Puuriit ehk puulõhkuja

NB! AARDE AVAMISEKS EI OLE VAJA MIDAGI JÕUGA KUSKILT LAHTI TÕMMATA.

Puuriit. Kes meist ei tea, mis on puuriit. Mõtlesin, et olen kaval ja võtan vikipeediast hea seletuse, aga sain ainult sellise lause: puuriit on korrapäraselt laotud küttepuude virn. Kui keegi tahab teada, milliseid puuriitu inimesed on oma kätega kokku ladunud, siis leiab siit mõned pildid .

Jätkaks selle aardegaka ametite seeriat, ehk siis puulõhkuja amet. Puulõhkuja on inimene, kes lõhub puid, kas siis endale koju või müügiks. Vanasti käis kogu töö kirvega. Andsid hea laksu pakule pihta ja nii ta lõhki läks, kui läks. Mõnda tuli ikka mitmeid kordi löögiga kostitada. Tänapäeval lõhutakse puid masinaga. Tõstad paku masinale ja hüdraulika pressib paku lihtsalt halgudeks. Siin ei sega ei oksakoht ega ka läbikasvanud puit.

Tutvustan teile ka natuke kohalikku ümbrust. Puuriidast vasakut kätt (kui seisate tänava ääres seljaga puurida poole) on suur pood (selle kõrvale parkisite ka vist oma geomobiili), üle tee on üks kaarhall, mis oli kunagi kultuurimaja-kino-klubi, praegu shopamise koht. Paremale jääb üks suur punastest tellistest hoone, see on olnud mõisa aegne täkutall (hobuste hospital), peale seda sisustati seda maja töökoja, kõrsikuvabriku ja ehitusmaterjalide kauplusega. Puurida taga oli kunagi kontiitritsehh tänapäeval pood.

Minu puuriit tuli natuke kiibakas ja õrn, ning on veele ja niiskusele tundlik, siis otsustasin koostööd teha kohaliku samanimelise toitlustusasutusega. Leppisime kokku, et kui tuleb geopeitur ja küsib GEOPUURIITA, siis ulatatakese teile üks sületäis halge ja siis vaatate, mis te selle hunnikuga peale hakkate. Keegi midagi ostma ei pea, aga kui kõht tühi, siis siin on päris head söögid.

Aarde avamiseks pole vaja abivahendeid, piisab oma pisikestest sõrmedest. PALUN ÄRGE KANGUTAGE KUSKILT MIDAGI LAHTI(muidu tuleb minna poodi liimi ostma). Kogu vajalik info on haluhunnikus olemas.
Ära sa endale sisuga viga tee.

Aare ei ole ööpäeva ringselt kättesaadav.