Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Liivaluited, mis asuvad saare keskosas ja mille kõrgus ulatub 29,9 meetrini, on tuntud Suurte mägedena. Nende kuju muudeti Peeter Suure merekindluse rajamise käigus, kui siia planeeriti patarei nr. 8, nn troonipärija Aleksei patarei ehitust. Projekteeritud oli neli 14-tollist kahurit kahurit kahes soomustornis, laskesuunaga läände, mis pidid tule all hoidma Soome lahe lõunaosa ja Pakri neeme ümbruse. Ehitisest jõuti 1916. aasta lõpuks valmis ehitada vaid kaks süvendit. Aare on peidetud ühe suure mäe jalamile.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
seened (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7A79H
Logiteadete statistika:
66 (98,5%)
1
2
0
0
0
0
Kokku: 69
Põhja-Eesti kohta täitsa kobe mägi ja ega aardelgi viga polnud. Aitäh peitjale!
Siingi tegin väikese kõrvalpõike, et võtta veel üks Naissaare aare. Rohkem seekord kahjuks ei jõudnud leida, sest aeg tiksus peale. Maratoni raames tuli 1 vene keelt kõnelev mees mulle ütlema, et ma olen kaldunud ette antud rajast välja. Purssisin siis oma vene keeles, et kohe naasen tagasi rajale ja pean ennem midagi üles leidma. Anti luba.
Saare keskosa olime eile juba natuke uudistanud, kuid osadele siinsetele aaretele tundus siiski loogilisem lähenemine põhja poolt allapoole liikudes. Mööda suuremaid ja väiksemaid metsaradu pedaalides jõudsime selle aardeni. Viimase jupikese jalutasime ja mäe jalamile jõudes tuli aare kiirelt oma peidukast välja. Kuna aeg hakkas natuke takka kiirustama ja meil veel mitu aaret otsida vaja, siis mäe jätsime vallutamata.
Aitäh, ilus koht minu 3500 aardeleiu tähistamiseks!
Jätsime teised kastikasse juttu ajama ning läksime ise mäge otsima. Väga kaua otsima ei pidanud ning õige nurga alt vaadates jäi kahtlane koht kenasti silma. Aitäh!
Jalad olid juba pikast matkast täitsa läbi ning vedas, et aare oli mäejalamile peidtud, sest tippu poleks ilmselt jõudnud.
Liisi jäi troonipärisja pooliku patarei juurde lõunatama seniks kuni mina käisin Suure mäe Suurel jalamil Suurt aaret otsimas. Kõik oli kuiv ja korras nii nagu peab. Aitäh.
Sel kohutavalt palaval päeval ei olnud erilist isu mäe otsa ronida, seega piirdusime jalami külastusega. Tänan.
Aare oli tõesti suure mäe jalamil :) Aare end kaua peita ei lasknud. Peale seda tegime väikse puhkepausi ja nautisime seda mäge. Aitäh peitjale!
Tempo ei aeglustunud, sest sadamasse oli vaja õigeks ajaks jõuda. Täiesti spordipäev oli minu jaoks. Kulutasin kindlasti rohkem kaloreid, kui olin hommikul tarbinud. Mäe jalamil saime uurida mitut kohta, enne kui aare end mulle paljastas. Aitäh!
Kuna rattad olid jäänud kuhugi Miinilao kanti siis karjusid kukeseened eriti kõvasti oma lõksu loitsusid ja kohati oli raskusi astumiseks vaba maapinna leidmisega. Aare ise avaldus luite jalamil kiiresti. Tänan.
Teepeal oli selline kukeseene uputus ja süda tilkus verd aga aeg tiksus halastamatult ja muudkui kirusime laeva kaptenit. Tänud
Naissaare kahekümne kuues. Saabusin troonipärija pooliku patarei juurest taaskord otse läbi metsa, sest kes ikka mööda laiu teid käib....
Kunilamäega võrreldes on siinne küngas palju efektsem, aga piirdusin vaid mäe jalamiga, kus ka otsitav kiiresti loogilisest kohast välja tuli. Aare korras.
Selle aardeni jalutamine võttis omajagu aega, aga leitud ta sai.
Selle aardeni valisime otsetee Kunilamäe juurest. Muidu tore rada, aga jalgratastel mitte nii väga läbitav. Ehk siis lükkasime, tõukasime ja tõstsime. Korralik trenn.
Suure mäe jalamini jõudes oli aga nii levi kui ka punkt telefonist kadunud ega tahtnud mitte kuidagi tagasi tulla. Ronisime mäe otsa, püüdsime laineid ja saime koordinaadi kuidagimoodi kätte. Jätan meelde, et Naissaarel aardeid otsides tuleb ikka kaardid ja aardepunktid eelnevalt maha salvestada, muidu võib jama olla.
Nulli jõudes leidis Annika üsna kiirelt, väites et tal on selle aarde leidmisest mingi deja vu - kuigi ta ei ole aktiivne mängija, on ta varem ka aardeid otsinud ja vist korra varem ka selle aarde juba leidnud.
Siit võtsime suuna sadamasse, sest midagi peab ju ka teiseks korraks jääma, eks ole.
Kui juba siin saarel olime, siis muidugi käisime ka selle suure mäe jalamil ära. Leid kiire, aitäh.
Ka meie oleme siin varem viibinud. 3 korda ratastega ja 1 kord jala. Liivaluide on lahe ikka. Aitäh!
Seda suurt mäge tean juba viimasest matkast saarel. Aare oli loogilises kohas.
Et kõik ausalt ära rääkida nii nagu oli, pean alustama sellest päevast umbes kuu aega tagasi, kui meil töö juures infotunnil teatati, et selle aasta suvepäevad toimuvad Naissaarel ning uuriti kas kellelgi on traditsiooniliseks öömatkaks mingeid ideid - mille peale mina siis, ilma pikemalt mõtlemata, nagu mul kombeks on - kääksatasin: GEOPEITUS! Ülemus, kellel oli ilmselt mingi udune arusaam olemas, mida see endast kujutab, oli kohe nõus ja mis teistelgi siis enam vastu vaielda on - nii saingi mina omale kohe lisaülesande korraldada meile siis öömatk koos Geopeitusega. No tore lugu küll! - mõtlesin 15 minutit hiljem oma laua taha potsatades...mis ma endale nüüd kaela tõmbasin. Öömatk (ma pole varem kunagi öömatkal käinud) Naissaarel, kus ma pole kunagi varem käinud ja ei tea maastikust halligi ja karjatamiseks suur kari mugusid - kes ei tea Geopeitusest mitte halligi. Kiirelt vaatasin, kas Naissaarel üldse aardeid on - huh, vähemalt sellega on korras, aardeid on seal piisavalt. Ööbimispaik teada, hakkasin siis meile Geotuuri planeerima - Nargö jätsin heaga kohe kõrvale, lisaks jätsin esialgu kõrvale ka teised multiaarded ja mõistatused, ning keskendusin tavalistele - sest neidki oli ümbruskonnas piisavalt. Leidsin, et kui teha umbes 12-13km pikkune ring, peaks olema võimalik leida 15 aaret - piisab mulle endale ja kindlasti ka kõigile töökaaslastele. Järgmine mure oli, kuidas töökaaslased aardeid ja ennast kaardil näeksid ja otsida saaksid - kindlasti ei eeldaks ju seda, et kõik või isegi mõned hakkavad endale gc lehel kontot tegema, et saaks kasutada gc äppi või Locust. Järsku turgatas mulle pähe, et Geojaanil oli ju juttu Sookolli veebilehest - natsa googeldamist ja tudeerimist ja leidsin, et Super! Täpselt seda mul vaja oligi. Kui teha seal geotuur valmis ja seda linki jagada, ei pea keegi kuskile sisse logima, aga näeb ilusti kõik vajaliku ära. Nädal enne üritust saatsin ka lühikese mänguõpetuse kirja teel laiali (mida loomulikult keegi väga lugeda ei viitsinud nagu pärast selgus)ja tegin aaretsest parerile tabeli, kus olid kirjas suurus, raskusastmed ja vihjed, et ei peaks koguaeg ninapidi mobiilis passima (lisaks selgus ju ka mingi aeg see, et ega Naissaarel mobiilileviga just väga hästi pole...) Kohapeal tundus, et õnneks huvitatuid äkki väga palju polegi, aga siis tekkis ülemusel geniaalne mõte, et selle asemel et alustada öömatkaga traditsiooniliselt kell 00, lükkame alguse kaks tundi varasemaks ja tulemuseks oligi see, et peaaegu kõik olid huvitatud, välja arvatud väikeste lastega tulijad - oeh. Oma lastele seletasin, et kui nad just ei taha tulla meiega kaasa ja hommikuni võsas ragistada, siis peavad nad umbes tunni aja pärast ise leidma tee tuppa ja voodisse - ei mingit probleemi, saab tehtud! Kogunesime siis kell 22 ja jaotasime ennast kiirelt kolme tiimi. Esimesse läksid need kes teadsid, et nemad otsivad üles ainult 5 lähimat aaret ja pikemale ringile kindlasti ei tule, sest tahavad ka muude öiste tegevustega hiljem tegeleda. Teise tiimi koondusid kokku kõik meie noored ja tugevad kutid ning mina, ülemus ja kõik teised ülejäänud moodustasime siis kolmanda tiimi. Iga tiim valis oma marsuudi, ning minema hakkasime 10 minutiliste intervallidega. Kaks esimest panid siis minema ja meie väljusime 22.30. Etteruttavalt mainin ära, et meie retk kestis täpselt 5 tundi, tagasi jõudsime kell 03.30, meie tiim leidis 11 aaret, 2 jäi leidmata ja 2 ei jõudnud otsimagi. Meie parim tiim - Novarc2, mis koosnes noortest kuttidest, kes olid 100% mugud - noh...nemad leidsid üles 13 aaret :D Täpsemalt siis juba iga aarde juures...
Öömatka kaheksas aare. Päris huvitav koht oli ja taas tänu tublile töökaaslasest mugule ei läinud leiuga kaua! TFTC!
Rattatuuri seitsmes aardeleid tuli üsna ruttu. Siinne mägi tundus palju suurem kui eelmise aarde peatuspunkt, mida kirjeldati kui saare kõrgeimat;). Täname.
Kui siiamaani tegime peatuseid kilomeetri või isegi väiksemate vahede tagant, siis siia aarde juurde kulgedes oli palava ja väsitava päeva lõpuks see 4-5km natuke liiast. Mingil hetkel olin ratta peal lihtsalt autopiloodi peal ja püüdsin teiste sabas püsides kuidagi pinnal püsida. Sestap tuli ka rajakeseni jõudes enne väike paus teha kui edasi trügisime. Hülgasime rattad ja vaikselt aarde poole kulgedes sai ka kahe käega mustikaid põske kahmatud. Potensiaalse peiduka pakkusin juba kaugelt välja, kuid otsides selgus et panin ikkagi korralikult pusse.
Tänud.
Mu jaoks tundusid loogilised peidukohad tühjad ja hakkasin juba kaugemale minema kui teised selle pisut ebaharilikust kohast välja võtsid. Kulus vist paar minutit. Täitsa lahe nurgatagune.
Lugu sellest, kuidas poolikud troonipärijad liivamägedesse läksid. Või noh, vähemalt jalamile. Oleks me enne siitkaudu tulnud, oleks osanud teistele turistidele kosta, kuskandis need suures liivamäed siin saarel asuvad. Nüüd oskasime vaid muudest, täna käidud vaatamisväärsustest pajatada - aga seda nagu kohalikud B-)
Mägi oli, jalam oli, liiv oli, peidikki oli, aga aaret polnud. Karp oli hoopis etemas peidikus nagu peagi selgus. Hetk puhkust ja edasi, vastu uutele aardevallutustele. Täname Mihklit meile mäejalamit näitamast! Karp kombes, evej.
Äge valge liivasein hakkas ühtäkki puude vahelt vilkuma… Et siis militaarse vajaduse tõttu sai saar endale hoopis kõrgeima tipu? :)
Sihuke liivamägi tuli keset metsa välja, vaat ku üllatus! Aare peitis ennast heas peidukas, kuid meie eest ei jää midagi varju.
Mingi aeg varem sõitis meist üks automoodiasi mööda ja sealsed reisijad uurisid, et kuskohas need suured liivamäed veel olla võiks. Tol hetkel ei osanud keegi juhendada. Nüüd peale selle aarde leidu on asi selge kus need on :) Tänud!
Korjasime tee kõrvalt kõik puravikud kaasa ja leidsime raja mis viis suure mäe juurde. Kaja ja Bruno uhasid sellest aga mööda ja liginesid kuskilt ümber nurga. Kuna gps tõesti keerutas , siis kohe päris esimesest kohast ei leidnud, aga no teine koht oli küll karbiga varustatud. Mustikad leidsid ka tee kõhtu ja pohlad olid samuti mõnus amps. Kukekad olid aga eelmised kolajad kõik ära noppinud, siit ei leidnud hetkel ühtegi kribalat. Tänud peitjale mäe juurde suunamast!
Täitsa suur mägi jep. Otsa ei hakanud sinna ratastega turnima. Kohapeal õnnestus korra valesse kohta ka vaadata, enne kui karp näppu jäi. Aitähhid!
Edasi - tagasi, edasi - tagasi. Muudkui siiberdasime seal ringi. No kuidagi ei tahtnud sinna vaadata, kus aare end peitis. Aga ikkagi lõpuks Herki vaatas ja leidis. Suured mäed ehk Stora bärgen on kindlasti külastamisväärt koht. Tänud peitjale!
Meil Priiduga jäi õige koht koba peale kiirelt silma. Teistel läks sips kauem aega. Igatahes leitud ja logitud, tänan juhatamast!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Kui nimesid kirja hakkasime panema, kuulsime kaugelt teisi geopeitureid lähenemas ja siis läks jube kiireks, et aare tagasi peidukasse panna. :)
Eelmine geopunt just lõpetas aarde juures kui meie peale lendasime. Rohkemate geokogemustega peiturid leidsid aarde päris kiiresti, kuid lasid ka geonuubidel otsida. Aitäh!
Mõõteriista veidrused lõpetas leitud karbike ja võisime tee äärde rataste juurde naasta. Tänud peitjale.
Üksjagu müstiline koht, ei saanudki hästi aru kus lõppeb looduse kätetöö ja algab inimese oma milda siis taas aeg omakorda lihvima on asunud. Ei osanud sugugi kohe õiges kohas mõõterist peatuda ja näitas meile kogu perimeetri vaatamisväärsused ära
Me ikka tahtsime ronida, kukeseeni oli nii palju, et saaks lausa mitu pere ära toita. Siis saime ka suuna paika ja leidsime kahtlase koha ning siis ka aarde. Tänan peitjat.
Aarde läheduses oli hunnik kukeseeni arutasime veel Kariniga et huvitav miks peitja neid ära ei korjanud. Kuna meil oli veel pikk matk ees, siis meist jäid need kahjuks maha.
Selle suure mäe jalamil võttis geps järjekordselt veiderdada. Liiva siin jagus, Bucephalused jäid kõvema pinna peale ootele, ise hakkasime nulli taga ajama. Kappas teine kui varss ringi. A kesse sihukesega ikka kaua võidu joosta jõuab - saatsime ta kukele ja võtsime karbi välja. Siis pidasime tibakese plaani, Levia arvas, et tema tempot alla võtma enam ei tule ja laseb mul vabalt minna - ok, varsti näeme.
Ja karbi eest peitjale ka aitüma, kena liivakast oli!
FTF kell 19:35. GPS signaal küll jukerdas, kuid muidu "möödasõidul kiire leid".
FBP. Huvitavad mäed keset saart. Tore et nüüd said ka aardega tähistatud.
Kiire pikniku- ja mustikasöömispaus, täitsa suur mägi oli Naissaare kohta. Aitäh aarde eest!
Tegime väikese vahepeatuse ja einestasime. Lisaks vaatasime ümbruses ringi, lugesime infotahvlit ning ühtlasi panime värskelt peidetud aardesse nimed kirja. Edasi liikusime juba sinna, kus planeeritava patartei ehitusmaterjal ladustati.