Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tegemist on minu esimese peidetud aardega. Asukohaks sai valitud NSV Liidu õhukaitseväe baas Lääne-Virumaal, Kutsalas. Ümber ringi on küll kõik võsastunud, aga huvitava koha leidsin peitmiseks siiski. Vajalik on taskulamp. Palun ärge suruge logiraamatut konteineri põhja.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
taskulamp (1), soovitan (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC79CW6
Logiteadete statistika:
94 (92,2%)
8
4
3
3
1
0
Kokku: 113
Otsisime aga ei leidnud seekord. Levi oli kehv. Auke aga miljon umbes. Jäime pidama umbes 456 768 tuhandebda augu juures. Tuleme tagasi! Õnneks palju aega ei viinud. Hirmus tolm.
No ei kutsunud ükski koht tõsisemalt kätt külge panema. Tuleb kunagi tagasi tulla, mis muud.
Üsna mitu tiiru sai seal tehtud, aga paraku aaret leida ei õnnestunud, eks teinekord uuesti. Tänud juhatamast!
Läksin maa alla, käisin kõik ruumid läbi, leidsin nagu koha, kus võiks aare olla, aga kuna seda seal mitte polnud, siis läksin valguse kätte tagasi, et Palangule helistada. Jõudsime mõlemad arvamusele, et see, mida näppinud oli, pidi olema õige asi, niisiis läksin tagasi. Aga kuna endiselt midagi ei liikunud, jõudsin järeldusele, et aare see ikkagi pole ja otsustasin kunagi hiljem tagasi tulla. Hetkel oli sealt pealegi värske inimkari üle käinud.
Öine aardeotsing paneb ikka mõnusalt keha surisema. Seekord polnud ma mitteleiu pärast üldse õnnetu. Esimese hooga andis kindlust see, et jäljed lumel läksid aarde suunas. Ehk on siiski ohutu minna. Juba kohal olles ütles Erik, et jälgi välja ju ei tulnud. "Päriselt!?" Juba hakkas kõhe. Liblikad magasid seintel rahulikult talveund aga meie urgitsesime kõik augud läbi, kuid aaret ei leidnud. Asjade liigutamisel tuli kuuldavale sisin-nagu oleks keegi pallile augu sisse teinud. Täiesti seletamatu anomaalia. Minule oli see viimane piisk. Kükitasin auto juures ja ootasin, millal teised ka alla annavad. Siia peab tagasi tulema. Aitäh peitjale mõnusa närvikõdi eest
kell oli 21.05 ja läks pimedamaks ja arvasin et tavaline koht aga kui sinna hämaras kõndisin ( auto jätsin suure tee äärde) ja kohale sattusin olid pimedad poksid ja võtsin julguse kokku ja hakkasin taskulambiga sisenema aga ehmatasin lindu ja lind minu siis jooksin auto juurde tagasi sest hirm oli, et äkki on veel seal keegi ja mõtlesin et päeva ajal tulen tagasi ja võtan kellegi kaasa endaga :D