Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on oma nime saanud kivivalvur Ropka järgi. Siin ei valva küll Ropka kivi, küll aga valvavad kivid aaret.
Midagi ringi laduda ja kangutada pole vaja. Aare sulgub samamoodi nagu avanebki.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (15), soovitan (12), 2017_aasta_aarde_kandidaat (3), lumega_raske (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7CEEG
Logiteadete statistika:
49 (83,1%)
10
1
0
0
0
0
Kokku: 60
Lapsepõlves mulle kivivalvur Ropka ei meeldinud ja seal kivihunnikus tammudes tekkis teatav antipaatia ka selle aarde vastu. Umbes pool tunnikest sai kasutatud nii head sõna, kui kurja juttu, katsetatud hella silitamist ja tugevamat togimist, kuid ei miskit. Ropka oli seekord kavalam kui meie.
Sai urgitsetud aga ilma tulemusta, kuna läks külmaks, siis loobusime seekord.
Ei ole pea aastaga targemaks saanud. Olin küll terve ellujäämiskomplekti ja üht koma teist abivahendeid veel kaasa võtnud, aga lukku need lahti teha ei aidanud. Ju siis ei minu aeg sellisteks meisterdusteks veel käes.
Parkinud teeserva, hakkasin hämaras astuma, niidetud heinamaa oli seda meeldivam, kuivõrd pool päeva sadanud vihm niitmata heina läbimise arusaadavalt ebameeldivaks muutis. Kohale jõudmise ajaks oli päike omadega sealmaal, et käsikaudu oleks pidanud hakkama kivilt kivile roomama. Vaatasin seda kappi siis taskulambi valgel ühelt ja teiselt poolt, mõtisklesin ka abivahendite-laadsete asjanduste võimalike kasutustegevuste osas, aga targemaks ei saanud. Pime oli. Ja pikk geopäev juba seljataga ka. Seega ei hakanud end ajama ka teise Ropka juurde, et end asjatust nördimusest säästa. Lubatakse ju logide põhjal sellest hullemat. Tuleb valges tulla.
Vihma tõttu olid kurjad sumisejad vist peidus, igatahes neid ei näinud. Mõistus aardele peale ei hakanud ja tuli logimata lahkuda.
Meeldejääv mitteleid oli - sumisejaga kohtumine andis töökaaslastele veel nädalajagu jutuainet ja umbes reedeks oli silmanägamine ka taastunud.
Pole tõsi, et Ropka ei valva aaret. Neid on kohe palju ja lendavad õlalt sumisedes ringi. Meid kihutasid nad minema. Üks tegi veel süsti ka. Olge ettevaatlikud: "siin valvavad kurjad Ropkad".
Panen hoiatuseks ausa mitteleiu ka kirja.
Algas nagu ikka - tegime loogilisi esmaseid tegevusi, siis mõtlesime raamidest väljapoole ja tegutsesime vastavalt. Seejärel selgus, et üks lähedalasuvatest pehkinud puudest peidab endas kümneid sumisevaid ja sutsavaid elukaid. Kui üks meist neile pool silmanägemist ohverdas, pidasime paremaks lahkuda.
Naaberaarde juures kohtusime teise tiimiga, kes meie järel oli leiu kirja saanud ja sumisejatest pääsenud. Hiljem proovisime veel, aga ideed ja mots olid juba selleks päevaks otsas. Tuleb natuke mõtteid koguda, huvitav teostus on juba selge.
Igaks juhuks veel kord: ETTEVAATUST, SUTSAVAD SUMISEJAD!