1 

Leitud ;) Mina tänan.

 1 

Otsimine oli paras ikaldus, kaaslastel oli muidugist nalja palju. Hea, et talvistes tingimustes ei tule mul enam naasta. Tänud peitjale.

 4 

Oh-ja-oh ütleks.. Üritasime seekord koos Silveriga, kes oli vahepeal saanud abistavaid vihjeid, kuid tagantjärgi tundus, et need pigem eksitasid meid ja hoidsid liiga piiratud alal. Korduvalt viidatud koordinaadi täpsus telefoniga otsides siin just väga ei pädenud, täpike hüppas siia-sinna. Otsustasime, et rohkem me seda otsima tulla ei taha, õnneks Päästeingel-Kaupo oli nõus appi tulema. Pööritasime silmi ja kirusime veidi ning olime rahul, et sai tehtud.

Ümbruskond on küll kõvasti hävitustööd saanud, pilt oli nukker juba esimese külastuse ajal. Nõustun kommentaaridega, et peidukas on õel, seekord (vist esimene kord) tundsin, kuidas otsimisprotsess pigem pärssis geopeitusest valdavalt saadavaid positiivseid emotsioone ja selline armastatud kirjanik vääriks meeldivamaid järelmuljeid. Aga mäng on ju vabatahtlik ja igüks võib valida, mida otsida, mida mitte..

Tänan.

 5 

Soojenduseks olgu ära mainitud, et ka eile käisin seda aaret juba viiendat korda otsimas. Siis oli aga piiratud aeg ja jälle leidu ei tulnud. Kuna ka Merlel on selle aardega oma kana kitkuda, pakkusin välja et proovime koos. Seekord oli aega ohtralt ja tahet ka nagu. Aga ajalugu kippus muudkui korduma ja leidu ei kuskilt. Isegi abistavatest vihjetest polnud mingit tolku. Hakkasin juba sellest aardest vaikselt ära tüdinema ja olin valmis seda ignoori lükkama aga uudishimu oli suur, et teada saada kus see aare ikkagi asub mis lähiümbrusele sellist hävingut külvab. Tirisime Varemleidjast Kaupo kohale ja see sindrinahk tõmbas aarde paari minutiga välja. Oh jummel, on see alles vana õelus ise, oleks kõik aarded nii peidetud, siis ilmselt kaoks peagi mängimisisu ära. Hea et kaelast ära sai.

Tänud.

Ahjaa, kogu see trall jättis nüüd kalli Elleni täitsa tagaplaanile. Tore tädi oli kes kunagi lapsepõlve erineval moel sisustas. Tänapäeva noortele sellist kaupa enam väga pähe ei määri. Vähemalt youtube-i otsingust tulevad vasted ei ole just eriti atraktiivsed.

 1 

Ilma kõrvalise abita ei oleks leidnud.

 1 

Kiire leid, tänud. Edit, järgmine päev kell 22.25: Nüüd tekkis logimise tuhin. Tegelikult päris kõik asjad ikka kiired leiud pole ka, eriti veel sellised lihtsad 1.5/1.5 väikesed karbid. Hommiku poole sai käidud ühte teist aaret piilumas. Juba seal juures otsustas minu GPS olla väga ebatäpne ning lõpuks seda ei leidnudki. Õhtu poole millalgi jõudsin siia. Ega siin miskit muutnud ei olnud, GPS ikka keeldust normaalsest koostööst. Ajasin enam-vähem telefoniga nulli paika ja vaatasin seal siis ringi nii poole tunni kanti. Ega seal väga midagi vaadata ei olnud, kõik ühesugune maastik. Mingi hetk tegin ühe kontrolliva kõne, et täpsustada enda asukohta. Saades teada, et seal koordinaat just väga abiks pole ning sellele "tuleb lihtsalt otsa komistada", seadsin sammud tagasi sinna, kus kõige alguses ringi vaadanud olin. Aga seekord vaatasin seda kohta natuke teise nurga alt ja nüüd hakkas kohe silma. Eelmised olid natuke lohakalt tagasi pannud. Mis ma muud ikka oskan öelda kui, et igati loogiline asi. Veelkord tänud huvitava asja eest.

Nüüd tuleb ruttu minna ja tänane karbike ka üles leida.

 1 

Leitud ja logitud.

 1 

Leitud ja logitud.

 1 

Eelmisel korral jäi leidmata, siis sel korral pika tuhnimise peale leitud.

 1 

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 1 

Siin olin käinud erinevatega mitmeid kordi, ka üksi on kord kirjas. Seekord otsustasin leidmiskohta täpsustada, sest meie nullid kargasid nii ringi, et ka tühja koha pealt kraapisin maad. Kuna iga kord libisesin ma hullusti ka seal kallakul ja seekord polnud ka mingi erand, siis sai tõesti siiber. Ühesti vihjest minul kasu ei olnud. Juhuslikult olin selle koha peal. Aitäh, et enam tagasi tulema ei pea. Idee on muidu väga lahe aga koht ei meeldind. Äkki lisapilt vihjekoha kohta panna?

 2 

Oi jeebus... see saaga nüüd lõpuks läbi. Ise ma poleks ilmselt küll kunagi leidnud, kui just kogemata poleks otsa koperdanud... siis ka ilmselt poleks märganud. Üks õelamalt peidetud aardeid minu meelest... kuigi aarde peitmine on tänuväärt tegevus, palun siiski võimalikult vähe selliseid :). Ikka tunnijagu pea kuulasime eelnevaid leidjaid üle, enne kui Anne pool-kogemata õigest vidinast sikutas. Aitüma!

 1 

Ega kaks kolmandata ei jää - nii läkski Erki eile jooksma ja mina tammusin samal ajal mingis ebamäärases võsas jalalt jalale, kaks möödunud külastuskorda elavalt meeles.
Tundub aga, et sport mõjub tõepoolest vaimu ergutavalt, sest mina ei leidnud oma tuiutamise peale midagi, aga Erki tuli pärast jooksmist nulli ning teatas kohe, et leitud!
Aitäh peitjale elamusterohke aarde eest!

 1 

Ega see leid siin kerge ei ole, õnneks Tanel katsus õiget asja. Tänan.

 1 

Väga hea teostusega aare. Alguses tuiasime niisama nulli kandis ringi, aga kui Leelo ütles, et see peaks vist olema..., siis oli asi kohe näppude vahel. Meeldis! Aitäh!

Kotkasilm Paavo päästis päeva ;)
Täname!

 2 

Olime just lõpetanud 9 km rabase metsamatka. Vaim oli virge ja ihu soovis lisa paari linna-aarde näol. Samuti oli meeles eileõhtusel sõbra juubelil Kristeli-Timmuga räägitu, et teeme sellele aardele just täna kambaka. Sest kahekesi pole mõtet siia enam tulla - kaks korda juba käidud, tolku peale värske õhu ja mägikitse moodi kappamisest ei midagi. Ja teisedki on just mägikarjana seda aardetippu edukalt vallutanud.
Ega tänagi suurt teisiti teinud. Kappasime nullis, kes kus. Mõtted, jutuvada ja infovahetus käisid pidevalt. Maamärkideks olnud prügi oli nullis vähemaks jäänud, s.t. polnud juurde toodud. Sai loodusele keskenduda. Ei möödunud liiga mitut minutitki, kui ma kogemata midagi värvilist silmasin. Ei, mitte selle pärast, et ma nii terane ja osav olen, vaid seetõttu, et aardepeidik oli vales asendis ja lausa kiiskas silma. Äh, pagan. Aga samas, las see leid tuli siis sedapsi, sest teisiti poleks ilmselt seegi kord tulnud. Ei ole isu sellisesse paika selliselt peidetud aaret veel neljandat jne korda otsida. Mikro metsas ja veel õite õel nagu siin korduvalt tõdetud. Kui juba peitja ise oma aaret otsima peab ;-)
Järgmistele võib vihjeks öelda, et null on täpne - nagu korduvalt tõdetud. Laske aga käed käiku, aga õrnalt! Suurema lumega pole üldse mõtet siia ronida. 4.0 peidikut igati väärt. Totsik oli korras. Palun vähemõelaid aardeid, sellise eriti armastatud naiskirjaniku auks :-)

 2 

Päris suure jõugu suutsime nulli juurde korraldada ja lõpuks suutiski Paavo õiget märgata. Üksi või kahekesi olles oleksime kindlasti skoorimata lahkunud

 2 

Eelmisel õhtul sai ühel üritusel Marje ja Paavoga diil tehtud, et järgmise päeva lõunal lähme seda aaret otsima.

Ma olin logisi varem lugenud ja jutte ka kuulnud, nii et midagi lihtsat ma siit ei oodanud. Karta oli, et siin läheb meil vähemalt pool päeva. Tegelikult oli aga nii, et viis minutit vist saime otsima, kui Speedy teatas, et tal leitud. Tänu tema vihjetele jõudsid ka teised peagi aardeni.

Tänud peitjale.

 2 

Kambaga sai see asi ikkagi kergemini lahendatud. Nii vaenulikus keskkkonnas nii õelat aaret enam otsida ei tahaks. Tänud peitjale.

 2 

Kuna selle aarde kohta on õudusjutte räägitud ja see ei pidavat üldse kergelt kätte tulema, siis otsustasime rünnata nii suure väega kui võimalik. Lisaks veel saime kohapeal abikäsi varem luuret alustanud mängijatelt. Ei läinud väga kaua kui null oli paigas ja mõne hetke pärast oli Erkil aare käes :) Eks see ole selline õel aare jah, et kogemata võid kiiresti leida aga samas võib ikka väga kaua minna kui üritad midagi silmadega avastada. Meil vedas ja nimi saigi kirja :) Tänud peitjale!

 2 

Hullude aarete roheliseks jalutamise päev 2/4.

Täiesti ootamatu ja plaaniväline leid, ülejäänud seltskond otsustas Ellenit otsima tulla ja kuna meil oli plaanis ka edasi üheskoos täna veel aardeid läbi jalutada, veeresime ballastina kaasa. Väga tegelikult süümekad selle pärast ei piinanudki, sest päris kindlasti olen kunagi lugenud nii Pille-Riini kui Triinu/Taavi jutte ning seega eesmärk meile konkreetse kirjaniku teoseid tutvustada/meid neid lugema panna oli juba tegelikult peitjal meie puhul kaugelt enne täidetud kui seda plaaniv aare üldse välja tuli… :D.

Nullis sattusime peale juhtumisi samal hetkel ja sama aarde otsingul olevatele Jasmiinile, Erkile ja Annikale ning mina jäin siis Indyga seni Hettede-tiimi naispoolele maastiku kõrgemale servale lobaseltsiks kuni kõik ülejäänud leidu vormistasid. Mida väga kaua ei lastudki meil kesta, sest vist juba vähem kui 10 minuti pärast oli kogu seltskond uuesti koos, sõltumata sellest kuulsast, otsijatele pika pusimise peale leitavaks osutuvast kavalast peidukast…

Tore kohtumine oli, arutasime üheskoos natuke veel üksteise edasisi otsimisplaane ja seejärel siirdus iga tiim oma rada – Erki ja Annika koos Jasmiiniga teadaolevalt Jumala au kättesaamisega katsetama ja meie korduvalt leidmata jäänud Saleni murdma...

 8 

Päeva jooksul sai läbi jalutatud nii mõnigi varasemalt leitud tülikas, kuid ilusas kohas asuv aare. Hohenhaupt, Salen-Hemuel ja Värske õhu mürgitus. Pärast Lauri koogisöömist käidi välja idee minna Ellen Niidule külla. Tihtipeale kombeks saanud, et kirjanike aarded ootavad mul oma aega kuniks keegi kohale mind viib. Lihtsalt mingi tõrge mul kohustusliku kirjanduse vastu. Kohale laekusime nelja autoga ja eest leidsime veel viiendagi seltskonna. Laheda teostusega kuid keerulise aarde leidsime üle ootuste kiiresti üles. Aitäh peitjale!

 10 

Eks seda kirjanikku ole elu jooksul omajagu loetud.., kuid sellest hoolimata oli mõistatus täpselt nii keeruline, et vedasin teose raamatukogust koju. Lugesin kõik lood taas läbi ja olidki numbrid käes. Pille-Riini raamatut on veidi kordustrükis muudetud: kui vanasti lehvis torni tipus punalipp, siis nüüd on see lihtsalt lipp; aga poes käib Pille-Riin siiski kopikatega mitte sentide ega metallrahaga.

Lõpus on maastik üsna keeruline ja sinna ei satu lihtsalt peaaegu kunagi. Täna läksime ekstra kohale. Esimesena läksin mina otsima ning marssisin uljalt nulli. Ei leidnud midagi ja hakkasin otsimisala suurendama. Kõlab hästi, kuid ega seal väga midagi sellist polnud, mille kohta võiks kasutada silti "lahe teostus". Kui tundus, et juba liiga kaugel olen, suundusin nulli tagasi ja alustasin uuesti sama protsessiga. Kulutasin seal otsimisele (loe tiirutamisele ümber puude) vist mingi 15+ minutit julgelt ära. Kui süütunne liiga suureks läks, siis otsisin Erki üles, kes magava Jasmiiniga jalutas. Ma olin kindel, et ta on ootamisest tüdinenud ja tahab kohe minema minna, kuid selle asemel küsis ta mult hoopis pastakat ja ütles, et läheb paneb ise nimed kirja. No hea mees, kes lubabki! Erki otsis tükk aega, siis tuli tagasi ja kurtis, et nullist (sama, mis mul) ei leia küll midagi. Passisime seal veel veidi ja vahetasime otsimisega tekkinud emotsioone, kui korraga ütles Erki, et meile tuleb vist abiväge..

Kui ma siis ringi keerasin, et näha, mis ta sellega veel mõtleb.. See oli justkui hetk mingist filmist, kus tuleb salk superkangelasi hädapätakatele appi (sellistes kohtades on kaadrid tavaliselt aegluubis) :D Kui nii palju geopeitureid korraga nullis koos on, siis on üsna tõenäoline, et üsna kohe on ka karp käes. See oli küll meil ikka väga hea ajastus. :D

Aitäh laheda aarde eest ;)

 3 

Käisime Pääsküla raamatukogus ja laenutasime terve virna "kohustuslikku" geolektüüri. Kodus jagasime omavahel igati võrdselt ja vennalikult. Mina sain lasteraamatud ja Mariannile sai 3x Lodge. Mina olin oma osaga väga rahul. Lihtne lugeda, suur kiri, muudkui keera lehekülgi ja märgi vastuseid :) Täna oli selline suurema pundiga pikemate jalutuskäikude päev ja sinna vahele sai ka Ellen Niidu täpike. Selle leidmisega läks suure pundiga üsna lihtsalt. Nii ei saagi teada, kui kaua me kahekesi oleks seda mäge läbikamminud.

 3 

296

FP! Raamatud said kahepeale läbi sirvitud, mulle jäi kodusest raamatukogust “Pille-Riini lood” ja ema sirvis Pääsküla laenutusest saadud ülejäänud kaks. Aitäh!

 1 

Ellen Niit oli üks mu lapsepôlve lemmikkirjanikest. Ka nüüd olen kõiki vajaminevaid raamatuid igale rühmale ja loomulikult ka isiklikele võsukestele lugenud. Siimu eriline lemmik oli onu Ööbik, seda sai talle väsimiseni lugeda. Viimaks saatsin raamatu ema juurde asumisele, kus ta tänaseni redutab. Teised raamatud olid tööl ja kodus olemas, aga Ööbiku vastused kontrollisin kohalikus Apollo poes üle. See oli keeruline, sest paljud tuttavad tulid lobisema ja oma Niiduga seotud mälestusi jagama. Lõpuks sain vastused leitud ja koordinaadi klappima.
Kohale tulekut logid eriti ei julgustanud. Nii ta senini külastamata oli. Täna Krista kibeles sinna minema ja ema tahtis linna üsna lõpu lähedale saada, nii et sõitsin kohale. Jõudsin teistest varem. Venitasin samme, aga nulli lähedal selgus, et olen ikka üksi. Üritasin väga täpselt suunda hoida. Olin teinud eelnevalt kaarditöö, nii et teadsin, kust umbes otsida tuleb. Jõudsin nulli, kui märkasin lähedal koerajalutajat. Koer õnneks mind ei märganud ja naine tegeles oma sõbra järelvedamisega. Kui nad eemaldusid, siis sisaldas esimene minu poolt puudutatud objekt aaret. Mis mõttes! Hakkasin logima, kui saabus uus koerajalutaja. See koer minu osas ükskõikne ei olnud. Ruttu tagastasin aarde ja hakkasin neist eemalduma. Mõne aja pärast märkasin, et aardele läheneb Krista tiim. Hõikasin neile sõbralikud soovid ja kihutasin ema edasi transportima.
Aitäh!

 2 

Mõistatuse tubane osa sai lahendatud juba hulk aega tagasi ja esimene katse ka siis pimedas suure vihmaga edutult tehtud. Tol korral otsustasime valges uuesti tulla. Täna siis tulimegi. No on ikka nutikas peidukas. Mulle igatahes väga meeldis. Tänud ka Miki’le väikese suunamise eest, ilma milleta oleksime selle õige ümber vast veel siiani tiirutanud. Tänud peitjale toreda aarde eest!

 4 

Võtsin raamatukogust raamatu ja pärast tund aega sirvimist oli geokontroll roheline.Kohale jõudes sain aru, et peidukohtadest puudust seal ei tule. Olin otsinud tund, kui tuli lõpuks peitja Robert, kellega pidime geotuuri tegema. Olin valmis, selleks,et ütleb mulle väikse vihje ja saan ise otsides logi kirja, aga kõige naljakam oli see, et Robert ei leidnud isegi aaret üles. Küsisime Madiselt peidukoha juurest pilte, et vähegi aimu saada, kus aare on. Roberti telefonist pilte vaadates ei saanud midagi aru,ju siis brightness oli liiga madal. Palusin temalt, et saadaks mulle ka pildid ja siis mõistsin hetkega, kus aare umbes on. Esialgu kompides ei leidnud midagi, aga Robert ise kogemata tõmbas aarde välja. Tõesti lahe teostus. Aitäh :)

 2 

No ometi raamatud, mida kordi ja kordi lugenud olen. Vaid see Onu oli selline kättesaamatum, aga käik raamatukokku lõppes sellega, et sai kõik numbrid kokku ja nii see aare oma aega ootama jäi. Täna lõpuks jõudsime siis nulli lähistele ja no kui kõik lõpuks kenasti ähkides puhkides nulli jõudsid ( minul küll 11 m veel minna ) siis tehti minutiga abrakadabra ja veeresime mäest alla tagasi. Huh, hää , et niigi läits, võileivad jäid igatahes puutumata, pold vajadust neid lahti pakkidagi ;). Tänud!

 2 

Teadagi, on takkajärgi tarkus täppisteadus. Niiiii vähe jäi eelmine kord leiust puudu. Kuna eelnevad leidjad rõhutasid logides täpset nulli, siis see ilmselt meile ka saatuslikuks sai. Seekord täpselt kaks meetrit eelmise korra nullist see aare end paljastaski. Tehtud!

 6 

Mõistatusele sain enamus vastuseid internetist kätte, aga kuna lahtiseid otsi jäi natuke liiga palju, siis käisin üks õhtu raamatupoes diagonaallugemist tegemas. Kohapeal seevastu oli ikka täielik ikaldus. Esimene katse oli peale tööpäeva lõppu pimedas, poolteist tundi kulus, et leida üks õllepudel ja üks viinapudel ja toimetada need prügikasti. Teine katse oli valges, seekord kulus jälle poolteist tundi, aga leide oli kahe pudeli jagu vähem, kui möödund kord. Kolmas katse, jälle pimedas, tund aega ja aare leitud nagu niuhti. Ega tegelikult polnud mingit vahet, kas on valge või pime :) Tänud peitjale!

Leitud, tänan!

 5 

Oehh, 5 minutit juurde.

Algas kõik sellest, et olime Liisiga Jõulusoki juures "valves". Tõsi, olime küll tiba hiljaks jäänud, et FTF'ijale ja STF'ijale ehmatust teha, aga Madise tiimile jäime haledalt vahele, kuna ei osanud arvata, et nad nii suure ringi sisse võtavad. Aga see selleks.

Kui olime Jõulusoki juurest lahkumas, kurtsin Madisele meie Ellen Niidu aarde saagat ning ta oli nõus meiega sinna kaasa elama tulema. Madisel pidi aega kõvasti olema (6 tundi?).

Tee peal sai Madisele räägitud, et millised teooriad me kõik juba Liisiga läbi oleme proovinud ja millised teooriad veel katsetamata on. Nendest ühe juures saime nagu aru, et selle teooriaga peaks veel veidi vaeva nägema.

Olimegi kohal. Mina näitasin Madisele kohta, mis meie arvates on null ja näitasin ka läbi töötatud objekte. Madisel võttis vist ka kukalt kratsima, et kus kohas see aare siis nüüd õieti oligi. Meie Liisiga hakkasime aga oma uut teooriat rakendama ja siis... Siia sobiks Erko logist see lõik: "Üks hetk aga Liis mu kõrval tõmbas äkki aarde välja nagu muuseas! Oh sa kurivaim, et siis selline peidik! No on ikka õel maskeeering!" Ainult, et "Liis" asemel tuleb seekord kirjutada "Liisi". Mina ei tea, kuidas ta selle leidis, mina vahtisin tükk aega suu ammuli peas. Ta ise ka ei saanud aru, kuidas see pihku jäi.

Igatahes, leitud ta sai. Võiks öelda, et mul on veel kuhu areneda :D

Tänud peitjale, väga lahedalt tehtud!

 3 

Kui eelmine kord sai Allaniga koos mitteleid teha ja territoorium laiemalt üle vaadata, siis nüüd oli mul kaval plaan sama seltskonnaga uuesti proovida ja nullile püsima jääda. Õnnestus ja aare peale ringitatsamist leitud, oli veel täitsa olemas, kuigi jah väsimuse märke on. Kui õigest kohast vaadata on ka konteiner osaliselt näha. Tänud Pille-Riini lugusid meelde tuletamast.

 3 

Eelmisel korral otsides ei tahtnud geps üldse maha rahuneda ja koostööd teha.Seekord oli palju parem,väheke aega rahunemist,ja oligi null lõpuks paigas.

Peaks ütlema,et aardeleid tuli koba peale.Maskeering oli vähe järgi andnud ja polnudki muud kui rõõmsalt nimed kirja panna ja muudele laupäevastele toimingutele asuda.Aitüma.

Raamatut sai isegi väheke rohkem loetud/sirvitud ,kui oleks lahendamiseks vajadust olnud :)

 4 

Numbrid tulid mõnusalt, ei osutanud palju vastupanu. Ainult K-d ei suutnud leida. Sealt kust ma lugesin, polnud ühtegi numbrit. Aga ei lugenud ka raamatut läbi vaid ainult sirvisin. Kaardilt punkti vaadates mõtlesin, kui raske see ikka olla saab. Reede õhtul panime Allaniga plaani paika ning tekkis ka kahtlus, kuidas aare on peidetud. Plaanis oli ka rattaga tulla, sest siin on mõnus maastik. Laupäeva hommikul aknast välja vaadates see plaan enam huvitav ei tundunud. Teel nulli käisin raamatukogust läbi, et Niit vahetada Herrioti vastu. Kuidagi tuleb need raamatud läbi lammutada, muidu kasvab virn üle pea. Kohale jõudes oli Allan ees, sain aru, et siin ikka peidukaid jagub. Hakkasin oma varem mõeldud peidukaid läbi vaatama. Mõned minutid sain seda teha, kui Allan leidis mujalt aarde. Hästi peidetud, aga kahjuks pole see vastupidav. On näha väsimuse märke ja varsti ei püsi konteiner koos. Koordinaadi täpsus sellises kohas oli üllatavalt hea, gps ei hüpanud ka. Huvitav, mis järgmiseks tuleb...

 2 

Aitähh

 6 

Tänud.

 3 

Kuna olin eelmisel päeval pikalt jalul olnud, ei viitsinud ma esimese hooga kaua otsida, aga teise õhtuse tiiru jaoks olin juba reipam. Siiski tuli ka järgmisel hommikul siia tagasi tulla - lootsime, et valges on meil rohkem õnne. Märkasime kohe Erkot ja vahetasime infot, kuid edasi see meid ei viinud. Peagi ühines ka Miki ja tuulasime veel sajandat korda samad kohad läbi. Lõpuks hakkas vist peitjal endal ka imelik, et keegi ei leia ja ta tuli asja uurima. Samal ajal, kui peitja aaret otsis, tõmbasin mina aarde lihtsalt peidukast välja - ise ma täpselt ei tea, kuidas. Üllatus oli igatahes suur. Lahe aare ja häid ideid peitjale edaspidiseks!

 2 

Päris hea peidukas. Peitja proovis kusagil ringi kapates meenutada, kuhu ta pimedas aarde peitnud oli, kui ühel hetkel oli tops Liisil näpus. Sellisest kohast, kus keegi ei osanud kahtlustada. Tänan peitjat ja geoseltskonda, kellega koos sai nii mõnigi tund pimedas ja valges koos otsitud.

 7 

Enne otsima minemist ootasin ära, millal veebis esmaleid avaldub, sest O tähega kirjanikuaaret ma teha ei tahtnud :) FTFijate logid lihtsustasid oluliselt leidmist. Kuri peidukas jne. Kulus u 10 minutit, et gps nulli paika saaks ja siis oligi aare käes, sest null on tõesti täpne ja peidukas kuri, aga hea :) Õnneks on see selline koht, kus saab rahulikult otsida ega pea väga mugude pärast muretsema. STF läks kirja kell 15:00. Aitäh peitjale!

 5 

Läksime 12 paiku jälle aaret otsima ning eemalt kohale jalutades mõtlesin, et peaks nalja pärast Erko hüüdma, äkki pistab kuskilt pea välja. Jätsin siiski hõikumata ning varsti märkasingi, et Erko on aarde otsimisega ametis. Erko oli hommikust saati otsinud ning ka meie hakkasime uuesti kohti üle vaatama.

Tükk aega hiljem liitus meiega Miki ning lõpuks tuli peitja isiklikult vaatama, ega tal vale koordinaat üles saanud vms. Peitja otsis tükk aega, aga mitte midagi ei leidnud :D Lõpuks teatas Liis, et ei maksa enam otsida, ta leidis. No see oli ikka küll nii koba peale.

Panime nimed kirja ning kui aare oli tagasi peidetud, oli mul hämming, et kus see nüüd ongi :D Esimese aarde kohta hea teostus ning ka koordinaat on täpne. Kui nüüd arvestada, et peidukas on 4.0 ja vaadata vihjet, siis äkki järgmistel ei kulu 6 tundi :D

FTF kell 14:00, kokkuleppel peidab järgmise aarde Erko. Aitäh peitjale nutika aarde eest!

 3 

FTF kell 14:00. Selle aardega oli mul selline lugu. Alguses ei pööranud üldse asjale suurt tähelepanu ega viitsinudki mõistatuse lahendamist ette võtta. Esimeste otsijate mitteleiulogid aga tekitasid huvi, et no mis asjaga seal siis tegu ometi on? Kogenud otsijad ei leia tundidega? Imelik! Mõtlesin, et äkki on mul õnne. Ikkagi olen samal kuupäeval sündinud, kui Ellen Niit. Võtsin siis mõistatuse ette, saamaks selgust aarde asukohas. Kolmest raamatust kaks olid koduses arhiivis tolmu all kenasti olemas. Osa vastuseid tulid seega hoopis kõikvõimsa google-i abiga. Mõistatus lahenes lõppkokkuvõttes kenasti - sain pihtas-põhjas. Järgmisel hommikul otsustasin otsima minna. Kohapeal avanes üsna häiriv pilt. Nullis ning selle ümbruses olid kõik puude ja juurikate alused tühjaks uuristatud. Sammaltki omajagu katkutud. Üritasin siis rohkem silmaga uurida, kus aare võiks olla. Ei tahtnud rohkem loodust rikkuda. Kuna nullist ei õnnestunud midagi tuvastada, siis liikusin järjest kaugemale. Lõpuks olin juba 50-60 m kaugusel. Ka seal paistsid uuristatud puude- ja juurikaalused. Muidugi olin valmis ka selleks, et aare on kõrgemal. Pilk liikus mitmel tasandil. Mida aga polnud, oli aare. Tekkis kahtlus, et koordinaadid on äkki mööda. Ikkagi noore poisi esimene peidetud aare. Üks hetk lähenes eemalt kaks tegelast. Tundsin kohe ära Madise ja Liisi. Nojah, ühendasime siis jõud ning vahetasime infot. Ikka ei midagi. Siis tuli Miki. Otsisime veel - ikka ei midagi. Lõpuks Madis teatas, et peitja tuleb varsti ise kohale. Jäime siis ootele. Tegime pidevalt nalja. Olime küll aarde otsimisest väsinud, aga siiski mitte frustreerunud vaid võtsime asja huumoriga. Lahe seltskond. Lõpuks peitja tuligi. Poiss läks kohe oma telefoniga puude vahele ringi jooksma. Siblis ja siblis, aga ei saanud aru, kus aare. Naljatasime taas nii et kõhus kõveras. Üks hetk aga Liis mu kõrval tõmbas äkki aarde välja nagu muuseas! Oh sa kurivaim, et siis selline peidik! No on ikka õel maskeeering! Arutasime siis raskusastme üle. Sai pakutud isegi 5.0, aga lõpuks juhendis sõna-sõnalt järge ajades tunnistasime pallideks 4.0. SELLIST lõppaaret poleks tõesti kirjanikuaardelt oodanud. Aga nojah, las ta siis olla. Geopeitus on geopeitus. Raskusastmete kirjeldusi tasuks aga ikka lugeda. Proovin isegi sellesse rohkem süveneda. Igatahes lõpp hea kõik hea. Oli vahva seltskond ja lahe meelelahutus. Ilm ka väljas olemiseks leebe, mis sa veel oskad tahta. Tänud peitjale!