Erafirmad tegutsevad kiiremini kui riik :) Ongi enamus sillast kadunud, kaasa arvatud see koht, kus aare oli.

Juhuslikult möödudes jäi silma, et aardega silla detail on ära viidud.

 1 

Supilinna raudsild leidis uue omaniku.

Tartu linn müüb kümme aastat mahamonteerituna seisnud vana raudsilla metalli kokkuostuga tegelevale firmale ja tellib tuleval aastal uue jalakäijate silla eskiisprojekti. Endises Dvigateli sõjatehases valmistatud sild, mis teenis tartlasi aastatel 1993-2007, demonteeriti 2007. aastal seoses Vabadussilla rajamisega. Metallsilla detailid ladustati Supilinna Emajõe kaldale.

Selle aasta kevadel korraldas Tartu linnavalitsus ideekorje vana jalakäijate silla kasutamiseks, kuid ühtegi sobivat ettepanekut ei laekunud. Silda sooviti kasutada erafirmades või nõudis ettepaneku elluviimine linnalt täiendavat rahastust.

Silla utiliseerimiseks korraldati enampakkumine, millest kutsuti osalema 5 metalliga tegelevat ettevõtet. Parima pakkumise esitas Tolmet Eesti OÜ, kes pakkus umbes 92 tonni kaaluva silla äraveo, sillaaluse platsi koristamise, pinnase planeerimise ja haljastamise eest 12 600 eurot.

"Silla müügist saadavate vahendite eest on plaanis järgmisel aastal tellida tulevase Lubja-Marja jalakäijate silla eskiisprojekt. Koos silla äraveoga korrastatakse ka ladustamisplats, mis laiendab Emajõe äärset puhkeala ," kommenteeris abilinnapea Valvo Semilarski.

Eksperthinnangute alusel oleks vana metallsilla taaskasutus sillana (monteerimine, paigaldus, transport jne) läinud maksma rohkem kui uue silla ehitus.

Veits aega turnisin seal ringi aga ei leinud midagi. Nüüd kaarti uurides arvan, et ehk sai tiba kõrvale vaadatud. Igatahes tugevnev vihm ei lasknud tegevust nautida ja varjusime autosse.

Hommikul olid jalad jalutamistega soojaks saanud, nii said käpikud kätte ja kiirete hüpetega aardeni. Kiire logi ja vupsti alla tagasi. Ümarvormid olid täitsa vormis täna :P. Tänud!

Natuke sai ronitud, aga ega midagi ei leidnud.

Leitud

 1 

Ei olnud plaanis seekord Tartus pikemalt kolada, aga mõne aja tagused uudised selleks, et sild kaubaks võib minna, sundisid otsustama. Kahju iseenesest, minul on tolle sillaga küll terve hulk positiivseid mälestusi. Muidugi, võrdluseks oli ju all see kuulus pontoonsild - kui tema oli kinni, oli ta lahti, aga kui ta oli lahti, siis oli ta kinni. Ja kevadeti toodi teda alatasa bussijaama juurest või mujalt ametisse tagasi. Ja tollega võrreldes oli see Dvigateli tehtud sild ikka hea mitu sammu edasi.

Pidasime siis seekord kinni ja läksime kes kuhu, kes kiigele kiikuma, kes sillajuppidele turnima. Edukad olid mõlemad. Silla otsast leidsime ilmselgete geopeituse tunnustega karbi, aga eriti midagi enamat. Pärast oli peitja ise ka kolama läinud ja leidis kuskilt need puuduvad jupid ka üles, nii et hooldusvajadust ei pane. Aga tänud näitamast, kangesti kurb on see metallilaadung sedasi seal Suppari servas ...

Leitud, aitäh!

Kui viimati haigutas eeldatavas peidikus vaid tühjus, sain üsna täpse kinnituse aarde endise asukoha osas. Sestap lasin seekord Rudolfil akrobaatikaga tegeleda. Loodetavasti seda silda siis veel niipea ära ei koristata, minu meelest täitsa lahe asukoht aarde jaoks. Aitäh!

Sai seal rauajuppidel turnitud ja lõpuks jäid näpud ka karbile taha. Tänud peitjale.

Korraks tundus et jääb ka see leidmata. Jälle jõnglased peksid toikaga muru. Ma üritasin neid minema peletada väitega ,et see ei ole muruniiduk. Ja kui ma ristiga märgitud kohta jõudsin olid klutid kadunud. Suured tänud aarde eest.

Väga äge koht. Pimedas oli veidi raskusi, aga hea seltskond ja osavad ronijad aitasid kaasa.Tänud peitjale!

 3 

Kaks phantomi aaret kotis, jätkasin oma õhtust jalutuskäiku siia, mittevajaliku metallihunniku juurde. Ja, mis ma näen! Peitja isiklikult turnib objektil. Selgus, et otsib oma korrast ära vana karpi, mida siin aegajalt leitakse. No, ma otsisin siis uut, millega pidi kõik priima olema. Olin omajagu pime, aga lõpuks tulid mõlemad karbid välja. Oli tore kohtumine, Aitäh!

Oli tore turnimine. Loodame, et kunagi need siis kasutust ka leiavad. Aitäh!

Peale natukest turnimist jäi meilegi aare pihku, tänud peitjale!

Kui lõunasöögi maitsega hommikusöök oli söödud, asusuime aaretele otsa vaatama. Vaatasime ühe nurga alt ja teise nurga alt kuniks leitud sai. Seejärel tutvusime kunstiga ning liikusime edasi. (29. päev) Aitäh!

Väljasõit Tartu põgenemistuppa 1/10.

No kuidas nüüd siis selline hunnik lahtist silda siia seisma tõsteti? :D. Kõige mugavam uure sumises kurjakuulutavalt, niisiis tegi Laur oravat hoopis natuke kõrgemal ja meie hõikasime ette kohti kuhu võiks piiluda. Üsna kiirelt tuli leid ja auto juurde tagasi jalutasime siis juba kõrvaloleva veekogu kaudu - et kaasas olev geokoer ka oma ägeda päeva doosi kätte saaks… :D.

Tulime Tartusse põgenema veidikese lisaajaga, et paar aaret noppida. Värskelt taastatud karp kõlas meelitavalt. Ei pidanud pettuma. Aitäh! Aardel on alumisel korrusel naabriks mesilased, ettevaatust!

Täitsa ootamatu hunnik silda oli seal pargis :D Jõge ju Tartult küll ja küll, mis ta tühja seisab, tõmmake kuhugi vahele püsti :) Karbiga väga kaua ei läinud, koordinaat oli täpne ja maastik vastav. Tore näha sealset esimest 3d prinditud karpi. Põnev koht igatahes, tänud näitamast!

Millise aardega alustada Tartu tuuri? See oli päeva esimene küsimus. Kui on Ülearune sild, siis äkki ühel hetkel on ta kadunud-ülearune-sild ja ühes temaga ka aare. Seega sai alustatud sellest aardest. Kummaline oli vaadata seda sillajuppidest ladu keset rohelust. Silla sees sumisesid mesimummid. Tuli jälgida, et liiga hoogu ei satu oma aarde otsimisega. Meie täname!

Taastatud

Vaid pooleksrebitud logiraamat vedeles maas :(

Leitud ja logitud. Tänud

Hea oli ronida. Kristel näitas alt õige koha kätte nagu spets.

Tundus jah ülearusena. Kole rauakola linnaruumis.

Tunduski ülearusena, eriti veel sellises kohas ja asendis. Nimed kirjas.

Ei olnud mingit tahtmist heledate linnariiete ja siledate taldadega kuhugi ronima hakata ja jääb minu poolt leidmata. See vastu sain meenutada vanu aegu ja jalutada üle Kroonuaia silla nagu oleks ta jalakäiate sild. Kõike tänu rattavõistlusele, mistõttu oli sild autoliikluseks suletud.

Miskipärast suutsin selle väga kiirelt leida. Kindlasti aitas sellele kaasa vihje, et kätte saamiseks tuleb natuke ronida. Kuna ronimine mulle meeldib siis see oli ka täna üks lemmikuid aardeid. Aitäh!

Turnisin ikka tükk aega enne, kui leidsin. Aitäh.

See oli hea) Tänud peitjale!

01431

Veidi võimlemist ja saigi logida. Tänud!

Oligi täitsa üle teine. Praegu veel üsna viimane aeg seda plätudes ja lühikestes pükstes võtta... paari nädala pärast vast rohi juba puusadeni ja siis veidi ebamugavam. Paar kohta vahtisin läbi, enne kui õigesse pilgu sättisin. Aitähhid!

2702.

No kui meedial juba tolm üles keerutatud siis tuli igaks juhuks teele sättida. Äkki varsti enam polegi kellegile vaja. GPS lollitas meid seal parasjagu ja sedasi sai G ka muhu. Lastel pilk otsib nulli ja siis ei näe enam muud ümberringi. Aga sellest päris viimasest kohast tuli ka karp välja. Pikka iga sellele. Täname.

Võttis ikka aega, null oli täitsa vales ääres, lõpuks sinikaga jalal sai tipus ära käidud ja õigest kohast vaadatud...

Vahi värki, missuguse ajalooga sillakene ja keset maismaad ka veel. Isegi mitmetasandilist ristmikku või raudteeülesõitu siin pole. Kümme aastat pole seda silda vaja läinud, keegi pole hoolitsenudki ja nüüd lõpuks on see võsast välja raiutud - geopeitus teeb ikka imet :-)
Otsisime, turnisime, piilusime, kõõlusime ühes ja teises kohas kuni karp silma hakkas. Õnneks tundus see tegevus seal täitsa paslik. Mitte keegi ei tulnud pragama nagu oleks ilmselt mitteülearusel sillal ronides juhtunud :-D
Aare täitsa korras ja olemas. Kaupa ei teinud. Aitäh ülearust asja taaskasutusse võtmast, Tanel!

Leitud.

Täpselt nullis vahtis üks neljajalgne elukas. Esimene mõte, mis läbi käis, oli see, et mõni geopeitur on oma parima sõbra enda eest aaret otsima saatnud, sest omanikku ei paistnud lähedal viibivat. Mõnda aega nullis ringi vaadates sai selgeks, et kaks jalga maapeal hoides seda aaret ei leia. Natuke turnimist ja käes ta oligi, koer aardeleidu ära oodata ei viitsinud ja kadus enne teadmata suunas.

Leitud!

Selle aarde märksõna oli, et tuleb otsida õigel ajal. St ajal kui kohale ilmuvad lahked kaasgeopeiturid, kes aarde välja otsivad ja mulle logiraamatu ulatavad. Aitäh! Raudpolt, et ma ise seda aaret kätte poleks leidnud. Kontsakingades ja pika seelikuga ei soovita otsima minna :)

Aardes puudus pliiats. Minu oma ei mahtunud karpi. Järgmised otsijad võiks ühe lühemat sorti kirjapulga kaasa haarata.

Leitud ja logitud. Mugavad jalanõud on kohustuslikud :) Aitäh peitjale!

Leitud. Britt - 228

:)

Algul tundus mulle, et GPS näitab valesti. Pärast selgus, et täitsa täpselt näitas :) Vaatamata varajasele hommikutunnile, ei olnud ma sel päeval esimene kes logi kirja pani.
Tänud aarde eest!

 1 

Tänane teine aare. See oli päris lõbus :) Aaret nägin, aga kuidas see siis kätte saada. Eks tuli ikka ronida. Õnneks vahetus läheduses kedagi ei olnud, kuid eemal igal pool kõndis inimesi. Kui ma kõrgema positsiooni sisse sain, küll ma ka silma hakkasin :D Ehh, eks mõnigi võis mõelda, no täiskasvanud inimene ja näe, mida teeb. Õnneks see ei häirinud mind. Selle karbi ma kätte sain ja ka tagasi panin. Aitäh peitjale!

Järgmine kontsades, kleidis ronimine. Päris nii kõrgele küll ei läinud kui Janar aga piisavalt, et tekitada temas imestust. Hea, et aare piisavalt privaatses kohas oli. Muidu oleks veel saadetud narkotesti tegema - ronib sellises riietuses mööda vana silda. Täitsa hull. Tänan peitjat.

Sild ise mind nagu imestama ei pannud, lihtsalt üks suur rauahunnik, aga suu jäi ikka natukeseka ajaks ammuli küll, kui ma nägin oma kaaslast kõrgetele kontsadel seelikus mööda neid konstruktioone üli osavalt ronimas. Vau. Mida kõike üks geopeitur on nõus tegema, et ühte aaret kirja saada. Tänud peremehele.

Koordinaat oli piisavalt täpne, maastiku raskus ütles ka ära, kuhu vaadata ning seetõttu tuli leid mõistliku ajaga. Aitäh!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Olin siin juba varem pool tundi pusinud. Ainult üks loogiline koht jäigi, aga mina ei julgenud. Jokker6 aitas, õnneks oli mul peiduka osas õigus ja saime varsti pussnugade sajust tagasi autosse pageda.

Harleyquinn oli juba varem tõenäolise peidukoha kindlaks teinud, ronimine jäi minu hooleks. Tänase vihmase ja tuulise ilmaga polnud just kõige toredam, aga käes! Tänud!

Ei õnnestunud pimedas karpi tuvastada.

Sageli sealt möödunud ja mõelnud, millega on tegemist. Tänan!

Võtsime kiirelt ära, enne kui sild vanarauda läheb.

 3 

Kõigepealt Saaremaa tramm, nüüd siis järgmine võimalik "ohver"?

http://tartu.postimees.ee/4091087/tartu-jalakaijate-silda-ahvardab-metallikokkuostu-viimine

Platsil käis kõva ettevalmistus mingiks ürituseks. Otsimisele nad siiski ohtu ei kujutanud. Teolt tabasime christine, kes ilmselt oleks tahtnud ise aarde üles otsida. Meil polnud aga väga aega ja Margus tegi selle kiirelt ära, sorry :) Peitjale tänud !

Parasjagu oli ümberringi Supilinna päevade melu.

 1 

Läksin kohale ja isegi ronisin natuke, aga püksid ähvardasid pooleks minna ja publikut oli liiga palju tõsisemaks ürituseks. Mõtlesin, et see tekitab kindlasti palju silmapaare juurde, kui soliidses eas tädi mingi rauakolaka otsas turnib. Lõpuks tulid sinna veel mingid lapsed prügikottidega sodi koristama (midagi Teeme Ära talgute moodi) ja nii tegin neile ruumi.

Mina assisteerisin ja Anneli ronis. Alguses vales kohas, seejärel juba õiges, kust ka aarde kätte saime.

Kribinal krabinal kähkukas tehtud. Aitäh!

Ronimist ma armastan ja siin sai seda praktiseerida. Algul vales kohas ja peale täpsustamist ka õiges nii see leid kirja sai.

 1 

Juhtus nii, et uisutamas läks tunduvalt vähem aega ning oma mäkid saime ka liiga ruttu kätte. Kuna aega nagu oli, siis parkisime aare nähtavuskaugusesse ja hakkasime oma friikaid närima. Korraga tõmbasid Tõnu ja Margit meie autole ette ja jalutasid sihtmärgi suunas. Ega ma ei kiirustanud, mõtlesin, et äkki leiavad üles ja ma ei peagi otsima. Aga ei olnudki nii kiire neil selle otsimisega. Saatsin kaks pätti küsima, et mida kahtlast nad seal teevad ka, ise suured inimesed. Tahtsid teised kohe alla anda...

Aga me siis otsisime kambakesi alt ja pealt ja tõin karbi ära. Tänan.

Edit: täna ütles töökaaslane lõuna ajal, et oli mind Supilinnas näinud, aga suhteliselt maalähedases olukorras.

 1 

Marta jäi tädiga sooja autosse ootama, kuni vanemad turnimist harjutavad. Otsisime ühelt ja teiselt poolt, kuid õige koht jäi ikkagi uurimata. Ühel hetkel saime seltsi kahe poisi näol, kes tulid küsima, mis me seal teeme. Otsustasime, et aitab tänaseks ja hakkasime auto poole jalutama. Siis aga nägime poiste emmet ja mõtlesime, et ei anna veel alla ja otsime kõik koos. Lõpuks oli Krista see, kes aarde viimasest võimalikust kohast kätte sai. Nimed kirja ja järgmise aarde juurde.

Selle aarde jaoks oli mul poisike. Õnneks koostööaldis. Võibolla seetõttu, et mu esimene arvamus aarde peidukast osutus õigeks. Igatahes lahe teadmine ja põnev paik. Aitäh!

Eelmised paar korda oli aeg tagant lükanud ning ilm ka halb olnud. Nüüd lõpuks aega piisavalt ja karp end ilmutas. MUidugi sealt, kuhu me kõrvalobjektil juba vaadunud olime. Ronimise krediit Anetele. AItäh!

Minul polnud Aimi, Mari või Anna moodi kellegile näidata, et mine too ära.

Igale poole üles sain küll kribinal-krabinal aga ühestki polnud midagi tuua. Lõpuks sain aru, kus aare asub aga silmamõõdu järgi tundus, et ma ei ulata. Saatsin peitja üles ja siis all tema peal mõõtsin. Mõõdulint Tartus käies on ju loomulik asi naiste käekotis. Tuli tunnistada, et ulatan. Veelkord kribinal üles ja aare oli käes, viskasin alla ja krabinal ronisin alla. Siis hakkas peitjal must kahju, et viib siis ise aarde tagasi aga vat uhkus ei lubanud ja tegin veel ühe kribinal-krabinal. Tänud Tanel, et ikka meelde tuletad-hoolitsed, et sport tuleb kasuks. Kõik lihased valutasid veel nädal peale seda.

Geotuuri 5 leid. Sai ikka natuke turnitud, enne kui end kätte andis. Lahe aare. Kaks poisikest tundsid huvi, mida ma seal turnin, improviseerisin veidi.

Sai kord ja sai kaks turnitud vales kohas ning kui mitte kusagilt midagi välja ei tulnud, sai kasutusele võetud viimne abinõu: maaameti uus kaart. Nagu alati taolistel juhtudel, aitas see asukoha hõlpsalt tuvastada. Kogu protsessi tegi eriti mõnusaks tihe lumesadu. Aitäh toreda väljakutse eest, polegi ammu turninud kusagil!

Mõnus ronimine, aitäh.

Leitud :)

 6 

Ma tean kuidas vältida ametnikest-ajakirjanikest sala-geopeituritele taoliste objektide meelde tuletamist ning sellega seonduvalt aarde arhiivi saatmist. Nimi tuleb ära muuta, asjast 5.0 mõistatus teha ning null Anne kanalisse teiste taoliste juurde pista - teame hästi, et Phantomi jaoks poleks see absoluutselt mingi probleem :o)

Aarde avaldumise ja Madise viidatud artikli ilmumise vahel näen siiski reaalset võimalikku seost, tegemist ei pruugi olla päris juhusega. Härra Mets ning 3.0 maastikult foto jäädvustanud härra Teedema ei pea sugugi omama isiklikku kokkupuudet geopeitusega ega isegi mitte tuttavaid hobi harrastajate hulgas. Piisab vaid kui läheduses elavad supilinlased märkavad meiesuguste "huligaanide" kõrgendatud huvi selle roostehunniku vastu, mis juba 10 aastat häirib nende koduaknast avanevat vaadet jõe suunas. Lihtne loogika ütleb - niisuguses seisus mugule pole eriti suurt tõuget vaja, et teha taas üks kõne linnavalitsusse ning küsida: "Kaua võib?"

Lihtsalt sihuke teooria. Muidu oli täitsa põnev vahelduseks mõnel sillal ka sedapidi ära käia - pimeduse varjus. Ja ega ilma juhatuseta taipaks tähelepanu pööratagi, aitäh näitamast.

See oli nii uus aare, et polnud veel gepsugi jõudnud. Seega ilus ülearune leid!

Leitud. Täitsa tore turnimine. Tänud!

 2 

Einar tegi pärast pikemat pausi esimese turnimise vastavalt arsti ettekirjutusele. Aitäh!

Turnitud ja logitud. Tänud peitjale!

Otsisime, mis me otsisime, aga ega aare end enne avaldanud, kui peitja ka kohale tuli. Saime siis temalt julgustust ja nii ma selle aarde peitja ja Mardi valvsa pilgu all välja võlusin. Aitäh peitjale!

Aare leitud :)

Kui juba end välja aetud sai, siis möödaminnes korjasin ka selle ära.

Tänud!

Õnneks oli seltskonnas geoorav kes aarde kiirelt kätte sai. Aitäh!

 1 

Kuna oli juba eelnevalt plaani võetud õhtune õueskäik, siis miks mitte ka uuele aardele pilk peale visata. Üks turnis ühes kohas ja teine uuris teises ja nii see leid tuli. Ütleks isegi, et võrdlemisi ruttu. Enam ei ole kindel, kas kolmandana, aga kell oli igatahes 19:07, kui nimed kirja saime. Aia taha oli vahepeal tekkinud otsijatest kenake järjekord, millest me väga rahulolevate ja kõiketeadvate nägudega mööduda saime. Tänud peitjale!

 1 

Hommikul teatas Anna, et täna on minu võimalus, kuid kuna olin piisavalt hõivatud ei hakanud kuhugi kiiresti reageerima. Eks ole üle selle silla ka käidud mõned korrad, enne kui see maha võeti ja vedelema jäeti. Kohapeal polnud ma jõudnud olukorda veel korralikult hinnata, kui Anna tutvustas oma teooriat. Mis seal siis ikka, asusin turnima ja teooria paikapidavust kontrollima. Kohe varsti oli aardekarp käes. Siinkohal ei teagi kas soovida pikka iga, või hoopis vastupidi, et sild ikka sihtotstarbelise rakenduse saaks ja aare koos sellega koliks. Tänud igatahes!

 1 

Trillalaa-trullalaa... täna minust kiirreageerijat polnud ja toimetasin rahulikult avaldumise hetkel pealinnas ringi. Õige peidukoha leidmine oli minu jaoks 6 sekundi töö - kõndisin kohale, näitasin valgust ja teatasin, et aare on seal. Seejärel kupatasin Heiki seda ära tooma, sest seelik pole just see maastik 3.0 nõuetele vastav riietusese. Nimed saime kirja neljandana. Lihtne ja elegantne, aega kulus kokku 5 min. Tänud! Ei tea miks need linnaisad seda silda nii hirmsasti pelgavad. Praegu on ju vajadus tema jaoks täitsa olemas.

Oleks keegi nagu lihaleti juures järjekorra numbreid väljastanud, oleks üsna viisakas olnud. Esimese satsi, kes tundus ka aarde kätte saavat, ootasime kenasti ära. Teist satsi enam ei jõudnud oodata ning ühinesime. Üksteist muidugi segamata :) Kahjuks aga meie meisterturnija Maria seekord miskit käe alla ei saanud. Äsja sadanud vihm ei teinud asjaolu eriti turvaliseks ning polnud mõistlik jätkata. Eks teine kord uuesti. Väga äge oli aga näha, et selline monstrum suhteliselt keset linna on lihtsalt ladustatud - polnud õrna aimugi ja väga hirmuäratav metalli kuhi.

Algul uurisime valest kohast, sest minu telefoni kaart otsustas millegipärast vingerpussi mängida. Varsti aga Loona kontrollis oma telefoniga ning saime nulli paika. Turnisin küll paari kohta, aga tulemusi see ei andnud ning kuna oli ajaline surve, tuli kahjuks lahkuda.

 10 

Hommikul enne arvuti sulgemist otsustasin korraks veel kiiresti GP lehele kiigata. Ahhaa, Tallinnas jälle uus aare. Oot, misasja, Tartus ju ka. Juba kirjelduse esimesed sõnad andsid aimu, kuhu sammud seada tuleks. Seekord olid kõik tingimused kiirreageerimiseks olemas: ilus ilm, töövabadus, kodulähedane asukoht. Ainuke asi, mis võrrandisse kuidagi sobituda ei tahtnud, oli mind poole tunni pärast rõõmsalt ootav hambaarst. Kuna teda ei sobinud ootama jätta, käisin ikka seal esmalt ära. Puuri all vedeledes kujutasin ette, kuidas mööda sillajäänuseid turnin (eelmisel korral olin ette kujutanud, kuidas värskelt avaldatud Karlova sadamas tšillin).

Hammas korras ja oligi aeg kodu poole jalutama hakata. Gepsu kakerdas sillajäänuste vahel ringi nagu purjus hobune. Uurisin siis mõned lihtsama maastikuastmega kohad esialgu läbi, kuigi teadsin, et ega seal seda karbikest nagunii pole. Lõpuks ei jäänud muud üle, kui süda kõvaks teha ja hakata tegelema sellega, mida mulle kohe üldse teha ei meeldi. Kui olin kõige tõenäolisema nulli paika ajanud ja korra sealolevasse peidikusse käe pistnud, veendunud selle tühjana olemises ja uuesti maapinnale maandunud, hüppas süda suisa kurku. Veel hullemaks läks asi siis, kui avastasin, et tegelikult on seal hoopis parem peidik ka olemas, mis tähendas, et peaksin veel kord end kokku võtma ja eelnevat lüket kordama. No ei. Kindlasti tuleb varsti keegi teine ka otsima, kellele meeldib ronida ja toob selle ära. Mul ju kuskile kiiret tegelikult pole ja ilusat ilma tuleb nautida niipalju kui võimalik.

Seadsin end siis sillatalale istuma nagu kanake õrrel. Tegelikult täitsa mõnus koht ilma nautimiseks ja mõtete mõlgutamiseks. Taevas oli küll kahtlaselt potisinine, aga kes seda siis kardab, kui adrenaliin nii üleval. Saatsin tiimikaaslasele ka sõnumi, et tehku lõunapaus ja tulgu võtku see aare välja. Vahepeal mõtlesin isegi värskelt soetatud "Mõõna" kotist välja kraamida, oleks sinna olustikku sobinud küll.

Igatahes kroonis mu pingutusi lõpuks edu ja kohale ilmus Karl, kellele väidetavalt ronida meeldib. Näitasin talle siis koha kätte ja muidugi karbike seal oligi. Esimesed nimed said kirja kell 11:55. Tänud peitjale, täitsa tore oli.

 8 

Kohale jõudes piilusin geomobiilist üht teist geopeiturit. Kuna ei tahtnud otsinguid (või meeleheitepunanguid) segada võtsin oma tulehakatise välja ja lürpasin teed. Pärast kahte peatükki (NPC'd, Drew Hayes) tundus olevat kuritööpaigal vaikus, seega panin raamatu tasku ja jalutasin nulli.

Vaevu jõudsin otsima hakata kui nurga tagant pistis too sama geopeitur pea välja ning ütles "vaata sinna!". Vaatasingi ja nii saigi kirja FTF koos kasutajaga aimike umbes kell 11:55.

 3 

Jõudsin kell 9 platsi. Ideaalne ilm otsimiseks. Müttasin tund aega ja tegin tasa selle, et päriselt selle silla peal pole kunagi kõndinud. Enda arust katsusin kõike, ronisin palju, roomasin ka ja no k.... p...., ma ei leidnud seda. Kahjuks pean nüüd pahurana tööle minema.