Mummassaare

Pimestiku küla maadelt Mummassaares leiti 1939. aastal pronksiaegne meie aladel unikaalne kaunistatud aasaga õõskirves (pronkskirves), nõndanimetatud Vaivara kirves. 19. sajandi lõpus täitus kogu rannaäär Narva-Jõesuust (Hungerburg) Sillamäeni suvilatega. Suvilad olid ka Mummassaares. Sellel ajal ilmus ka kaartidele (verstakaart) nimi Monpleasire ('kaunis vaade'), mis tähistas rannikuala Pimestikust Merikülani, ning anti välja terve sari postkaarte selle nime all. Mitmes ajalootrükises on levinud väide, et Mummassaares maandus 1919. aasta jaanuaris Utria dessant. Dessant maabus tegelikult Mummassaarest umbes kaks kolm kilomeetrit idas Utria rannas, kuhu 1939 aastal paigutati ka vastav mälestustahvel.

Mummassaare rand Teise maailmasõja ajal läbis Mummassaart Tannenbergi liin ning seal toimusid 1944. aasta kolme kuu jooksul ägedad Sinimägede kaitselahingud. Mummassaares asus lahingute ajal langenud Eesti üksuste kalmistu, kuhu maeti ca 2000 langenud Eesti sõjaväelast. Nõukogude ajal asus Mummassaares Sillamäe pioneerilaager ja venelased tunnevad seda randa Sinimäe ranna nime all. President Lennart Meril oli 1990. aastatel kava rajada sellesse kaunisse kohta noorteküla.