Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Hõberemmelgas ehk hõbepaju (Salix alba) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Hõberemmelga nimi tuleb sellest, et tema lehtede alaküljed (mõnikord ka ülaküljed) on hõbedased ja sageli siidkarvakestega.
Võta ette väike jalutuskäik mööda Õhtu Kallast ning imetle neid väärikaid puid, mis kogu teed ääristavad. Ühe puu juures seisata, sest see võib peita endas väikest saladust. Et selleni aga jõuda, pead Sa veidi vaeva nägema ja puu otsa ronima. Aardekonteiner sisaldab logiraamatut, Geopeituse juhendit, pliiatsit, teritajat ning natuke vahetuskaupa. Edu leidmisel! :)
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
ronimine (2), vaatamisväärsus (1), muguoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7B1KM
Logiteadete statistika:
69 (84,1%)
13
6
1
1
1
0
Kokku: 91
Ronisin puu otsa, hoolimata sellest, et see oli jääs ja libe. Ronisin igaks juhuks teisegi puu otsa. Kaupo toetas moraalselt ja genereeris alt küll mulle ideid, aga leidmata mul siin otsitav jäi.. Ajasin lume ja jää süüks.. eks kunagi uuesti.
Hommik, udu, esmaspäev, redel, 40minutit ...ja kaks sinist nägu. Lõpuks isegi geokõne, aga ei muhvigi. Kas saamatud "väheste kogemustega" või selge ebaõnn :(
Ergo ronis, Ene juhendas, ma ei teinud midagi, nii ta leidmata jäi.
Minu viga :(
Selle aardega läks nii nagu taolistega tavaliselt. Kõik peale Jasmiini käisid kordamööda ronimas ja otsimas. Ei vedanud sel korral. Kahjuks ei ole rendiautos iga kord harja/kaabitsatki.., seega oleks vist liig soovida, et nad sinna redeli pistaks? Eks me ronime siis mõnel teisel korral taas..
*maastik 2.5 tundus alahinnatuna.
Käisime Mariga mõlemad puu otsas. Kätte ei saanud me kahjuks midagi. Kui ma puu otsas võimlesin, siis üks tädi jalutas mööda ja naeris. Mari ütles, et tuletame lapsepõlve meelde. Oli lõbus :D
Oleks teadnud, et Palangu redel nii hirmsasti sügeles, oleksime siin natuke kauem aega parajaks teinud ja nad ära oodanud. Jalanõud ei olnud meil ronimiseks kõige sobivamad ja nii me leiuta siit lahkusimegi.
Polegi varem õnnestunud sinise näoga uut geoaastat vastu võtta. Tõsi, turnimiseks polnud ka sobivat riietust aga kas see siis geotegevust takistab? Muidugi mitte. Allan hoidis mantlit ja mina turnisin paari isendi otsas. Sel korral siiski tulutult. Toppisin mantli selga ja minult küsiti, kas loobusin. Ma polnud nõus seda tunnistama. Head uut geoaastat!
Vaatasime puu üle. Tunnistasin turnimiseks liiga valge aja ja liiga roosa jope ning veidi libedamad jalanõud.
Vaatasin ka moe pärast need puud üle, aga akrobaatikaga tegelemine jääb mõneks teiseks korraks.
Mõningad mugud küll uitasid lähikonnas ringi, kuid otsustasin, et proovin korra. No kusagile 2,5-se maastiku peale ka ronisin, kuid seal ei jäänud ei näppu ega silma midagi. Kuna oli ikka pagana külm tuul ja vägagi libe puu, siis edasi kõrgemale ukerdama ei hakanud... mõni teine homme võtan ette.