Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kopli järv (ka Killaste järv) on paisjärv Viljandi maakonnas Karksi vallas Univere külas. Järves asub üks saar pindalaga 0,4 ha. Järv on avalikult kasutatav veekogu. Kopli järve võidakse kutsuda ka Killaste järveks, kuna järve veetase on reguleeritud Pöögle ojal allavoolu asuva Killaste järve paisuga. Järved on üksteisest eraldatud teetammidega ja tammide vahel asuva Nuuda järvega.
Kopli järv oli aastaid tagasi kalameeste seas väga populaarne ja paaditatav järv. Tänaseks on järveke praktiliselt kinni kasvanud, kuid mõni uljas kalamees võib sinna ikka sattuda.
Paarkümmend aastat tagasi oli aarde asukohas onnike. Võib-olla oli onn ehitatud sinna vaate nautimiseks, võib-olla oli tegu poiste mängumajaga. Täna tähistab seal möödunud aegu Kopli järve aare, mis kutsub teid järve vaateid taasavastama. Soovitame aaret külastada koos sõbraga. Mõnusat otsimist!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (1), ronimine (1), lumega_leitav (1), lahe_teostus (1), ilus_vaade (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7408B
Logiteadete statistika:
72 (90,0%)
8
1
4
2
0
0
Kokku: 87
Siia tuleb tagasi tulla oma abivahendiga, seekord jäi aare logimata.
Oma abivahendit kaasas polnud, kohapealne tundub olevat üsna amortiseerunud, seda kasutada ei julgenud. Jätsime leidmata.
Kuna ehitatud redel on oma aja ära elanud ja mõni pulk lausa puudu, siis tuleme oma abivahendiga kunagi kauges tulevikus võib-olla tagasi
Abivahend oli, vidinani jõudsin... aga lahti see küll kuidagi ei käinud. Väike luure ei andnud ka märku, et seal sees midagi toimuks... ei teagi, kas nii ongi mõeldud ja sain tünni või lihtsalt saamatu....
Parkisin auto ülbelt peaaegu nulli ja lootsin kiiret logimist. Seejärel otsustasin, et tulen üks teine päev abivahenditega tagasi :)
Kuna olin seekord kaherattalise geomobiiliga, siis oli abivahendite valik keskmisest kesisem. Tõenäolise peiduka tuvastasin, aga naaberpuu otsast küünitades ei suutnud välja mõelda, kuidas see avanema peaks. Eks teinekord paremini varustatult tagasi.
Vajaliku abivahendit meil küll kaasas ei olnud kuid sellegi poolest otsustasime koduteel asjale pilgu peale visata. Nagu eelnevalt Elvas tuli ka siin löökaukude vahel slaalomit sõita ja nulli lähistel leotas märksa suurem seltskond koos naiste, laste ja nähvitsatega ussikesi. Pöörasime mäe peal auto ringi ja sõitsime koju.