Sildiaare: advendiseeria_2017

Ehhee, Ohoo, Ahaa! Täitsa tore vidin. Ei hakanud kohapeal pusserdama. Võtsin andmed, millega kodus pusisin aga oodatava tulemuseni see mind ei viinud. Kunagi ehk käib see klõps ära aga vahepeal tuleb lasta hulga vett merre voolata. Las ta siis voolab.

Patareisid kaasa ei olnud võtnud, kuid tuledekett minu silmale geokontrollile sobivat versiooni ei pakkunud: midagi oli justkui puudu või üle, tont seda teab, kumba moodi valesti ma mõistsin seda.

Tundub et geokogemust on veel vähevõitu.

Ei saanud sel korral elektriga sinasõbraks. Kohapeal unustasin kirjeldusest selle koha, kus antakse lootust, et peaks ka ilma särtsuta edasi pääsema...

Esimeses punktis tabasime vist matsu ära, aga siis tuli jama kaela. Järgmisesse punkti natuke üle kilomeetri ja tee ära lõigatud. Pannakse mingeid torisid. Mis seal ikka, lähme teiselt poolt, aga seal veel hullem. Üle tee jookseb vesi ja lahtine kraav ees. Aare jääb peaaegu sama kaugele, aga meil Põllküla aardest jalad juba surisevad. Jäi pooleli. Aitäh.

Vajalik arv uusi patareisid oli kaasas, kuid asi tööle ei hakanud. Vihjet ei näinud, selgus, et seda geocachingu lehel / c:geos polnud ka. Aga pole hullu, küll lähen teinekord tagasi.

Kohapeal selgus, et tegemist siiski mõistatusaardega, mitte multiaardega. Asi töötas aga kuna vihma sadas ja ühtegi head mõtet ei tekkinud, siis sel korral jäi leidmata.

Minu mediteerimine tulemust ei andnud. Kaks raketiteooriat küll tekkis aga ei viitsinud pusida ja lõin käega. Aga tore oli tõdeda, et idee mida kunagi peitjaga arutasin, on teoks saanud. Tänud.

Et kui kvaliteetaare, siis tuleb ju otsida. Madistasin nulli ja siis läks seal veerand tundi, kuna ei saanud asjast mingit sotti. St arvasin nagu saavat, aga vaata, kudapidi tahad, midagi mõistlikku välja ei tule. Olin kindel, et nullid veavad mind alt ja nagu hiljem selgus, siis vedasidki, nii et ongi hea, et oma saadud lõppu ronima ei hakanud ja koordinaadid ära salvestasin.

 1 

Metsaalune oli taaskord väga ilus oma paksu lumega ja selle all looka vajunud okstega. Aga eks seda ole ainult silmale ilus vaadata. Neist okstest mööduda ja läbi käia aga mitte nii väga. Tegin seal puude vahel 15 minutit erinevaid jänesehaake. Kui olin piisavalt lund saabastesse ja kraevahele raputanud, siis oli aeg sealmaal, et isegi kui nüüd varsti leidnuks otsitava, siis poleks enam piisavalt aega lahendamiseks jagunud, sest Tallinnas ootasid tööülesanded täitmist.

Kõigepealt ei leidnud esimest punktigi üles. Ikka 15 minutit läks enne kui õige kuusepuu silma jäi. Asjast sain aru küll aga kuidas need asjad numbriteks saada ei suutnud küll kohapeal välja mõelda.

 1 

Sõitsime esimesse punkti ja kuuse leidsime kiiresti. Vajutasime nuppu ja nautisime juba möödunud jõuluaega. Kahjuks ei lahendunud, peale mida pressisime ennast läbi kraavide ja radade klooga rautte kõrvalt tagasi teepeale. Varsti tagasi uuteks katseteks. Ei ole sel vasakpoolsel teel häda midagi :) seal elekriliinide all alles läheb maasturiga huvitavaks :)

 1 

Ei leidnud.

Edit - Nulli jõudsin ilusti, tuvastasin jõulupuu, panin plinni tööle ja asusin juhtnööre otsima. Algul proovisin lihtsalt. Ühtegi silti silma ei jäänud, seega asus aju igasugu mõtteid genereerima. ükski teooria kahjuks tulemini ei viinud. Eks neid aardeid ole palju veelgi millele hammas peale ei hakka, seega lõin ka siin käega. istusin autosse ja asusin edasi sõitma et saaks ümber pöörata kuni jõudsin punkti kus leidsin raske töö jälgi. Higi lõhngi oli veel õhus üleval. Otsustasin, et ei hakka sealt mülkast läbi sõitma ja proovin tagurdades. Tee oli aga kitsas ja eksimusrüümi vähe. Pime kah pealekauba. Sidusin oma pealambi auto katuseraami külge et oleks mingitki valgust. kuidagi ukerdades mingi ümberpööramis punktini jõudsin. Sidurihais oli ülepea, tunne oli siuke, et kohe lendab laiali. Emotsioonid olid laes. Kui lõpuks välja sain, lükkasin pampri jälle paika ja läksin mägra juurde oma rasket elu kurtma. Ei soovita teistele madalapõhjalisega vasakult poolt märja ilmaga nulli hiilida.

 6 

Lõpetasime just jõulupidu ja Tallinnast tulles tilgutasin viimased pidulised Keilas maha. Piilusin korra gp lehele ja ohoo selle saaxin ju kodutee marsuudile painutada. Kuna ei olnud täna mingit geotamise plaani siis kogu geovarustus oli teises autos. Normaalne inimene läheks peale jõulupidu koju aga yks geopeitur lähenes nulli telefoni lambiga, lakkkinga ja viigipükstega. Esimeses punktis vajutasin nuppu, nautisin jõulu temaatilist vaatemängu ja kratsisin kukalt. Kuid ei osanud selle infoga mitte kui miskit tarka peale hakata. Tatsasin veel jupp aega seal lähiymbruses ringi, kuid kuna kell oli juba järgmisse päeva jõudnud, otsustasin selle järgmist korda ootama jätta.