3 maakonda

 1 

Ei osanud siit midagi hullu karta, aga üsna pea sain aru, et see tee on kõike muud kui jalutuskäik pargis. Totaalne padrik ja rapik kkuubis.ja seda veel ajal, mil puud on raagus. Suvel ei kujuta üldse ette.

Kui peale suuremat pingutust jõudsin koordinaatidele, jäi aare silma ja sellega asi piirdus. Lahti ma seda topsiku lihtsalt ei jõudnud tirida. Kaupo vantsida autost aardeni ja aitas avada. Ilma temata oleks see katsumusterohke rännak mitteleiuga lõppenud.

Leitud :)

Hommikul Rumba lõkkekohas ärgates vaatasime lähimaid aardeid ja üks nendest oli kolm maakonda. Enne Klooga vanavanemate pidu tundus parajalt aega, et ära käia. Tegelikult läks oodatust kauem, ülepea taimed ja pori, kuhu kummik kinni tahtis jääda. Lõpus oli kohutav võsa ja murdunud puud, pidi muudkui ronima alt või pealt. Õnneks oli aare seal, kus me arvasime. Nüüd saab peole minna. Head vanavanemate päeva! Kniks aarde eest

Kolmes maakonnas jõudsin käia. Tänud.

Leitud, logitud, tänan!

Indrek oli enamvähem kindel, kuhu vaja minna ja nii me teele asusimegi. Auto jäi umbes kilomeetri kaugusele - me ei hakanud katsetama, kui kaugele kinni jääme. Astuda oli vahva, sest eemal paistis hulk kitsekesi, kes mõnda aega meid jälgisid ja siis otsustasid liikuda teises suunas meist eemale. Võssa jõudes oli kohe hea tuttav tunne - no kaugel see suvise orienteerumishooaja alguski enam on - viimane aeg võssi läbimist harjutada. Paks lumi, kust jalg pidevalt läbi vajus, aitas omakorda füüsist tublisti treenida. Kui lõpuks kohale jõudsime, oli hea meel küll, et õige koht. Aitäh peitjale!

Täna langes kõik sobivalt kokku ja tundus olevat parim aeg selle aarde logimiseks. Põristasime rõõmsalt mööda Kasarit ja hirmutasime linde ning landi leotajate saaki. Õiges kohas randudes polnud võsa aardeni jõudmiseks ollagi, nii et nimed said edukalt logiraamatusse kirja.

Tänan peitmast.

Viimane 800 m autotee lõik oli ilmselt suurte põllumasinate poolt üsna porimülkaks muudetud aga õnneks sai selle kõrval mööda põldu edukalt lõpuni sõita. Ja edasi jalgsi viimane lõik aardeni, mis meenutas rohkem dzunglis liikumist. Selle viimase padriku tõttu oli siiani ka selle aarde otsimist teadlikult edasi lükanud aga nüüd sai see siis tehtud.

No nii sitast, sõna otseses mõttes. pole varem sõitnud. Tee kõrvale oli veetud sõnnikupatarei. Jaanikal oli oletatav koht välja peilinud ja rõõm oli suur, kui ka aare meid tervitas. Aitäh.

Autoga sai väljaotsitud punktile küll üsna lähedale, kuid selle hinnaks oli virtsakrunt. Hiljem sai see küll päris paksu porikihi alla peidetud, aga lehka on pisut siiani aimata. Jalutuskäik oli nii ja naa, talvise maastiku tõttu pigem saadaolevatest kergem, aga siiski oli väike hirm, et aaret seal pole. Oli! Küll hakkas kerge! Jätsime ränduri ja imetlesime vaadet. Aitäh!

See oli tänase päeva rosin - mõistatus ise oli lahenenud juba õige ammu ja olin päris kindel, et teadsin milline on õige lõpp-punkt. Aga vot seda sobivat aega, et see pisuke ebameeldiv matk ette võtta - vot seda ei tulnud kuidagi. Ja nii see aare siin seisi - justkui pinnuks silmas. Kuna tänane päeva sihtmärk - minna laide külastama, läks vett vedama, siis tundus täitsa paras teha selle asemle üks vähe ebatavalisem matk. Auto saime jätta umbes kilomeetri kaugusele ja asusime astuma. Nagu eelnevaltki kirjutatud siis esimene pool retkest oli justkui lust ja lillepidu ja siis - oi ikaldust :D olin ju lugenud küll, et võsa, mis võsa :D aga no väike lootus oli, et ehk on tiba paremaks ajaga asi läinud - no ei olnud :D Oli veel lisaks ka põlvini lumi ja kohati lume all ka mõningane vesi. Aga kohale me jõudsime ja ära me logisime. Tagasitee oli juba märgatavalt lihtsam, sellest hoolimata olime autosse jõudes ikka parajad laibad :D

Mõistatus lahenes kergesti. Minu jaoks oligi kirjelduses kõik öeldud ja kohe selge kus peaks tops asuma. Asusime pealelõunat teele. Auto jäi aardest 1,2 km kaugusele. Esialgu oli päris mõnus astumine, aga õige pea muutus ümbrus täiesti. Oleks justkui teise maalima sisenenud. Teekonnal polnud muidu väga vigagi, aga see paganama mütsitutt oli täna selline vigurvänt, et aina haaras kõigist okstest ja väätidest kinni. Nii ma muud ei saanudki teha, kui terve tee mütsi sättida ja imelisi loodusvaateid polnudki aega imetleda. Aare oli suurepärases seisukorras. Aitäh!

 1 

Jaanipäev sai Kasari jõe ääres veedetud, vahepeal sai niisama paadiga sõitma mindud kui avasin geopeituse lehe. Mingi mõistatus, eks väike vihje aitas ka kindlamale sihile ja nii see teekond algas. Midagi kergelt seal ei tulnud aga lõpuks tehtud ta sai, tänud

Tänud.

Tänud aarde eest!

Leitud ja logitud. Tänud!

 1 

Suurepärane päev. Päike siras taevas ja õrn briis paitas mu palgeid. Muru hakkab juba pisut rohetama ja tee aardekarbini on mõnusalt tolmune. Eemal näkitseb Bämbi rohtu ja linnuke siristab oksa peal. Ühesõnaga, jalutuskäik pargis. Tänan peitjat!

Punkt oli kaardile ammu pandud, aga kuidagi ei sattunud siia kanti ja ega väga ei kippunud ka. Täna, aga võtsin spetsiaalselt plaani. Autoga sai päris lähedale, viskasin kummikud jalga ja teele... oli no on alles mülgas... õnneks praegusel aastaajal täiesti käidav, suvel ei kujuta ettegi, mis õudus siin ees võib oodata. Kohale jõudes oli, aga koht täiesti nauditav ja korralik konteiner ka kenasti korras. Tänan.

Au ja kiitus haldusreformile!

 1 

See läks nüüd küll lihtsalt. Hommikul, kui tuli teade, et sõidame, siis vaatasin põgusalt kaarti, et mis seal veel tee peale jääb. Jäi 3 maakonda. Lugesin siis veidi seda juttu, valisin ühe välja ja seal see aare ennast peitiski. Kui kummik jalas, siis praegusel hooajal oli täitsa viisakas jalutamine, tuul oli ainult vähe kõvavõitu. Tänud aarde eest!

Hakkas küll juba hämarduma, aga kõik olime nõus Mari pakutud varianti kontrollima minema. Klappis nii hästi juba käinute kirjeldustega, sestap teele asusimegi. Jalutuskäik pargis oli see tänase päeva seisuga, aga kohe kindlasti ei ole tahtmist siin oksapesus osaleda, kui loodus rohetama lööb. Tänud peitjale.

 3 

Huh, jah, nojah, atraktiivne koht öömatkaks:) Peitja väidab, et pole normaalne standardne naisterahvas ja see on tema vabandus, miks ta hirmsatesse kohtadesse topse poetab. Aga mis meie vabandus on, et järgi ronime? Me ju oleme normaalsed!(hihii):). Meie väike õigustus on ka talv. Sopane küll, aga vähemalt kõrvenõgese ja putukavaba aeg.
Mina ei teadnud sellest aardest suurt midagi ja pole välistatud, et kui poleks olnud kambas ainukest korralikku naisterahvast, kes oli kodused ülesanded viksilt ära teinud, oleks ma selle leidmiseks rahulikult kõik viis punkti läbi sumbanud. Aga õnneks meil oli tubli naine, kes meid ühte väljavalitud paika tiris.
Hülgasime auto kaugel sihtmärgist. Juba pärast paari esimest sammu oli vaja valgusallikad taskust välja koukida, sest ootamatult saabus pimedus. Poolel teel lubasime meie siia vedajale tappa anda kui see peaks vale koht olema. Vedas tal, tappa ei saanud, sai hoopis kiita meilt:)
Aga matk oli tegelt äge. Taas autot nähes oli hea meel küll, aga siiski oli äge. Lõbus oli meil ka. Tuleb taas öelda juba palju korratud lause: ilma geopeituseta poleks siia iial sattunud, seetõttu oli täitsa kihvt. Tänud peitjale.

Õhtu oli, pime ka juba aga Mari oli kindel,et just see on ainumas õige koht.Nii me nõustusime temaga ja hakkasime matkama.Meie õnneks see teekond väga hull ei olnudki ja lõpus aare ka ennast näitas siis oli hea olla küll.Tänud peitjale.

 1 

Kuna mu vorm nii hea pole, et sooviksin kõik punktid läbi trampida, siis otsustasin kodus tutvuda Levia kavalustega. See oli hea plaan. Peagi polnud järel enam viit punkti. Tuli üle vaatama minna. Suvel ei sattunud sinnakanti ega olnud ka isu võssa puuke püüdma minna. Ootasin, et talvel on ehk kergem. Kalendritalv küll saabus, aga õues on, nagu näha, ikka mõnusalt veniv pori. Täna sattusime sõpradega sinnakanti tuurile ja otsustasime öö eel üle vaadata, kas saadud koordinaat pädeb. Pädes küll, nagu välja tuli. Edasi nägin välja nii, nagu oleksin kartuleid võtnud. Tänud teistsuguse aardekontseptsiooni eest!

 1 

Päev hakkas õhtusse jõudma ja päike juba loojuma, aga võtsin enne koduteed siiski selle aarde käsile, tundus et praegune ilm soosib külastust. Päev oli nagunii hall ja päikest polnud terve päev näha, riided märjad ja porised, nii et see aare kohe kutsus. Sõitsin koha poole, mis oli välja valitud. Mingi hetk jätsin auto maha ja asusin jalutama. Kohale jõudsin ja topsi leidsin, aga pagan, konteineri avamisega oli ikka tükk tegu. Õnneks sain pikapeale avatud ja enne pimedat jõudsin ka tagasi auto juurde. Tänud kohati pehme ja kohati võsase jalutuskäigu eest, mis aga sobis tänasesse päeva hästi!

 1 

Kunagi ammu said valed kohad läbi käidud. Täna siis uued valikud, lootusega kõige paremaks. Varasemad logid muidugi selleks retkeks väga indu ei andnud. Lasimegi siis rahulikult rohelusel tagasi tõmbuda, et oleks lihtsam. Või nii... Oli! Oli!
Kuidas satub väike õrn naisterahvas sellisesse kohta? Arumaeisaa. Rohelisel ajal on see jalutuskäik paras enesetaputerroristide väljaõppeks. Kui selle raja korra läbi teed, siis rohkem loodusesse ei kipu.
Igatahes on see nüüd tehtud. Vaja vaid veel autot pesta ja mõned plastikdetailid oma kohale tagasi panna. Oli meeldiv. Tänan väga!
Aardest ei võtnud midagi, jätsime midagi.

 3 

Hommik küll ette ei näinud,et geopeitusega tegemist tuleb. Aga peale hommikukohvi ja avastades, et tegelikult tundus lebo päev tulekul, otsustasime Küllikiga oma kutsa jalutamiseks ühte maakonnapiiride kontrollpunkti külastada. Kauge küll aga mida me ei teeks oma lemmiklooma heaoluks, nimelt meie asukohast alustades a 70 km. kaugusel. Rattad alla ja minek. Kohale jõudes ja autot parkides jäi punktuni 1,2 km. Paras maa penile ja ka meile. Punktile liginedes meenus Jokkeri logi- kultuurkihi st. viinapudelite kogus. See tekitas juba lootust, et oleme vist esimese punktiga juba täppi pannud. Nii ka oli. Lõpus pisut keerutamist ja potsik oligi käes. Sellega siis vedas ikka täiega. Aga tänud peitjale.

Mina ja me lemmik

 4 

Uus päev ja esialgne plaan vallutada 3 maakonda. Eks lugesin kirjeldust loomulikult ja sai välistatud miskit - hiljem selgus, et oleks saanud paremini.. palju paremini.. Aga mis sa teed, kui pea ei tööta, siis töötavad jalad ja noh kõikide jalad maksavad ühe lolli pea lolli töö eest. Aga see selleks. Plaan oli vaadata üle üks või äärmisel juhul 2 potensiaalset punkti. Nii me siis peale pikka kosutavat hommikut suundusime esimesse. Sellest kujunes paras võsa ja kraavimöll aga jõudsime kohale. Ei leidnud miskit :/. Kuna tee oli paras ikaldus, sai peitjale traati tõmmatud, et olla kindel, et ei peaks tagasi tulema. Ei vastanud. Nojah, siis jalutasime järgmise punkti poole.. Igaks juhuks mainin ära, et tuju oli siiski hea ja üldiselt oli lõbus, matk lihtsalt polnud kergemate killast. Igatahes hüppas äkki Locuse ette kõne numbrilt, millele varem helistatud ja naersime oma mõru naeru koos Leviaga, kui ta kinnitas, et mõlemad punktid on valed ja võiks tiba tähelepanelikumalt lugeda kirjeldust... Mnjah... Tagasi autoni ja minu peas oli mõte, et järgmistel matkapäevadel siis järgmisesse punkti. Anne oli kuidagi eriti sõjakas ja surus läbi plaani, et meil seda aaret vaja, täna ja ASAP. Nujahm, järgmine peatus - uus võsa. Kui ma seda võsamüüri Annele näitasin ja üritasin selgeks teha, et Locus tahab, et me sinna läheks, tõmbus ta pisut kaameks. Aga uhke nagu ta on ;), siis sai raginaga seda kolgata teed alustatud. Enne lõppu viskas Anne pikali ja keeldus edasi minemast, vat sul kooki moosiga. Aga ei, siiani oleme jõudnud ja ei mingit sellist juttu. Ja siis raginaga edasi. Vahemärkusena mainiks, et üllatavalt palju viinapudeleid vedeles seal võssis, tahaks neid mehi näha, kes säärases kohas viina käivad võtmas. Igatahes jõudsime lõppu ja suht ärevalt sai potskut hakatud otsima. Ja siis see paistis, ma võin vanduda, et sellel kumas miski aupaiste ümber ja kõrvus kumas inglite koorilaul. Ojaa, käes. Vaadates logiraamatut oli rahulolu veel suurem, kui vähe seda aaret üldse leitud. Logisime ära ja tegime kohustuslikud klõpsud. Vahepeal tahtis üks jänes veel Anne nahka panna XD, aga see selleks. Tagasitee läks palju rõõmsamalt ja auto juures einestades tundusid hommikused pannkoogid paremad kui kunagi varem. Nüüd tsivilsatsioonis seda logi kirjutades tundub see matk ikka eriti äge. Eks sellised aarded jäävad pikalt meelde ja võsatraumad unustatakse, kui rõõmsad hetked samas jäävad seda võimsamalt meelde. Aitäh vahva seikluse eest!

 3 

3 maakonda on kaardil ja mõtteis olnud pikalt ning kuna eelmisel matkal sattusime juhuslikult Rumba lõkkekohale, siis sai võetud plaan enne suve lõppu Rumbas ööbimine+3 maakonda. Plaan oli hea ja surusime matka plaani. Küll sügisel ja talvel aega küll kodus magada ja olla! :D Öö mõnusal RMK Rumba lõkkeplatsil ja kui kõhud täis ning kohustuslikud nurjatused tehtud, siis päkataksoga kaardil valitud punktidesse. Nägime püüniseid, laipu, suurt ruuniga kivi, minust peaaegu kõrgemat võssi ning alles kolmas valitud punkt oli õige. Vahepeal Marko tegi heale peitjale kontrollkõne, et ega aare väga ära peidetud ehk kuskil kännu või mätta all pole, enne kui veel 1,5km võssi murrame. Päris kaua aega läks matkamisega ning maastikud olid kohati päris rasked. Mingi hetk viskasin end pehme pika heina peale pikali ning kogusin energiat valgubatoonist ja emakesest loodusest. Aardest veel niipalju, et kui oled õiges kohas siis leiab konteineri igal juhul ülesse! See on lihtsalt piisavalt suur, uhke ja markeeritud hästi! Ei ole liialt peidetud kuskil sodi keskel või kännu sees! Peale aardeleidu, teel järgmise aardeni, avastasime ühe mahajäetud talu hoovist iidse kiige, millel nautisime tervislikku kaasatehtud toitu, mälestusi ja üksteist. Suur suur tänu toredate mälestuste ja aarde eest! :) NB! Logis mainitu aarde asukohta ei reeda,ei tasu vihjeid otsida! ;)

Seiklus missugune. Nb! Kollaazist vihjeid ei tasu otsida;)

 3 

Seda aaret olen millalgi vaadanud, punktid enda jaoks ritta pannud tõenäosuse järjekorras. Tänasel geotuuril olles mõtlesin, et vaatan siin ka ühe punkti üle. See oli viga. Nagu algaja oleks, maivõi! Teel sihtkoha poole märkasin, et vihma oli sadanud. Kohe päris palju oli sadanud, kuna suured loigud olid maas. Ka tee oli üsna pehme. Kui parema käega natuke hooletumalt ringi käisin, oli tsiklil kohe ratas all ringi ja seda iga käiguga. Kas see pani mul peas mingid ohumärgid vilkuma? Ei! Parkisin ratta ära ja mõtlesin, et lähen vaatan, kuidas siit ligipääs on. Oli küll, esimesed 30 meetrit. Sealt edasi oli vaid üks puhas kannatus läbi märja maastiku, mis matka lõpuks päädis sellega, et olin vööni ja rohkemgi veel märg. Aga päädis ka leiuga! Teel sihtkoha poole mõtlesin küll, et krt kui siin nüüd nulliring ka veel tuleb, siis see siiatulek oleks kindlasti olnud mu elu lollimate otsuste TOP3-s kindlasti sees. Aga ei, aarde leidsin ja see mõnevõrra leevendas mu mõrudat meelt. Kuid siiski ei kadunud kõik mõtted stiilis, et miks küll inimene sellist asja teeb? Vabatahtlikult! Ma ise ka ei tea.

Koduteele asudes olid riided märjad, aga kuna temperatuur oli siiski suhteliselt kõrge ja sõidu ajal tuul kogu aeg kuivatas, olin koju jõudes kuiv, nagu poleks midagi juhtunudki. Õnneks need hingehaavad kasvasid ka kiirelt kokku ja selle retke tulemuseks on ju ikkagi skoor.

Ma ei teagi kas nüüd peitjat tänada, et ma pidin siin sellistes tingimustes käima.. aga, siiski. Äitähh! :)

 2 

Aarde enda kirjeldus andis mulle mõne juhtlõnga kätte, mida proovima hakata. Ausalt öeldes tundus see aare kunagi nii suure ponnistusena, et ei hakanud isegi kaaluma. Vaadates kaardilt neid punkte, siis ega neid kerge külastada polnud ja nii ta jäänud on. Aga vaikselt küpses idee, et kus see aare end ligilähedaselt peita võiks ja mida veel siis teha, kui käes on pühapäev, kell 11 on vaja olla laulukooris terveks päevaks. No ikka kell 7 äratus ja siis hops autosse ja voilaa, juba teisest punktist ma aarde leidsin. Ilgelt tahaks jutustada, kuidas ja mis viisil ja mida kõike tee peal kohatud sai, et aare leida. Aga see reedaks liiga palju ja need imeilusad loodusvaated, surnud põtrade korjused ja kõik muu jääb vaid looks mu peas. Võib vaid öelda, et matk oli väga äge ja koori jäin kõvasti hiljaks :D

Kohale tampides ukerdasime kõik võsas, tagasi tulime veidi teist teed. Täitsa korralik konteiner. Krantsidele jalutuskäik meeldis, mulle ka, aitähhid!

 2 

Eks mingi oma nägemus kuidas seda aaret rünnata oli mul loomulikult olemas.Miskipärast ei kippunud siia üksinda tulema.Päev suvilas kujunes aga selliseks,et geosõbrad tulid külla ja peale väikest grillimist tegime koos väikese väljasõidu.

Hetkel oli maastik selline enam-vähem.Kummik oleks olnud heaks abimeheks.Annel oli hea mööda tuttavat rada kummikutes ees silgata.Õnneks ei saanud ka saabastes jalad märjaks.Koht seega nüüd nähtud-käidud ennem,kui korralik võsahooaeg algab koos kõigi tüütute sitikatega.Aitüma kohta näitamast!

 3 

Mu arust oli kerge mõistatus, lihtsalt siia kanti ei satu üldse. Anne tuli rõõmsalt kaasa. Läksime tema juhistel kohale. Tal olid kummikud jalas ja plätserdas rõõmuga soos ringi. Me Allaniga olime saabastega ja pidime vaatama, kuidas üldse edasi pääseda. Lõpp oli ilusas kohas. Tagasitee valisin ise ja läksime mööda kuiva rada.

 3 

Geopäeva lõpp hakkas muutuma pindude väljatõmbamiseks :) Tuudiga lõpparve tehtud, siis see pind mul isegi väga ei kipitanud, aga pakkusin Madisele, et võiks koos ette võtta. Õige asukoht oli meil juba väljatimmitud ja kliima soodne. Nii me end aarde poole teele seadsime, ühel hetkel taipasime, et need singer-vingerdavad jäljed meie ees lumes on eilsed Nuffi geomobiili jäljed. Näha oli, et tal oli siin lõbu laialt. Ja edasi oligi väga lihtne, Madis pani gepsu taskusse ning silkasime mööda Nuffi jäljerida aardeni. Tänud! Peitjast küll aru ei saa, mis ta siia võssi ära kaotas, aga meil oli jäljekütte mängides päris vahva :)

 3 

Võtsime Nuffi väikese saapajälje üles ning murdsime sama rada pidi aarde poole. Kujutan ette, et Nuffi kõndis osades kohtades sirge seljaga läbi, kus mina korralikult kummardama pidin. Aarde leidsime kergelt, kuid avamisega oli omajagu pusimist. Aitäh aarde eest!

Leia Nuffi jälg ja see viib sind aardeni

 11 

Suht alguses oli mul oma plaan. Osa oli sellest kõhutunne ja osa sellest ka üks logi. Aga ega mul pole niipalju aega ega kütust, et kuskile ehku peale asjatama minna. Jäi ootele.

Oodanud oleks ehk veel aga üks õhtul üks muu jutt viis teema sellele ja mul oli vaid üks küsimus ja koheselt oli ka üks vastus.

Täna läksin vaid piiluma. Tee esimene ots oli lihtne, ainult sõida. Siis aga käskis geps mul keerata ja ma keerasin ja hetk hiljem sain aru, et isegi tagasi ma ei oleks võimeline sealt sõitma. Hoidsin jalga kõvasti gaasipedaali peal, rool lahmas igatpidi ja pakkiv lumi tegi oma trajektoori. Rooli peal kirja järgi sain aru, mispidi rattad on. Kuna Saarlased on hull saunarahvas, siis aitäh peitja, mu käed, otsaesine ja selg oli läbimärg kui kohale jõudsin. Ega head ümberkeeramiskohta peitjal lõpus küll pakutud polnud aga kogemus ja 10 korda nökerdamist sai raudruun ringi keeratud.

Aardeni tee läks lihtsalt ja leid oli kohene, kuid lahtisaamiseks mul kätes jõudu enam ei olnud. Küll ma pusisin, viimaks sai logi kirja. Tagasiteel hoidsin gaasi veel rohkem peal, jõudsin tsivilisatsiooni ja siis tuli naerukoht, sest vastu tuli üks auto - Autoabi, naeratasin neile aga aitäh peitja kõige peale mõtlemast!

Ja olge praegu kavalad, vaadake, kus on minu auto ja jalajäljekesed ees, mujale ärge minge!

 2 

Mõistuse, loogika ja sisetunde hääled karjusid segamini. Kõigil oli oma arvamus millist punkti külastada. Detailidesse ei saa väga laskuda, sest muidu analüüsitakse mu logist õige asukoht välja. Nii palju saan öelda, et kokku kulus aega kaks ja pool tundi ning külastatud sai rohkem kui ühte punkti. Ühes kraavis pääsesin väga napilt ühest suplusest. Geopeitus talvisel ajal ei ole südamele tervislik. Aitäh peitjale mõnusate jalutuskäikude eest!

Napp pääsemine

Ilus talumaja?

Tehtud hoopis heinaküüniks

 2 

Selle aarde logimisel oli puudu vaid õhupall, muus meenutasin igas mõttes üht karupoega nimega Puhh. Logidest tarkust ammutanud said pikad püksid jalga, dressikas selga ja näomask ka. Kindad kätte ja siis võssa sukeldumine. Oh jah, kuigi siin on omajagu leide juba siis radu mitte. Võtsin siis ühe ammu jälje ja jõudsingi heljudes kohale, tänu kaitsevahenditele elusalt ja tervelt. Tagasitee oli kergem, sest teine ammuu oli läinud sirgema seljaga, kuigi tema maine teekond lõppes ilmselt poole peal ( maas olid järgi vaid pealuu koos hammastega), aga ma üldse ei imesta, sest need parmud seal olid hiiglaslikud, asi siis neil see lehmake nahka pista. Minu pee igatahes valutab nende hammustustest ja pea on vist saanud peapõrutuse nende piketeerimisest mu peakolu ümber. uh, õnneks on see nüüd tehtud, jalad nüüd juba puhtaks pestud ja kogu seljasolnud varustuse pesi pesumasin.

 5 

Olime just Levia äsjase 5.0 vallutanud, asi see nüüd siia 3.0 maastikule tulla ole. Oleks me vaid seda va 3.0 ette aimanud.. Uue geomobiiliga sai lubatult lähedale, aga viimaste meetrite liikumistempo tuli üle ehk aastategi alla 2 km/h. Positiivne oli küll see, et teekond meenutas pigem väiksemat sorti vihmametsa oma liaanide ja kohati läbimatusega. Üpris ebaeestimaine paik, tuleb tõdeda. See oli peale kuiva jalaga läbitavuse ka üks väheseid toredaid elemente seal. Ogu-olgu - sõbrad, põnev loodus, kuiv jalg (see oli ka ainus kuiv koht, sest sigapalav oli), vihma puudumine, lõpuks aardeleid, kodus eesootav geoõhtu ja kindlasti veel midagi - polegi ju tegelikult kaugeltki vähe :D Vastukaaluks olid ju vaid higi, ohakad, metsmarjaväädid jms ning aeganõudev, aga mitte läbimatu võsa.
Kui siis lõpuks oma eeldatavas aarde asukohas olime, silmasime veidi eemal teist lähenemisteed, mis tundus ka väga ahvatlev hetkel. Kui olime oma minuti jagu otsinud, hakkasin juba kahtlema, kas on ikka õige paik üldse. Siis oleks mulle ilmselt küll kolmekesi kambakas tehtud kohapeal - teenitult, kusjuures. Õnneks ikka otsitav leidus ning nimed said kirja. Tagasitee sai pikem, aga hõlpsam - nagu ikka, eks. Kui lõppeks auto manu tagasi olime, oli rõõm suur - enam ei pea täna ühtegi aaret otsima :D Kui me just Esko Kohatut Muusikat ei taha kohapeale lahendama minna. Ei olnud isu, kodupidu ootas.
Aitäh peitjale kannatuste raja eest nii aarde asukoha väljapeedistamisel kui kohale saamisel. Oli meeldejääv, ja see ongi peamine. Aare ka heas korras. Küllap Carolina triibujaladki peale nädalast taastusravikuuri.

Aus geopeituri rehv

 8 

Leitud pärast suveseiklust. Paavo tassis meid kõiki kaasa, kuna tal oli õige koht teada. Ma ei kujuta ette, millised need teised kohad veel olla võivad, kuhu nüüd õnneks minema ei pea. See oli ka ikka päris hull. Kahjuks jäid lühikesed püksid jalga nii, et sain ikka korralikult kriipida. Teekond ise oli kohati nagu Amazonase vihmametsas, väänlevad liaanid ja puudu olid vaid maod ja matšeeted. :)

Kriipi

 8 

Mul oli kodutöö täiesti tegemata, aga Speedy enamvähem teele jäävat leidmata aaret juba naljalt ootama ei jäta. Niisiis jagas ta meiega oma aimdust, mis põhines üsna selgel loogikal ning vääris kindlasti veel üht lisapingutust peale väsitavat Suveseiklust (väsitavat ainult kõige positiivsemas mõttes).

Antud aarde otsimiseks tarviliku pingutuse hindaks ma hetkel isegi kõrgemaks kui Muhu naise maastiku raskusastme. Olgugi, et reeglites näpuga järge ajades tundub 3.5 umbes paras, siis me saime siin küll hulga rohkem vaeva näha. Aga noh, nagu kirjeldustekstki vihjab, eks ta muidugi kõigub päris suurelt, talvel võib vabalt 2.0 olla. Palangu hoiatust me tähele ei pannud ja läksime kõik lühikeste pükste ning T-särgiga. Putkesid suutsime vältida, kuid ohakat, nõgest, humalat ja paljut muud saime tunda ikka. Praegu matkatossuga võetav muidu, jalg jäi kuivaks. Raskemat teed mineku preemiaks saime natuke dzhunglivaadet pea kohalt langevate liaanikardinate näol. Tagasipöördumiseks valisime siiski pisut pikema, aga kergema/kiirema/igavama tee. Ja pärast tuli hea ilu-uni :o) Välja arvatud Speedyl, kes meie seikluskulguri roolis istus.

Aitähid nii kaaskannatajatele kui ka kannatuste loojale! Siinkohal tundub mõnevõrra paslik paralleel sama autori Kallemäe aarde sisuga :P

 1 

Oli see vast purakas. Sai ringi jauratud kolmes maakonnas nagu nimigi ütleb. Küll tahaks veel kirjutada, aga siis kaob teistel otsijatel lõbu ära. Tänud Leviale heade vihjete eest!

 3 

Huvi ja lootusega sai võpsikutes ronitud ja roomatud. Nüüd ma vähemalt tean, kuidas näevad välja surnud siga, orhideed, kolme maakonna ristumiskoht (kuniks veel?), seakaamera, Kasari jõgi siit-ja -sealt ja paljut muudki... Aga aardest sai üht-teist kaasa võetud, aitäh!

 8 

Lõpuks tuli ka leid ikkagi ära. Pagan, kus tahaks kirjeldada, aga siis jääks teistel kogu see veri, higi ja pisarad valamata. Ning õelus võitis seekord, ei kirjelda. Mida paganat see peitja sellistesse kohtadesse ronib? Sinna ei roniks isegi metsloomad oma viimset hetke ootama.. aga naisterahvas..? No ma ei tea.

edit:

Levia: "Miks Mihkel ema kaasa ei võtnud jalutuskäigule?"

Sest ma hoolin ja ta on normaalne ning tore inimene, tahaks temaga ka edaspidi vahel geopeituda.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 19 

Oijohh. Vanasti läksid inimesed pattude pärast kloostrisse, ja kui see ei aidanud, lasid ennast piitsutada. Tänapäeval lasevad a(o)garamad ennast risti lüüa ja kõlguvad siis seal paar päeva, noh nagu Filipiinidel tehakse. Aga sina, oh peitja, mis pattu sa küll teinud oled, et sind sihukesse kohta kupatati? Ja miks meie kõik peame ka sama Kolgata tee läbi käima?

Mõistatus on nigu on, päris sokk ei ole, sihukesest heast korralikust kummikust on kordi rohkem kasu. Ja kohalike eripärade tundmisest. Sest kui peenhäälestus õnnestub ja samale lainele satud, on küll loogiline. Mis kohapeal toimub, sellest parem ei räägi. HOIATUS - OTSIGE PALUN SEDA AARET PIKKADES RIIETES. Mul õnnestus seal ühe mürgisemat sorti putkega - ei ole sosnovski, mingi kohalik toode on - kokku puutuda ja selle tekitatud vorpe andis maha pesta. Aga lõpp hea, kõik hea.

Kui see Kolgata tee õnnestus lõpuks siiski läbida, oli üllatus suur - {FTF} auhind kolises ikka alles karbis. Tegin nagu peitja palus ja tassisin selle juraka tsivilisatsiooni tagasi. Autos oli just üks sobiva kujuga rändur ja see kulus seekord marjaks - märjuke kadus kui kerisele.

Aitüma, oli see vast ettevõtmine.

Rändur ametis :)