Jalutuskäik Kevadpealinnas

Türi oli küla, mida esimest korda on kirjalikult mainitud 1560. aastal. 1753 aasta kaardile on küla kantud Turgeli nimega. Türi linn on kasvanud välja küladest. 1917 aastal kinnitati Türi asula alevikuks ja 2 juulil 1926 aastal linnaks. Türi linna 90. aastapäeva puhul on jäädvustatud sildid kunagiste külade asukohtadele tutvustamiseks. Igal nimel on oma tekkelugu ja tagamaa.

Vabrikuküla

Vabriku puiestee ääres asub 20.sajandi algusaastatest pärinev hoonetekompleks, kus algselt elasid paberivabriku töötajad, on suhteliselt pikad ja madalad ehitised ning on allutatud klassitsistlikele fassaadikujundustele. Vabrik pärandas linnale 15 hoonet, mis enamikus kasutusel korteritena.

Konnaküla

Vabrikukülast Särevere poole jäävat ala hakati kutsuma Konnakülaks. Viljandi tee ja jõe vaheline ala oli madal ja niiske ja sagedaste üleujutustega – lausa konnade paradiis. Konnad hüppasid tihti ka tee peal ringi.

Näljaküla
Praeguse Kaare, Väike-Pärnu ja Tallinna tänava hoonete piirkond, 20. saj. alguses. Ehitised on säilitanud sajanditaguse ilme ning köidavad linna külastavate turistide tähelepanu. Rahvajutu järgi saanud asum nime kaevu uppunud nälginud kassi pärast. Näljakülas asub 1949. aastast tänaseni töötav Türi ilmajaam.

Kringliküla

Soodne ehituspiirkond paiknes Lokuta mõisa kirikutee ääres. Nüüd läbib see Wiedemanni, Paide, Väike-Pärnu, Lembitu ja Tolli tänavat. Tollal oli Tolli tänava Lokuta-poolne osa mõisa sissesõiduallee. Osa puid on jäänud kasvama. Väike-Pärnu algul oli pagari ja äriomaniku Bürgeni maja, üks esimesi Türil. Kaupluse ukse kohal rippus kuldne kringel, kutsudes sooja leiba-saia ostma. Sellest sündiski Kringliküla.

Nopsaküla

Türi linna idaservas Pärnu jõe ja Kõrgessaare kalmistu vahelisel alal enne sõda raadiojaama töötajatele ehitatud, raadiojaamaga samas stiilis, Heina ja Ristiku tänava vaheline elamukvartal. Majade ehituseks kasutati nopsakivi, mida valmistati kodustes tingimustes liiva, savi ja tsemendi segust. Elamutesse hakati kolima 1938. aastal.

Pilpaküla

1899 aastal ehitasid Laupa mõisnikud Taubed raudteejaama lähedale puupapivabriku. 1904 hakati seal ka paberit tootma, töölisi oli ligi 250.

Tankaküla

Tankaküla oli algselt kirikuküla, kus asus köstri elumaja ja kulges Allenkülli mõisa kirikutee. 19 saj keskel eraldas mõis külale 5 talukrunti.

2017 aastal on Türi vallas 1 linn (Türi), 2 alevikku (Oisu ja Särevere) ja 35 küla. Türi linna lipul ja vapil on kaunistuseks õun.

Kaob nimi, kaob ka teadmine. Türi nimi elab!