Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 4.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kutsun teid jalutama (ronima) Pagusoole ussimäele. Ussimäel on väga võimsad puud, kus lapsed saavad ronida. Eemalt näete laste ronimispuud nüüd saate teiegi ronida. Talviti on seal väga tore kelgutada korraliku lumega saab ikka väga pika liu. Kohalikel lastel on seal väga mõnus korterist välja saada ning loodusesse mängima minna. Muide sealsed korterid asuvad Sõmeru vallas mitte Rakvere linnas. Olge siis ronides ettevaatlikud.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (3), soovitan (2), ronimine (2), ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC75XJ2
Logiteadete statistika:
76 (83,5%)
15
4
1
0
1
0
Kokku: 97
Tulles naaberkülade ringilt jäi sobivalt tee äärde. Tegelikult leidsin aga kätte ei saanud. Rattakingad pole just puu otsa ronimiseks mõeldud. Käiagi nendega imelik
Kolmandik jäi puudu, peamiselt suure tuule ja liigsete riiete tõttu. Kui saabub aeg, kus saab paksu jope seljast heita, siis teen lõpuni, võib olla ka julgestusega.
Kuna olin õiges kohas ja nägin kus aare asub aga ei hakanud võimlema siis märgin aarde enda jaoks leituks.
Võibolla teinekord lähen ja vaatan ka aarde sisse.
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub sissekanne logiraamatus.
Karin lubas mulle, et ta on super ronija ja täpselt selline mälestus mul temast ka lapsepõlves oli. Siin aga lõime mõlemad põnnama, mina ees ja Karin takkajärgi. Jääb selliseks korraks, kui oravamaid inimesi kaasas on.
Ei näinud alt, ei näinud ülevalt (kus sai kaks korda käidud), ei leidnud ümbritsevast võsast ja ei aidanud ka kõne varemleidnule.
Parkisin oma kiirabi puu ligi ja läksime luurele...nujah. Aaret näeme, hunnik redeleid autos, aga vaim...see vaim. Ega palju ei möödunud, kui kõrvus kajas: turnivad ja ronivad siin igasugused, õnnetus võib juhtuda ju-näe, kiirabi juba platsis! Tegime, et tulema saime, ümarvormid on seal pigem kahjuks :(
Sõitsin parklasse ja jalutasin aardeni.Natuke takseerimist ja aare oli tuvastatud, aga jäi logimata kuna riietus ei olnud vastav ja palja käevartega oleks ronimine eriti valus olnud. Mingid võõrad tüübid istusid maja otsas pingil ja püüdsid eelmise õhtu puzzlet kokku panna mis neil eriti välja ei tulnud.Üks neist väitis surmkindlalt, et oli minu naisega eile õhtul tantsinud :) jne. Tulin ruttu tulema, sest polnud mõtet enam kuulata mida neil meestel veel eilsest ei meenu. Kindlasti saab siia millalgi tagasi tulla ja sobivam ikka nädala sees ja vastava riietusega
Ronisin päris kõrgele. Aaret nägin aga üks koht mulle ei meeldinud. Ei tahtnud oma võimeid üle hinnata. Oleks selline koht olnud 10 meetrit allpool, siis poleks küsimustki olnud. Mõtlesin umbes 5 minutit elu üle järele ja pidasin elu liiga kalliks, et mugavustsoonist väljuda. Jääb minu jaoks nii kauaks leidmata kuniks leian mõne väljakoolitatud orava keda kohale viia.
Kaugelt paistis, et täitsa ronitav puu. Mida samm lähemale, seda suuremaks läks puu, läksid oksad, läksid okste vahed. Eelmised otsijad olid tekitanud korraliku stardiplatvormi, ilma selleta oleks eriti raske olnud. Kaupo ronis 2/3 peale, mina tema sabas 1/3 peale ja hindasime mõlemad, et täna pole see päev, riskitase läheb liiga suureks. Aga äge väljakutse!
Oli küll 3 õlut sees, aga seda oli siiski liiga vähe aarde kättesaamiseks. 2/3 peal tuli liiga hull vahe ette ning ei hakanud riskima. Hea, et korraliku pidamisega saapad olid, muidu oleks võinud alla sadada. Raske öelda, kuidas siia logi kirja saada.
Õhtu oli noor ja täiesti pime veel polnud ning otsustasime võtta sünnipäevalt tulles mõne aarde enne kojuminekut. Kroonikeskus seljatatud, otsustasime veel pagusoole põigata. Sõitsime nulli, vaatasime üles ning kuna seljas vähe viisakam riie ning jalanõuks king, siis esimene mõte oli,,hell no". Teinekord jälle..vähemalt on üle vaadatud.