kuid 2016. aastal kaevandati sealt vaid 7 tuhat kuupmeetrit ehituskruusa, mis on läinud teede täitematerjaliks. Liiva ja kruusa lasundid on kokku kandnud mandriliustiku sulaveed umbes 12000 aastat tagasi.
Aare on peidetud maast kõrgemale ja leitav iga ilmaga, lühemad inimesed võivad vajada abivahendit.
Aarde peitmist toetas KIK.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
kik-aare (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7HVDR
Logiteadete statistika:
133 (99,3%)
1
2
0
0
1
0
Kokku: 137
Geokutsade Freddi ja Mercury kolmas vees kõik täna. Kõigepealt koerad vette ja siis aardeni, nii ei hakanud neil palav. Minule sobis aare ilusti ja kui hakkasin karpi välja võtma tuli kogu kupatus ära. Tunub, et on juba varasemast lahti. Jäi ilusti omale kohale tagasi, aga ma ei ole kindel, kas ka suure tuulega sinna jääb. Aitäh!
Need karjääride aarded on vahelduseks ikka hästi mõnusad logida. Kõik kenasti korras ja lihtsalt lähenetavad. Pikkust peab tavaliselt natuke vaid olema, aga mul õnneks on, nii et oma jõududega hakkama saanud. Eks mõnel päkapikul ole väheke rohkem tegemist. Tänud peitjale taas ühte karjääri kupatamast ja aaret peitmast
Järgmine peatus. Karjääride aardeid oleme varemgi võtnud. Mis siis viga sedagi võtta. Auto jäi sisse tallatud raja juurde. Nullis sain mina kaks jalga maas ilusti karbile ligi. Lühemad vast saavad ka, kui hästi proovida. Karp logitud ja hooga edasi.
Tahtsime midagi natuke vingemat kui 1.5 maastikuga aare, selle ka saime. Kuigi Märten on nii pikk, et ta ei pidanud isegi vaeva nägema. Aitäh!
Eilsest vihmast oli veel rohi ülimärg, aga õnneks sai mingit rada mööda kohale. Aardega kõik korras.
Huvitav palju mul neid KIKe veel noppimata on. Mõned kohe kindlasti. Kui 2 päeva tagasi tuhisesin siit hooga mööda, siis täna keerasin autonina siiapoole ja alustasin sellest aardest. Karjääriaarded tekitavad vahel tunde, et on see lähenemine ikka legaalne tegevus. Nagu siingi, teele jäi 2 keelumärki, kuid tegin näo et need puudutavad autosid, kes peaks maastikule trügima mitte jalakäijat. Ikkagi KIKiga koostöös peidetud ju. Kohapeal kasvasin pikemaks ja panin logi kirja.
Kalpsasin läbi märja heina aardeni, panin nime kirja ja tagasi. Aitäh!
45km pikkuse rattateekonna 5. aare. Koht on mulle tuttav, olen siin käinud nii auto kui rattaga, ujumaski on käidud. Seekord oli siis eesmärgiks aare.
Tehtud, leitud, ujutud. Found it: 14.Jun.2021 11:25 Palupera quarry. Ilma aardeta poleks siia sattunud ja vahvat ujumiskohta avastanud. Täname. Korras.
Sellist asja, et karjäärist läheks tee pmst läbi, ei olegi varem näinud. Aitäh!
Head inimesed olid raja värskelt sisse tallanud, seega leidmine oli vaid jalutuskäik. Kaasa võtsin ühe nööbi, et see järgmises kohas ära anda aga ununes ikkagi tasku :)
ujumise olukord lähikonnas oli kuidagi segadusseajav. Justkui ilus ujumiskoht tehtud ja siis ujumine keeelatud. Aare seeriale kohaselt meeldiv.
Ööbimine oli lähedal ja päeva esimeseks jäi see aare, tänud :)
Otsustasime Tartusse sõita läbi Elva, et veidi puhastada ala Tartu ja Otepää vahel leidmata aaretest. Hulle metsakaid ei viitsinud ja seetõttu jäid silma need KIKikad. Mõnus kiire leid, abivahendeid ei vajanud. Tänud!
Geojaanilt lahkudes ühildasime kodutee ja tegime mõned põiked läbi aarete. Aitäh, veel ühe karjääriga nüüd tuttav.
Jällegi üks karjäär üle vaadatud. Neid ikka Eestis jagub palju. Tänan.
Peale geojaani otsustasime mööda aardeid kodu poole sõita. Mõnus KIK oli esimene seljasirutus.
Tegime veel mõned karjäärikad enne pidusse sõitmist. Veid eemal käis aktiivne rannamõnude tarbimine.
Kast oli väsinud ilmega ja andis ikka küünitada, et karp kätte saada.
Karjääri aardele kohaselt kõik viks ja viisakas... Fotokas ka aardes soovitusega endast pilti teha aga ei õnnestunud... Film ei haakunud... Aitäh peitjale siia juhatamast!
Tee selle aarde juurde on tähistatud paljude liikumist keelavate siltidega. Üks ohtu tähistav märk oli isegi mõned meetrid enne aaret. Mulle tundub et tegemist on tavalise kruusa karjääriga, ei saa aru, et mis seal nüüd siis nii ohtlikku on (isegi ujumine ametlikus ujumis kohas on keelatud). Äkki on seal salajane kulla kaevandus :D . Aga kuna kedagi seal ei näinud võtsin ikkagi aarde ära. Lihtne ja loogiline kik aare.
Huviga läksin eelneva hilisõhtu satelliitvastuvõtu anomaaliat reprodutseerima, ent ebaõnnestunult, GPS juhatas kohale mõistliku veaga (3 meetrit) ja leidsin seekord KIKi aarde probleemideta. Mahuti ise oli heas korras, kaitsev ümbris aga lõhenenud, nagu oleks kirvega otsimas käidud.
Ujumiskoht karjääris on nüüdseks täiesti legaliseeritud ja ka päästerõngaga varustatud.
Aitäh aarde eest!
Tünnisauna hüppamise eel leidus seltskonnas neid, kes soovisid sooja vette suundumist apetiitsemaks teha sügiseses karjäärivees. Mina olin nende seas, ent eelnevalt jalutasin aarde poole -- pöördusin aga varsti tühjade kätega tagasi, pimedus oli juba saabunud ning GPS viga oli algul 190 meetrit ning kaardi järgi lähemale sammudes tõusis lausa 240 meetrile.
Paluperas olin kunagi koolieelikuna käinud. Emaga koos külas miskit pidi tuttaval perel. Veetsime seal õige mitu päeva. Esimest korda elus sain kohaliku peremehe süles traktori roolis sõites natuke ise kange näppida. Peaaegu sama huvitav oli aasta vanema perepojaga puukuuris käia ning vaadata kuidas ta seal salaja tuld teeb. Mitte niisama tikkudega mängimine vaid palju suurema leegiga. Kaks korda jäi ta vahele ja kaks korda tuli sellest suur pahandus. Ma muidugi õppisin kunsti ära ning tagasi kodus otsustasin ühel päeval Kadrioru korteris ahjupleki peale lõkke teha. Ajalehed said aga liiga harali, diivani ots ja tapeet läksid kogemata põlema. Ema oli parasjagu poes saia ostmas, 4 aastat noorem õde magas kõrvaltoas. Tema pissipotiga tõin köögist kaks korda vett peale ning tulekahju õnnestus loetud sekundid enne päris käest minekut kustutada. Õhk ei tahtnud eriti läbi paista, avasin ruttu aknad. Eks osaliselt ka sellepärast, et teadsin - ema peaks iga minut koju jõudma ning ta võib põlemise lõhna tunda. Arvatavasti tundis ta seda küll juba koridoris kui mitte tänaval. Hiiglaslikku musta laiku seinal ning ikka veel suitsevat diivani otsa polnud samuti võimalik eriti varjata. Suurt pahandust ei tulnud, aga kohkunud olin ilmselt samavõrra kui emagi, palju rohkem kui mistahes sõnadest või karistusest. Vaikiv õppetund elust enesest - väga-väga palju kehvemini võinuks minna ja nõndapalju sain aru küll...
Rohkem ma enam lapsena Paluperas ei käinud. Ega ole sattunud ka täiskasvanuna siin peatuma. Enne kui nüüd. Logisin vaikselt ära ja matsin mõttes mõned hämarad mälestused karjääriliiva alla. Tule ja suitsuta.
Auto jätsime ujumiskoha juurde (karjääri läänepoolse veesilma põhjatipus), vesi oli mõnus soe, rand korralik, koos päästerõngaga. Sealt oli aardeni väike jalutuskäik. Tuiasime veidi ka mujal ringi (ja ignoreerisime igal pool kurje hoiatussilte karjääri ohtlikkuse kohta) ja leidsime ka ühe sildi "Miti karjäär". Ei saanudki aru, on see paralleelnimi või midagi muud, Palupera karjäär nüüdsel ajal ei asu Palupera endaga enam samas maakonnaski, seega Miti isegi õigem nimetus. Rasketehnikat ei kohanud, kuigi käisime tööpäeval.
Kurjad kirjad üleval, et ära mine ja kukud alla ja nii edasi. No olgu pealegi, käidud sai.
Pühapäevasel päeval ei sõitnud siin peale meie ühtki autot. Mina jäin lastega autosse, kuniks Tõnu logimas käis. Täname!
Minu XXXII KIK-aarde leid. Siin sai 10m peale sõita, logi kirja ja edasi SPUNKi otsima.
Hellenurme karjääri juurest soovitas GoogleMaps jätkata mööda Tartu maratoni rada. Tuli meelde GoT ja mõtlesin isekeskis "What to we say to the god of bad shortcuts? Not today!" Keeldusin sinna rajale minemast ja võtsin ette 2 korda pikema teekonna mööda sõiduteed. Rattaga sõitsin aardepuu kõrvale. Leid oli muidugi taaskord kiire. Üle pika aja nägin karbis olevat fotokat. Korra käis peast mõte läbi, et nalja pärast võiks lasta need seal sees olevad pildid ilmutada. Reaalsustaju koputas õlale ja mainis, et mul niigi seljakott pungil ja kannan seetõttu palava ilmaga rohkem riideid kui peaks. Jätsin selle siis järgmistele.
Pärast leidu ei viitsinud kuhugi liikuda ja istusin kivile järjekordset pikniku pidama. Lebotasin pool tundi. Sellega ajaga sai selgeks karjääri kallurite graafik. Teadsin minuti peal kui kaua mul on aega, et lahkudes mind tolmuga üle ei kaetaks. Kasutasin oma uurimustööd otstarbekalt ja ei kohtunud kruusateel ühegi masinaga. Aitäh!
Alguses oli mõte üle karjääri ujuda, aga tegelikult on lihtsamaid võiamlusi ka. Aare talvega natuke kinni kiilunud, aga sai kiiresti kätte siiski - palju nodi!
Teel siiapoole meenus mulle üks teine karjääri aare, mida on suht võimatu pimedas leida ja polnud esimene selle seeria aare meeles. Anna meenutas mulle, et seeria teostust ja tõsi, igati asjalik metsa aare. Tänud!
Päevavalgus oli tänaseks otsas, nii palju kui seda üldse oli. Üks aare sellest seeriast oli juba nopitud, eeldasime teistel samasugust lahendust. Täpselt nii ka oli, hea lihtne ka lambivalgel. Tänud!
Auto jätsin muidugi seisma ja mootori ka. Ning kõndisin pimeduses mõnisada meetrit ja see aare sai jupp maad kergemini leitud kui eelmine. Aitäh!
Autga sai õnneks nii lähedal, et ei ma ei jätnud mootoritki seisma. Leid ise lihtne nagu nendel KIK aaretel ikka. Konteiner on vaikselt "lõhenema" hakanud.
Pühapäevane rattatiir algas Palupera jaamast ja tõi esimesena selle aardeni. Kuna mõnda sellist oleme juba varem näinud, siis tuli leid kiirelt. Aitäh!
Taas Tartu Rattamaraton tehtud. See on igal sügisel selline must be üritus, kust mitte kuidagi puududa ei saa. Just sealsamas finišis kuue aasta eest me Peetriga esmakordselt kohtusimegi :) Seni kuni mina 90 km väntasin, veetis Peeter aega seeni korjates. Seetõttu ei hakanud pikemaid jaltuskäike tegema. Seened ju vaja veel teha. Aare taas tip-top korras nagu siiani kõik karjääriaarded. Täname!
Jätkasime Piiaga TRM järgset lõõgastusringi. Vahepeal oli tehnika toonud külmas põhjamaapoisis välja peidetud sitsiillase. Oli õnne, et telefoniga viskejõudu ei proovitud.
Siin olid kohe suunaviidad olemas, mis juhatasid aardeni.Korralik värk :-) Tänud peitjale.
Voitkade juurest siia mööda käänulisi metsateid. Väga vahva sõit oli. Siin sai ka drive-in tehtud.
Üldise arusaama kohaselt peab inimene kohanema maailmaga, mitte vastupidi, kuid Palupera karjääris käivad asjad just sedapidi. „Ujumine rangelt keelatud“ sildi juures asub ümbruskonna üks populaarsemaid supluskohti. Autod ja inimesed voorisid edasi-tagasi ja kõik paistsid õnnelikud. Küll see maailm ka lõpuks kohaneb. Tänan aarde eest!
Oleme teel Suveseiklusele Võrumaal. Siingi võib eelmisetele leidjatele palju õnne abielu puhul soovida. Andku peitjad teile palju aardeid, geenid ja eluviis tervelt elatud palju aastaid ja sugutung ehk mõne uue geopeiturigi!
Täname peitjat karjääri eest! Oli väärt tulemist. Aare kombes, evej.
Kuni kaasa võetud karvane neljajalgne ja sabaga lemmikloom üritas karjääri kuivaks imeda, käisime ja panime nimed kirja. Täname.
Täitsa põnev ujumiskoht on seal aarde lähedal. Kuna ühed suplejad pakkisid just oma kraami kokku ja lahkusid siis pidasime targemaks siin end karastada. Hea, et jää on ikka vahepeal ära sulanud, keegi võiks selle vee üles ka soojendada, aga noh soe vesi on selgelt ülehinnatud ;). Tänud!
Järjekordne karjäär. Leidmise ja logimisega läks kiiresti. Aardes oli ühekordne fotokas. Vastasin palvele ja jäädvustasin end ühe tagasihoidliku selfiga. Aare heas seisus. Tänud!
Kohalikud kaevurid peatasid meie teekonna aardeni, otsetee oli nimelt läbi kaevatud, kuid jõudsime siiski ka ringiga nulli. Pöörasin kohe pilgu kõrgustesse, mugu hakkas aga nina maas traditsioonilisi peidukaid uurima. Hiljem väitis, et otsis hoopis metsmaasikaid. Ette näidata polnud tal ühtegi :P Aitäh!
Siin olid metsmaasikad juba täitsa valmis. Aarde juures õnnestus käsi marraskile tõmmata kui öeldi, et "tõesta, et sa ei ulata." Ja tegelikult oleksin ulatanud ka kui see va oks poleks ette jäänud. Aitäh! EVEJ
Järjekordne KIK nähtud.Täitsa timm koht kalastamiseks :) Ränduri jätsin ka siia vaateid nautima.
Leitud soojal ja mõnusal suveõhtul, taustaks linnulaul. Täname.
Edela-Tartumaa vahepeal jälle kollaste täpikestega täitunud. Tegime väikse pühapäevase tiiru.
Tänud!
Ei pidanud pettuma ka selles KIK aardes. Tänud mõnusa jalutuskäigu eest!
Küll neid karjääre on palju ikka. Aitäh järjekordse kenasti teostatud aarde eest.
EIle võtsin suht juhuslikult linnaääres oleva Aardlapalu kajääri aarde. TÄna siis Hellenurme ja Palupera karjäärid. Ilma omanikku teadmata vaatasin, et kahtlaselt sarnased konteinerid on, hiljem vaatasin, et ongi sama peitja. Ju talle meeldivad karjäärid:)
Igatahes logijast motomehest sai pilt ka tehtud.
Mina tänan
Kevade hõngu on õhus tunda ja pärast väikest ketaste loopimist kettidesse sai möödaminnes üks mugavalt teele jäänud aare ka vahelduseks üles otsitud :)
Aitäh!
Läksime mööda vaevu nähtavaid jälgi veidi aardest isegi mööda. Klõps ja logitud. Karjäär oli huvitav, karmid sildid, et ujuda ei tohi, kuid päästepunkt koos päästerõngaga kenasti kaldal.
Siin nägime esimest korda, milline võimas rajaajaja on saunahai. Parklast hakkasid minema justkui tavalised jäljed, aga mida lähemale kastile, seda võimsamaks läks jälg. Eks soperdatud oli ka omajagu, aga lõpuks viis jälg sihile ka. Muu nagu kikiaardega ikka, klõps ja valmis. Peitjale tänu!
Parkisime aardega kohakuti. See, et karjäär vahele jäi, ei saa ju ometi segada. Õnneks jää kandis aga mitte-geopeituslike riietega ei olnud kõikseparem idee siia lumme sumpama tulla. Aitäh kutsumast!
Tänu soodsatele ilmastikuoludele sai läheneda mööda taliteed. Veidi mängis aare peitust, aga mitte ülearu kaua. Aitäh peitjale.
Võtsime ka teise karjääriaarde. Mõnus kerge leid. Aitäh!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Üheksas kik-aare mul. Tundus, et keegi otsis sealt karjäärist kala või midagi. Tänud peitjale.
Pärast uisu- ja enne Tartu maratoni väike otsing. Aitäh!
Kuna oli teada mis on ootamas siis lasime Meritil otsida ja kui leitud siis aitasime pikkusega. Tänud peitjale.
Hundil need kurjad jutud, no ei usutud mind kui ütlesin et aare peaks asuma paremal pool teed. Vaieldi vastu,ikka pahemal pool. Lõpuks hakkas vaidlejate aparaat õiget asja näitama ja saime minna logima. Suured tänud peitjatele.
Ka väga kena paik. Kui mööda metsateed karjääri poole libisesime, avastasime et koprad on siinkandis tublit tööd teinud - kui kõvem tuul peaks tulema, on teed kinni :)
Tänud peitjale!
Parkisime auto ja jalutasime aardeni. Leitud. Tagasiteel nägime, et meie valitud parkimiskoht ehmatas järgmised aardekütid möödasõidule, kaugemale. Tegime tiiru ka ujumiskohas, kus seisis üksik matkajärelkäru valgus akendes. Jee, aasta viimane päris leid. Nüüd geokaaslaste ja -koertega tutvumisõhtule, -ööle, -hommikule.
Peale pisikest korrigeerimist jäi mugavalt tee peale. Aare juba tuttava peitmisstiiliga ja heas korras, aitäh!
Tore, et mees tuli kaasa! Veidi küünitamist ja käes aare oligi! Aitäh peitjale! Ei võtnud ega jätnud midagi.
Hellenurmes käidud, suundusime siia. Täiskuu valgel avanes täitsa äge vaade. Muuhulgas silmasime karjääri serval ka veel üht masinat ja arvasime kohe, et ega see normaalne inimene pole, ikka geopeitur. Millegipärast sõitsime aga gepsu juhendamisel temast ja seega ka õigest parkimiskohast mööda. Eksitus sai küll õige pea parandatud ning jalutades õigele teele suundudes jõudsime peagi ka tuttava peidikuni. Tänase kuupäevaga oli juba üsna mitu nime ees ja lisasime siis ka enda omad. Aitäh!
Auto jätsin teeäärde ja sealt siis kõndisin mööda pinnasteed nulli. Tuttav konteiner jäi ruttu silma. Loodetavasti RMK enam laiemalt seal raiet ette ei võta, muidu tuleb uus peidik otsida. Aitähhid!
Teine tänane aare, metsalangetajad olid napilt enne tähtsat puud pidama saanud, loodame et tööd on lõpetatud selleks korraks. Päris suur karjäär tundub olevat - ujujad, krossimootorrattad - kõigil oma nurgake. Tänud peitjale
Ei ole FTF. Teateid sealviibinutest oli enne meid mitmeid. Aardest leidsime Copy-tagi koos aktiveerimiskoodiga ja otsime selle originaali omanikku - kas tahab ise oma asja ära regada või tuleb põrsas kotis meie taskusse? Tagi lõpp on QF. Foorumi postitus KIK aaretega seonduvas. Aitäh peitjale!
Geokarjääri algusest olen mõlgutanud mõtet peita Paluperra esimene kohalik aare. Kes kaua mõtleb, see saab tuttavat kohta uurida teise nurga alt. Sõnaga, siia metsa pole sattunud oma 20 aastat, ära ei tundnud midagi. Lisaks logile tegime ka pildilogi; loodan väga, et peitja või mõni teine tegelane sellest masinast filmi täitumise järel ka midagi avaldatavat välja oskab võluda ja siiagi üles riputab. Kui väga vaja, võin selle ka enda peale võtta. Seni aga - aitäh peitmast ja siia juhatamast!