MMM 8: GPS kunst

 1 

Vihmas jalutamise vahepeale põikasime kohalikku raamatukogu kaema. Lappasin, mis ma lappasin aga miskit sobivat näppu ei jäänud. Alice väitis, et üks külastaja puurib mu selja sisse kohe silmadega augu ja tal on kole piinlik olla. Töötajad olid küll abivalmid aga nõu oli otsa saanud.

 1 

Igasugused kohad on ju nüüd kinni. Õnneks saime kodus väljaotsitud väga lootusandvas kohas nina ukse vahelt sisse pista ja riiulil raamatud sirvida. Otsitut seal polnud, rändame kodus siis veel ringi.

 5 

Need MMMid on ühes kiuslikud aarded ning seegi polnud erand. Vaatasin seda ja ei saanud midagi aru. Vedasin Google Mapsiga sirge kriipsu kirjelduses nimetatud punktide vahele ja oletasin, et tunk polnud just mõelnud, et me nüüd kõik Inglismaa põhjarannikule raamatukokku tormaksime. Mõtlesin veel paari teooria peale, aga lõpuks jäi see mõistatus seisma. Millalgi sain aga cryptiga kokku ja arutasime koos edasi. Päris ulmeteooriad tekkisid, aga mõistliku asja peale tulin ma taas alles kodus, kui hakkasin kirjeldust k o r r a l i k u l t lugema. Kirjutasin cryptile, kes oli meeldivalt üllatunud kerge ja täiesti loogilise lahenduse peale, kuid samas tunnistas isegi, et eks aardekirjelduse lugemine on ju nõrkadele. Ega tema polnud seda samuti piisava põhjalikkusega läbi võtnud. Läks veel veidi aega mööda, kui crypt pakkus ühe koha välja, kus tema arvates oleks võinud olla logiraamat. Njaa, kõik kena, ma tunnistasin selle igati heaks kohaks, ainult... põhjaliku uurimise järel selgus, et see koht on töötamise lõpetanud. Nüüd oli mul juhe juba täiesti koos ja palusin abi Karlilt, kes kihistades teatas, et tegelikult olen ma lahendusele ju täitsa lähedale jõudnud. Lihtsalt paari meetriga eksinud. Möh, no mismoodi sellise asja peale saab tulla? No igatahes täna suunudusin välitöödele ja kuna logides väideti raamatukoguhoidjaid olema täiesti mõistlikud tädid, siis küsisingi neilt, et kas ma võin riiulisse logiraamatut otsima minna. Hoidjatädid vaatasid mind täiesti juhmistunud pilkudega ja ei saanud üldse aru, millest ma räägin. Minu kindlus lõi kõikuma ja uurisin ettevaatlikult edasi, kas võin ühe maailmakirjanduse riiuli juurde minna lihtsalt vaatama, äkki ma ikka leian otsitava sealt. Tädid olid nõus, ehkki see riiul asus juba suletud alal. Tänu sellele ma ei julgenud seal väga kaua aega viita, eriti, kuna mind vaadati ikka nagu ilmset debiilikut. Kodus uurisin Palangult, kas ma olin ikka üldse õiges kohas. Olevat olnud. Ehk siis järgmise huvitava korrani. Huvitav, kas Veiko kaasavõtmine võiks õnnestumiseni viia?

 1 

Oh jah. No mõistatus… on huvitav. Päris üksi mõistataksin ma seda hetkelgi. Mingil momendil sain aga kokku geokolleegiga ja tal oli teooria, mis minul veel tekkida polnud jõudnud. Aga ega ta isegi polnud seda veel kontrollinud. Võtsin siis kaardi ette vaatasin seda veidi ja tekkis lootus. Pärast mõningat googeldamist muutus teooria aina kindlamaks, kohe nii kindlaks, et võiks minna välitöödele.

Ühel eriti vihmasel ilmal võtsime Liisiga jälle julguse kokku ja läksime asja uurima. Jah, objekt oli täiesti olemas, aga selged märgistused ja viited puudusid. Käisime korra ka naabertalus nõu küsimas, aga sealt miskit tarka vastust ei tulnud. Vihma aga muudkui kallas ja kallas. Me siis luurasime ja ootasime ja mõtlesime ja lõpuks lahkusime.

Ja vot nüüd ei teagi, mis edasi saab. On see üldse õige koht? On üldse lootust sinna pääseda? Kellega peaks ühendust võtma?

Teiste MMM’idega on lihtne:
MMM 2 - juba ammu tean kus see on, aga vot ei satu sinna
MMM 4 - juba ammu tean kus see on, aga vot kui sattusin sinna, siis oli libe
MMM 5 - tean kus see on, olen isegi katsunud seda, aga ootan, kui koos Liisiga sinna uuesti satun.

MMM 8 jääb esialgu ootele.

 1 

Lahendus tuli kiirelt ja tuvastatu tundus igati huvitav olema peatseks külastamiseks. Võtsin kaks raamatut ka kaasa, mis riiulisse lisada, kui hoidjad heaks kiidavad. Uksed olid suletud, eks siis teinekord uuesti. Tänud peitjale.