Kuna alguses on koordinaadid kulunud siis peitja aitas mind edasi järgmise punktini. Lõpus käisin suuskadega ja suutsin jääkooriku alt karpi välja meelitades selle katki teha. Läks tükk aega kuni karbi täielikult kätte sain. Katkise karbi asemele sai mõõtudele samaväärne ja tegin talle ilusa uue pesa. Aga kui karp uuesti kinni jäätub, siis on seda taas raske kätte saada.

Tänase päeva üks eesmärk. Kaasas oli kalamehe kummikud ja veetase oli paar cm madalam. Märjaks sain ikkagi. Huvitaval kombel on keskel vesi madalam kui ääres. 4 null maastik peab paika. Aitäh.

 4 

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alusatma sellest, et selle aarde leidmiseks sai ikka hunnik kordi erinevaid punkte külastatud.

Esimene külastus. Tegelikult ei läinud ma siis aaret otsima, vaid mõtlesin, et aitan need valed koordinaadid sildi pealt maha saada. Võtsin kaasa purgi lahustit ja kukkusin nühkima, aga tulemus oli null. Kuna ma hakkama ei saanud siis tõmbasin saba jalge vahele ja tõmbasin uttu.
Teine külastus. Kuna esimesel korral sain järgmise punkti koordinaadid ära korjatud, siis nüüd oli vaja minna ainult ju asi ära vormistada. Karp tuli välja kiirelt, aga jama tekkis edasiste toimetustega, kuna minu abivahend oli üpris niru. Nüüd jälle saba jalgevahele ja minekut.
Kolmas külastus. Täna olin juba targem. Külastasin sõber Sveni ja laenasin temalt võimsama abivahendi. Sõitsin kohale ja üritasin midagi kohapeal tuvastada, aga kuna oli hommik ja päike lõõskas otse näkku, siis ei näinud ma mitte tuhkagi. Jälle oli vaja saba jalge vahele tõmmata ja ära udustuda.
Neljas külastus. Sattusime ühel öösel Liinaga Laagri kanti külastama ja kuna me juba nii lähedal olime siis külastasime ka teist punkti. Nüüd oli ainult vaja silmad avada ja oligi otsitud käes. Kuna õhtu oli pime, siis ei hakanud lõppu minema.
Viies külastus. Täna peale tööd oli mul veitsa vaba aega, siis sõitsin kohale, panin jalga kummarid ja igaks juhuks kaenlasse kalamehepüksid. Aardele lähenemine läbi metsa oli juba omaette katsumus, kuna vesi tahtis üle kummiku serva tulla. Lõpuks jõudsin siis objektini, mille peal ei paistnud ühtegi rada olevad, millest rääkisid kuu aega tagasi otsinud inimesed. Ainult pardid rallisid ringi ja konnad krooksusid seal. Egas mul muud üle jäänud, kui püksid jalga tõmmata. Võtsin metsast kaasa ühe roika, et vee sügavust mõõta ja haarasin ka kummarid kaasa, et äkki saan mõnda madalamat rada mööda tagasi tulla. Lõpuks tuli välja et pole siin ühtegi madalamat rada ja jätsin need üksikule väiksele saarele. Vahepeal õõtsusin mööda suurt ujuvat saart mööda, siis sukeldusin vette, kus vesi oli pea pükste servani ja lõpuks jõudsin siiski kohale. Õnneks läks kohapeal kiirelt leidmine ja logimine. Nüüd oli vaja ainult sama teed tagasi saada. See läks ka nüüd palju kiiremini kui enne. Läbi metsa marssisin ka pükstes, kuni autoni. Ei pidanud enam kordagi mõtlema, kui sügav see vesi seal metsa all on. Igatahes oli täitsa äge seikulus. Nii et suured tänud peremehele.

Vesi rinnuni.

3434.

leitud

 1 

Kuna meil oli plaan minna Harku rappa, siis see aare vedeles meil risti põiki jalus ja ei saanud ju mööda sõita. Nullis läks ikka natuke aega, teises punktis läks tunduvalt rohkem kui natuke aega, aga lõppu selle eest viis korralik maantee. Tänan.

 1 

Kui vaba aega on liiga palju käes, siis hakatakse rumalusi tegema. Kes lööb lihtsalt lulli, kellel on võetud töölt geopuhkus...ühesõnaga seda pidi talvel hea teha olema ja miks siis mitte ta ette võtta. Alguses läks kähku, keskel läks aega kõvasti ja lõpp oli jälle selline käe sirutamise vaev. Aitäh kohta näitamast!

Haarasime härjal sarvist ja tegime selle ära :)
Täname!

 1 

Ei anna see aare meile enne leidu rahu. Üks kodule lähemaid ja GC lehe logide järgi täitsa leitav. Kaks korda oleme üritanud nullist geovandaali kirjutatut likvideerida, osaliselt õnnestunultki. Enam ei oska seda rohkem eriti millegagi eemaldada.
Sammusime uuesti tuttavasse teise punkti ja teostasime seal oma otsimistoiminguid. Kui 2xP tiim ka kohale sai, ei varjanud tops end enam kaua. Kolmandas punktis sai ühiselt kino tehtud, aga iga kino saab kord otsa. Lõppu polnud täna ka mingit muret sammuda. Mis ma siis ikka oskan kosta - lõpp hea, kõik hea. Täitsa leitav aare tõepoolest. Aitäh Erkole koduvalda peitmast!
Ja geovandaalile häbi-häbi. Vutt-vutt võiks oma sigaduse ära koristada. Õnneks on see inimestele nähtamatu, ainult varustatud geopeitur näeb :D

 2 

Teine katse, seekord õnnelikult. Tegelikult oli minust selle aarde leidmisel samapalju kasu, kui suurest koerast on abi naela seina löömisel. Teel kohtasime ka maja, mis oli end sellest ümbruskonnas levivast haisust lausa põlema pannud, küllap on aga hais ka hapniku õhust siinkandis välja puksinud, sest ka see tulekahju oli olnud vaid osaline. On ikka müstiline park küll

Tänud peitjale! Ja tänud kaaslastele, kes mind siia meelitasid ning tänasele värskele ja puhtale meretuulele vaheldust pakkusid!

Harku rabast naastes, märkasin, et GC lehel oli aare üleval, aga mind sel hetkel huvitas NHT 8. Peagi sain info, et kohtume siiski Kesselaiult tulijatega teises vahepunktis. Jõudsin kohale ja vahetasin ruttu poolt, haisust eemale. Vihjet ei olnud muidugi lugenud, aga lõpuks sai leitud uus info. Peale mida jätkasime: lugemist, otsimist, arutelu, vaidlemist, enne kui lõpu poole sai suunduda. Tänud peitjale.

Esimese punkti leidsin koos Siimuga millalgi aarde algusaegadel. Aega rohkem polnud ja täna otsustasin jätkata otsinguid, kuna Krista müttas samas kandis ja Helduril oli tarvis ta peale võtta. Teine punkt tuli läbi raskuste, osa leidsime üsna hästi ja osa mitte. Ilm ei olnud siin parim sõber. Aga kätte saime kõik, mis tarvis oli. Kolmandasse punkti minnes polnud mingit lõhna. Võib-olla olen tasapisi nende aroomidega harjunud, sest kõikides aarde punktides olen korduvalt varem käinud ja mu nina on kolmanda punkti lõhnadega harjunud :) Või siis segas külm ja lumi. Küll ei saa seda öelda teise punkti lõhnade kohta. Mulle see aare igatahes meeldis - ta tutvustab kenasti Harku mõisa parki. Aitäh!

 1 

Kuna ma kasutan otsimiseks c:geo'd välismaa lehe andmetega siis ei teadnudki, et see aare siin lehel kättesaamatuks märgitud on.

Kõik punktid tulid suht kiiresti ja viimases tundsin ka seda haisu millest siin kõik logid räägivad.

 1 

Jällegi on aastaaeg suur abiline. Võib ainult ette kujutada millist vaeva tuleb siin suvel näha...Esimene punkt OK , teine on midagi segast millest ma jagu ei saanudki, kolmas jällegi OK ja aare ise ootas oma pesas kannatamatult leidmist. Miks, no miks ei jookse hetkel siia geopeiturid? Parim aeg ja võimalus nautida arhitektuuri, "päikesekiirgust" ja geopeitust. Rutake seltsimehed, rutake. Aitähh

Leitud peale kergest jalutuskäiku, tänud.

Enne lauamängu sündmust tuli teade, et äkki see aare plaanis veel hilisõhtul. Igaksjuhuks viskasime siis varustuse kaasa. Esimeses punktis läks üpris kiirelt. Vast oleks suts kauem läinud, kui külmetavad varemleidnud poleks kõrval seisnud, aga no ei olnud midagi võimatut ja küll see leid oleks tulnud. Edasi läks natuke segaseks aga hiljem selgus, et lihtsalt oli meie vea tõttu segane :D Ja no lõpp...ma polegi ühegi aardega veel nii haledalt nime kirja saanud :D Ikka tavaliselt saab kõikjal ära käidud aga siin...no läks nagu ta läks ja nimi peaks logiraamatus kirjas olema. Tänud vapratele logijatele ja tänud peitjale.

 5 

Lauamänguõhtul skeemitas Kristjan meid ka punti ja läksime Harku mõisa parki. Ausaltöeldes ei teadnud ma sellest aardest midagi. Esimeses punktis läks kiiresti, teises samuti. Lõpus oli juba tükk tegu. Kristel hakkas kindlalt lõpu poole sammuma, esialgu vaid üksinda. Ma mõtlesin mida ma ise sellises olukorras teeksin. Õues on pime, vastik hais ja külm, pealegi oleksin ma kuskil pärapõrgus üksinda, lohutuseks vaid minu taskulambi valgusvihk. Üksinda olles oleksin ma otsinud jämedama puu, istunud maha ning nuuksudes hommikut oodanud. Siis sündisiki mõte, et lähen kaasa, seltsis segasem ja kahe taskulambiga ka natuke valgem. Vahepeal suutsime ära eksida, no nii palju kui seal õnnestub. Siis avastasime, et meie mõlema telefonide akud on otsa lõppemas ning tagatipuks sai ka minu taskulamp tühjaks. Kuidagi siiski õnnestus mei aare leida ja teekond tagasi oli tunduvalt kiirem kui minek.

 10 

Lauamänguõhtult läksime koos Kristeli ja Karli ning Kristjani ja Mairega Harku mõisa parki – no et kambas ehk lihtsam seda leida… Ja no muidugi oli nii lihtsam, nt saime esimeses punktis eksitava valeinfo kohe tähelepanuta jätta ning Tallinnasse sõitmise osa skippida, samuti kätte teise punkti koordinaadid ning tänu meie noorte neidude valmisolekule keset ööd kõndida sinna kuhu koordinaat näitas, ka logi kirja… :D

Meie öistest seiklustest siia ka kaks tähelepanekut:

• kui otsustate esimeses punktis kasutada koordinaatide leidmiseks (siltide all nimetatud) abivahendit, siis nii leitud koordinaadi võite jätta tähelepanuta ning aarde leidmiseks ei ole vaja hakata sõita uhama kuskile Järvevana teele Tallinna linna,
• lõpus olge valmis et logi kirjasaamine pole mingi meelakkumine ning võib juhtuda, et peale seda tabab teid ka suuremat sorti pesemis- ja/või tuulutusvajadus – niisiis, soovitan soojalt, planeerige Harku mõisa park oma geopäeva kas ainsaks või vähemalt siis viimaseks aardeks…:D.

Aitäh Kristelile pakkumast meid oma seiklustega liituda – minust oleks see kollane mumm muidu ilmselt veel aastateks sinna Instituudi tee äärde hääletama jäänud :D. Ning Kristjanile/Karlile ägeda Subaruralli ning toreda seltskonna eest ajal, kui oma vapraid tüdrukuid logitripilt tagasi ootasime :D. Ja muidugi siis Kristelile/ Mairele ekstratänud selle eest, et võtsite enda peale keset ööd terve meie leidjategrupi raamatusse sissemöllimise – väga ennastsalgav ja julge tegu mu meelest :). Ja ma praegu mõtlen, et kas ei peaks lausa uut kategooriaettepanekut tegema meie diplomitenimekirja – nt aasta tegu eriti hullude kõrguste või roppude kohtade vmt grupi nimel alistamise eest… :D.

 10 

Lauamänguõhtu sündmusel ajasime väikese pundi kokku, et viia läbi ühisretk Harku mõisa parki. Kolme autoga suundusime esimesse punkti. Lasime Lauril ja Marisel vajalikku infot otsida. Ilmselgelt neil nii kaua ei läinud kui meil Kristeliga septembrikuus. Umbes nii 50 korda kiiremini. Järgmises punktis asusin ma korralikke riideid georiiete vastu vahetama. Kulus nii kaua aega, et kui ma lõpuks kohale jõudsin, oli teistel juba lõpp teada. Teed lõppu proovisime igatipidi lühemaks teha aga edutult. Tegime siis hoopis ühe õhtuse jalutuskäigu pargis. Ma jätsin jalga tossud ja see ei osutunud kõige kavalamaks valikuks, sest muda sai mitu korda kahte lehte laiali lükatud. Kõigepealt lükkasime tanki Marise ja kohe Kristeli samuti järgi. Marisele tankisti roll väga ei meeldinud ja võtsime ette järgmise vabatahtliku Maire näol. Tankid sohu kinni ei jäänud ja prožektorid kadusid õigepea vaateväljast. Ootamine oli pikk, mille ajal kippus külm nahavahele pugema ja keha kangestuma. Aga no meil polnud ju küll õigust antud momendil hädaldada :P. Arvutasime kas jõuaksime vahepeal NHT 11 juurde ja tagasi matkata. Vaatasime tähti. Vehkisime taskulambiga. Lobisesime maast ja ilmast. Tunnetuslikult paar aastat hiljem, natukene muidugi liialdatult, ilmusid taaskord välja meie õhtukangelaste lambivihud. Tagasitee autoni möödus kiirkõnnil. Mõnele kõrvalvaatajale võinuks jääda mulje, et tegemist käimise võistlusega. Peitjale aitäh aarde eest!

 10 

Karliga oli juba varasemalt plaanis, et peale sündmust lähme otsime selle aarde üles. Sündmuse jooksul kamp suurenes ja lõpuks oli meid kokku juba kuus.

Karlil ja mul oli esimene punkt juba varasemalt leitud, kuid kuna teistel mitte, siis alustasime jälle sealt. Ei läinud kaua, kui vajalikud numbrid olidki käes.

Lõpp mulle meeldis, sest aardeni jõudmine oli korralik seiklus ja adrenaliin sai jälle möllata. :D See hais oli seal julm ja ma tänan jumalat, et me läksime sinna pimedas, sest ma ei tea kas ma valges ikka oleks tahtnud sinna sisse ronida. :D

Suured tänud Jürikatele varustuse laenamise eest. :)

 1 

Nullis läks jh kiiresti ja teises punktis ka. Edasi läks nii nagu Lemps kirjeldas ainult selle vahega, et logi tahtis ta hirmsasti ise kirjutada, muidu tema mehelik uhkus kannataks. No ei saanud ju seda talle keelata, liiatigi kui ma talle tee juba teiselt poolt ette olin peaaegu rajanud.

Aitäh Erko, et mu ideest kinni haakisid ja nö ärategid. Väljakutse vastu võetud ja Kallistus ka!

 3 

Kuuldused sellest aardest, kui ilmselt minule leidmatust, olid isegi minuni kui vähe lugenud inimeseni jõudnud. Seega ma polnud siia väga otsima kiirustanud. Nüüd aga jäi nullis vajalik asi u minutiga silma. Ka teine punkt andis ennast kiiresti kätte. Siis aga täitsa ikaldus - N andis ennast kätte, aga E jäigi leidmatuks. Aga no juba ainuüksi N ja loetud logid andsid piisavalt enesekindlust kirve vibutamiseks. No ja Anne seda kangesti vibutada tahtis... vehkis siis oletatavasse paika ja ukerdas seal üksjagu aega ringi... miskite ähvarduste abil suutis ta saada ka E kätte ning siis selgus, et vaja üks takistus ületada. No võtsin selle ületamise siis enda kanda... tegelikult täitsa mõistlik asi ja ei hullu midagist... ainult kahju, et seda E-d ise kuidagi üles ei leidnud. Aitähhid!

 6 

Ükskord enne käisime nullis. Loogilises kohas polnud kohe kindlasti midagi. Peale kõikvõimalike kohtade poleerimist läksime ära. Üks teine kord läksime samasse kohta ja oh imet - oligi vajalik kohas, kus seda enne ei olnud. Väga imelik. Salvestasime saadu kuni üks teine kord tuleb. Siis tuli kolmas kord. Abivahendi puudumisel jäi see kord nii nagu jäi. Täna oli siis see neljas kord. Kuna me midagi asjalikku esimese veerand tunniga ei leidnud sai küsitud varemleidnutelt asukoha õigsust. Päike segas aga saime nägijateks. Lõppu vaadates ja pisut võsas ragistades kiskus vägisi, et tuleb ka viies kord. Tommi jäärapäisus leida normaalne koht edasiliikumiseks viis sihile. Abivahend oli meil juhtumisi kaasas. 52,5 kilo hõljus kandevõimelt pisut väiksemal Ocean Pacifficul nagu linnuke. Või siis mitte nagu niiväga...

Muidu nimepoolest ajalooga park on ikka suht mannetu ja räämas. Tegelikult kole. Aga et ilust aru saada, tuleb ka selliseid kohti külastada. Loodust seal siiski on - ühes tiigis kümbles saarmas päris koduselt, konni ja tigusid jagub samuti igale sammule.

Ei saa öelda, et aare lemmikute hulka kuuluks aga meelde jääb ta kindlasti.

TFTC!

 4 

Sada ja seened tehtud, tegin Jutale ettepaneku ka mõisa multit võtma minna. Kokkulepitud, kutsusime kaasa ka Karlo. Karlo oli rattaga kiirem ja seniks kuni meie autodega kohale jõudsime oli ta juba mõned asjad jõudnud välistada. Õiged abivahendid aitasid juhised kiirelt leida. Aarde vihje eksitas meid korraks, tegime lisaringi, aga korrigeerisime kiirelt. Lõpus oli väheke nõutust, üks abivahend jäi puudu. Tekkis mõte tuua abivahend aga Juta pikka juttu ei sallinud ja marssis vette ning vormistas lõpu. Tänud Jutale ja aitäh peitjale.

 2 

Kuna abivahendeid oli igasuguseid kaasas, siis otsustasingi pärast ftfi teha abivahendeid vajavate aarete päeva. Nullis kartsin tundide pikkust otsimist, aga tegelt läks 10 minutit. Ei tea, mis teistel nii pika otsimise põhjuseks oli. Edasi läksime kambaga teise, mille jaoks oli abivahend olemas ja sain kergelt info kätte, pidime sinna korra veel tagasi minema, aga siis ka kiire leid. Lõpus läks Juta kõigi oma riietega aardeni. Tänud talle ja peitjale :)

 6 

Aarde leidsime lihtsalt, päriselt ka, aga miks ei oskagi öelda. Kas asi oli selles, et me omasime abivahendit millega kiirelt kohti välistada või oli Karlol nii palju siseinfot juba kogutud, et ta teadis täpselt mida ja millega otsida. Selle tulemusel läksime valesti ainult ühe korra ja olime sunnitud eelmisesse punkti tagasi pöörduma.

Lõpu au võtan julmalt endale, kodu oli lähedal, seega kõik riided sh jalanõud liikusid peale aardelogi pessu. Tänud, selliseid aardeid peab ka olema, siis hakkad lihtsaid ja puhtaid leide rohkem nautima :)

 3 

Nojah... eks ta selline... teistmoodi oli. Mis siin muud ikka öelda. Aitäh!

 5 

Mis siin ikka pajatada. Käisin poistega mõisa pargis patseerimas. Minul oli lõbus, tänud.

 5 

Ei noh mida siis kosta selle kõige peale :)

Müts maha tiimi ees,kes südaöösel siin FTFi tegid.

Lühidalt öeldes : "leitud peale kerget jalutuskäiku" :)

 6 

Logide järgi jäi mulje, et väga pikk ja raske aare. Nüüd tänu aarde siltidele läks suhteliselt kiiresti. Allan pandi tanki ja eks ta sai kindlasti rohkem emotsioone kui teised. Kui Allan hüüdis "leitud!", siis kostus metsast mugu hääl: jee!. Rattaga on siin tore üle juurikate sõita.

Leitud. Väga lahe seiklus oli.

Korralik seiklus, aitäh peitjale. Võttis parajalt aega ja tegutsemist, aga mitte midagi liialt hullu.

 6 

Nüüd kus oli kindel, et nullis ikka miskit leitavat on , siirdusime uuesti nulli. Jeebus küll, mis siin peale meie lahkumist tehtud oli. No tundub , et koguni Kalevipoeg ise oli kohal käinud, sest see kivi oli ka paigast veeretatud, mis enne kindlalt maa küljes kinni oli. Üritasime kontrollida kuhu null näitab kui väike teravsilm kohale laekus, issile silma tegi ja sealt numbrid ette vuristas kus eile meil üks teine teravsilm mitte miskit ei tuvastanud, mnjah. Aga no ok, talletasime saadud numbrid apastraaati ja marssisime edasi. Jälle kord sai väike neiu esimesena järgnevad juhtnöörid kätte. Uurisime neid hoolega ja marssisime edasi. Edasiste juhtnööride leidmine võttis tiba aega ja no see ümbrus hakkas mingi hetk vastu. Lõpuks marssisime edasi ja siis tagasi ja jälle edasi. Sain millegagi piki pead ja nii mitu korda järjest, väikse tegelase silmad aga särasid ja seda itsitamist siis :P. Kui aare leitud ja logitud siis nutikamad tegid kohe väikse külmpesu, seega buss oli edasi ka sõidukõlbulik, ei vajanud suurt tuulutamist ega miskit. Tagasihoidlikumad keetsid kajakasuppi edasi :P.

 3 

Tegelikult olime me juba eelmisel ööl seal otsinud aga siis jäi väsimuse tõttu pooleli. Nüüd siis ajasime eilse kamba kokku - mina, Ethel, Merilin, Priit ja Miki. Kui meie jäime sinna kus pooleli jäi, oli seal juba Realist. Kui meie valmis saime, tulid ka Tarvo ja Karl. Egas muud koos lõppu. Siis tuli välja, et mul on ka muid oskusi peale ronimise. Ja sain ka uuesti teada, et kui kellelegi midagi paha tahad teha, siis saad ise tagasi. Ma tegelikult paha ei tahtnud, vaid ajas üks närvi

 4 

Teekond selle aardeni jääb kindlasti kauaks meelde. Tänu sellele aardele nägin geopeituse tõeliselt ägedat poolt, kohtusin paljude vahvate geopeituritega ja mõistsin, et aarde leidmine ise on kogu protsessi kõrval üsna tühine. Aitäh suurepärasele seltskonnale ja aitäh ka peitjale, kes selle seikluse võimalikuks tegi!

 8 

Ühesõnaga, eelmine õhtu saime vastu nina ning loobusime mingi tunnike enne esmaleidu. Samas võin vabanduseks öelda, et pisike väsimus kallal - oli ju sama päev jõutud Mohni saarele ning lahedale sündmusaardele. Leppisime Meriliniga kokku, et kui ma minemas olen, siis vast ajad klapivad ja pureme koos seda aaret ning läksime laiali. Järgmine päev hakkas Ethel Naissaarelt tulles vaikselt nihelema, Priit oli ka valmis uuele katsele minema, Merilin lubas tunniga Viimsist Harku kanti jõuda.. ilmselgelt ei olnud minul ka pääsu. Jõudsime kohale mõned minutid varem, kui Priit ja Ethel ning vahepunktid alistusid päevavalges kiirelt. Ootasime nad ära, ka neil läks sama väledalt. Järgmiseks laekus Realist. Laenasime abivahendit - sai ka koordinaadi kätte. Hetk hiljem laekus tuttav mersu, mida me enne eelmise punkti läheduses olime märganud - Karl ja Tarvo. Kui kõigil punkt käes, siis edasi lõppu vallutama, seltsis on ju lahedam. Kahju, et kõike seda kirjeldada ei saa - oleks liiga reetev. Kokku võtaks vaid sõnadega, et "oli järjekordselt väga lahe geoõhtu, tänud geokaaslastele ja peitjale".

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 7 

Oli see vast seiklus. Kuna esimese päeva logid olid palju põnevust külvanud lendasime Karliga ka asja uurima.

Esimeses punktis kiusasime kohe Realisti, mängides uudishimulikke mugusid. Esimene punkt oli tõesti paras pähkel. Tuleb vist õigel ajal vaadata, sest esimesel paaril korral vajalikku infot täpselt samast kohast ei paistnud.

Teine punkt tuli lihtsalt ja kolmandas kohtusime juba terve hunniku teiste geopeituritega. Nii selle punkti kui ka viimase punkti puhul oli meil ikka õnne küllaga, et teiste ja justnimelt nende geopeituritega kokku trehvasime, sest siin tuli mängu erivarustuse sildike.

Lõppaare oli ikka korralik seiklus, aitäh! Kindlasti üks meeldejäävamaid aardeid! :)

 1 

Kui eile jäi pooleli, sest täna oli vaja tuurile hommikul minna. Siis nüüd sai päevale selle aardega punkt pandud. Õnneks abivahendiga oli kerge, sopaseks ei saanud.

 16 

Kajakasupp, mitte aare, ma ütlen :) Lugesime eile autos esmamitteleidjate loginaid, Madis ja Mihkel aretasid igasugu teooriaid, imestamisel polnud otsa ega äärt. Aga ilmselt müttasime eile veel vähe, sest poisid näe viitsisid öösel ikka veel esmaleidma kapata.

Hommikul vaatasin veel logisid ja igasugu eel- ja muud arvamused aina süvenesid, aga innustus kohale minna aina vähenes. Et las hapneb. Lõpuks saabus innustus hoopis ootamatust suunast.

Nullis laiutas koletu tallermaa - mis enne oli püsti olnud, oli pikali, mis enne pikali, oli püsti. Ilmselgelt oli suur hulk inimesi siin pikki aegu veetnud. Siis tuli Mamm, ütles, et issi oota, las ma vaatan korra vat sinna - ja luges meile koordinaadi ette. Minut laekumisest, no häda pärast kaks. Kaks ülejäänud tegelast, kes eile olid sama koha peal kätelseisu ja tireleid harrastanud, vaatasid suu lahti. Vaatasime siis ise uuesti Mammu leitu üle - jummala õige asi. Aint et eile polevat seda seal olnud. Ei tea, ei oska kommentaarida, mina olin eile mujal võsas.

Edasi läks nagu ühes korralikus saksa multiaardes - jõlgu linna peal ja loe aknaid ja uksenaelu kokku. Kust ukse leiad - vaata ise. Lihtsalt hästivarustatud sõpru on vaja, siis lülitavad aarded ka ennast kenasti sisse.

Lõpp läks jah kajakasupiks. Teate ju küll, kuidas kajaka keetmine käib - paned kajaka potti, paned vee peale, siis keedad, keedad, keedad, siis viskad vee ära, siis viskad kajaka ära, siis viskad poti ka ära. Autot veel ära ei visanud, panin tuulduma.

Kas nüüd just vabariigi parim, aga täiesti korralik multikas. Mõni purtskaev või vähemalt aiakastmisvoolik võinuks ka läheduses olla, saaks parem. Aitüma ka!

 5 

Mehine aeg nõuab mehiseid tegusid. Raskusastmed tundusid pigem 4/4. Aitäh :)

 5 

Olime just jõudnud tagasi Roka aarde otsinguilt ja laiali läinud, kui Madis kirjutas, et nad lähevad täna Liisiga uut aaret otsima. Hüppasin bussilt maha ja keerasin otsa Harku poole. Oli väga mõnus ja meeleolukas aardeotsing. Nüüd on, mida meenutada. Aitäh! FTF 01:51

 10 

Eks ta ole. Väntasime viimase rongiga kohale ja hakkasime sekundeid lugema. Eks ta üks möödasõidul-kiire-leid-tüüpi aare ole, välja arvatud muidugi juhul, kui aardeotsingu asemel kodus nurru tahad lasta :) Ainult riista püsti ajamine meid nullis eriti ei aidanud, lõpus oleks sellest ehk kasu olnud, ainult et üles jääb klassikaline küsimus - miks lastakse peitjat sihukestes kohtadesse ja miks on tal kaasas sellised tünnid - ega ta siia ju ometi peitmismõtetega ei tulnud :) Kiire 15720 sekundi aare. Ainsateks probleemideks olid siin ehk vale aardetüüp, alahinnatud raskusastmed ja 160m reegli vastuolu, aga muidu ju täitsa vahva seiklus. Lõpp oli muidugi nagu selle kandi aarded ikka- miskit sajab pähe, jalgealune on vesine ja pidevalt oled nahkhiirtehirmus.
Aitäh siia juhatamast! Tänud peitjale! TFTC :)

Madis pärast leidu nurru laskmas

 10 

Hunnik mitteleide tekitas huvi ning läksime pärast seda kui olin Tallinnasse tagasi jõudnud, asja uurima. Päevaste mitteleidude valguses tekkis mõte ning see vajas kontrollimist. Kohapeal oli juba 5 inimest tuuseldamas ning vaatasime kõik võimalikud ja võimatud kohad üle. Vähemalt seda me arvasime. Siiski jäi üks koht vaatamata ning seal see info ennast peitiski.

Edasi ei läinud ka kergelt. Meid oli küll 10, aga ikka ei näinud midagi. Läbi häda leidsime siiski vajaliku info ning seejärel tuli natukene mõistatada. Jälle 10 inimest otsivad ning keegi ei leia midagi. Lõpuks sai taskulamp tühjaks, telefoni aku oli tühi ning motivatsioon maas.

Viimaks oli 5 inimest järgi ning olime lootust kaotamas - kuniks mul vedas ning leidsin killukese infot. Seejärel saime lõpu info kokku ning esimene emotsioon.. Ohh, parem ei kommenteeri.

Ja siinkohal ma jätan väga palju vahele. Ma vahepeal sõimasin kõik vandesõnad ära, mida ma teadsin. Haises, vett oli igal pool, rõve, vastik, külm. Minu kõige suurem emotsioon geopeituse mängimise jooksul, selle koha pealt Erkole respekt!

FTF kell 01:51. Mida kõike ollakse nõus ühe täpi nimel tegema. Mõne lõkke ääres võin värvikamaid emotsioone rääkida.

P.S. Soovitan aarde muuta mõistatuseks ning tõsta maastiku raskusastet (4.0). Peidukoha raskusaste on ka suurem.

 9 

Kui aare avaldus, siis mu esimesed mõtted olid: "olen ammu mõelnud, et seal võiks tore multiaare olla" ja "oh täpselt töölt koju sõidule jääv aare, mida mõni päev pärast tööd otsima tulla". Tagantjärgi tarkusena tutvustas aare päris väärikaid kohti, aga kontoririides tulla ikka ei tasu. Mitteleiud tekitasid huvi ja kui Liis ütles, et nad ikka seal, siis asusime ka kodust teele. Kohale jõudsime 11 paiku, kui esimene punkt oli leitud. Millegipärast ei tahtnud ka järgnevad punktid kergelt tulla. Järjest tuli ka ärakukkujaid, kuni viimaste vapratega nulli suunas rühkisime. Siinkohal avaldan ühe kohalolnu kommentaari: "Oi, see haiseb nagu p*rseauk". FTF 01:51 Aitäh öise seikluse eest!