Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Põlvamaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
NB! AARDE AVAMISEKS EI OLE VAJA MIDAGI JÕUGA KUSKILT LAHTI TÕMMATA.
Puuriit. Kes meist ei tea, mis on puuriit. Mõtlesin, et olen kaval ja võtan vikipeediast hea seletuse, aga sain ainult sellise lause: puuriit on korrapäraselt laotud küttepuude virn. Kui keegi tahab teada, milliseid puuriitu inimesed on oma kätega kokku ladunud, siis leiab siit mõned pildid .
Jätkaks selle aardegaka ametite seeriat, ehk siis puulõhkuja amet. Puulõhkuja on inimene, kes lõhub puid, kas siis endale koju või müügiks. Vanasti käis kogu töö kirvega. Andsid hea laksu pakule pihta ja nii ta lõhki läks, kui läks. Mõnda tuli ikka mitmeid kordi löögiga kostitada. Tänapäeval lõhutakse puid masinaga. Tõstad paku masinale ja hüdraulika pressib paku lihtsalt halgudeks. Siin ei sega ei oksakoht ega ka läbikasvanud puit.
Tutvustan teile ka natuke kohalikku ümbrust. Puuriidast vasakut kätt (kui seisate tänava ääres seljaga puurida poole) on suur pood (selle kõrvale parkisite ka vist oma geomobiili), üle tee on üks kaarhall, mis oli kunagi kultuurimaja-kino-klubi, praegu shopamise koht. Paremale jääb üks suur punastest tellistest hoone, see on olnud mõisa aegne täkutall (hobuste hospital), peale seda sisustati seda maja töökoja, kõrsikuvabriku ja ehitusmaterjalide kauplusega. Puurida taga oli kunagi kontiitritsehh tänapäeval pood.
Minu puuriit tuli natuke kiibakas ja õrn, ning on veele ja niiskusele tundlik, siis otsustasin koostööd teha kohaliku samanimelise toitlustusasutusega. Leppisime kokku, et kui tuleb geopeitur ja küsib GEOPUURIITA, siis ulatatakese teile üks sületäis halge ja siis vaatate, mis te selle hunnikuga peale hakkate. Keegi midagi ostma ei pea, aga kui kõht tühi, siis siin on päris head söögid.
Aarde avamiseks pole vaja abivahendeid, piisab oma pisikestest sõrmedest. PALUN ÄRGE KANGUTAGE KUSKILT MIDAGI LAHTI(muidu tuleb minna poodi liimi ostma). Kogu vajalik info on haluhunnikus olemas.
Ära sa endale sisuga viga tee.
Aare ei ole ööpäeva ringselt kättesaadav.
Vihje: Hoiatav nool annab sinu pilgule suuna.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (29), lahe_teostus (29), 2017_aasta_aarde_kandidaat (10), kellaajaline_juurdepääs (9), drive-in (3), lastesõbralik (3), lumega_leitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC77JJT
Logiteadete statistika:
121 (73,8%)
43
7
0
0
0
0
Kokku: 171
Kui aaret on võimalik logida ainult paar tundi päevas võiks see aeg ka kirjas olla. Täielik pettumus see Räpinasse sõit esimes kahe aardega juba.
Päeva teine punkt, aga just täna oli asutus broneeritud ning uks lukus. Ja sinna see mott läks, sest soov oli Räpina kant puhtaks teha, aga nüüd oli selge, et peame siia veel tulema. Pean lihtsalt lootma, et aarded jaksavad mu ära oodata. :) Kuna lastele oli juba lubatud, et kohe saab süüa, siis tegin kiire plaanide muudatuse ja ostsime poest pikniku pidamiseks sobiva kraami ning läksime järgmist mitteleidu tegema.
Tüüpiline Räpina aare minu jaoks ... nuputasin ja katsetasin vähemalt pool tundi mitut moodi, kuid ei õnnestunud logiraamatut kätte saada - ei jätkunud mõistust ega vedamist. Kauem nuputada ei saanud - tahtsin veel mõne Räpina paiga üle vaadata ja kodus ootas puuriit ladumist. Aaret leituks ei saanud, aga tore koht ja vahva aare ikkagi, kõhu sain ka maitsvat täis, usun et tulen siia veel tagasi.
Ka peale lisavihjet ei suutnud 5 minutiga leida. Kuivõrd rohkem aega ei olnud, siis jäi järgmist, võimalik, et ka ülejärgmist ja veel mingit järgmist korda ootama. Aitüma!
Sõime kõhud täis, aga targemaks-nutikamaks ei saanud ja puuriit lahti ei tulnud. Kahtlustasime kõiksugu kiuse ja vimkasid ja libasid ja tühja toiteallikat. Tuleb veel poleerima tulla.
Pusisime peaaegu tund aega aga ei saanud aaret kätte
Imehea toit ning oleks see leid ka järgmine kord sama hea, eks? We will be back!
Igaühel meist õnnestus neid halukesi silitada ja koputada, ent tolku sellest polnud sugugi. Ka joodud kohv ei teritanud meie mõistust, nii et sel korral - ikk valla ja kodo minek. Ehk teisel korral veab paremini.
Ilus puuriit oli, kuid puurisime mis me puurisime, küll pilguga, küll muul moel, seekord lahti teda ei muukinud. Aga nii me seda kindlasti ei jäta, küllap naaseme millalgi teravama kirvega.
Eks kunagi uuesti. Vähemalt kõhu saime täis.
Ei oska ma muud kosta kui klassikuid tsiteerida: „Andke mulle kirvest!“ Tegelikult pole isegi seda vaja, mahub teine nii samagi ahju alla. :D
Koht on ju kena ja söögid maitsvad, kahju, et aaret leida ei õnnestunud.
Sel korral jäi lahendamata. Edasi nuputades oleks ilusa käsitöö ilmselt tuimalt tükkideks lammutanud, aga õnneks saime mõistlikul ajal pidama. Plaanime kindlasti millalgi naasta, sest söögid olid tõesti i-m-e-h-e-a-d!
Otsisime ümbruskonnas aardeid, et siia tulles oleks kõht tühi. Antud söögikoha nimi ei öelnud mulle midagi kuni selle ette jõudsime. Siin käisin 2016 sündmuse ajal ka. Ei hakanud kõhtu hellitama ja võtsin korraliku praed. Kui tavaliselt ei oska midagi valida ja tulemus "käib küll", siis seekord panin kümnesse, perfektne. Sööki oodates hakkasime lahendama, aga no mitte midagi. Tavaliselt sellised aarded hakkavad vaikselt hargnema, aga siis ei toimunud midagi, täiesti nulli ring. Kindlasti on kunagi Räpinasse veel asja, kasvõi Saluveeri pärast. Eks siis saab uuesti prae ootamisaega sisustada. Kahe päevaga sõitsin 600km maha, oli seda väärt. Aga tihedalt nädalavahetusi siin veeta ei kujuta ette.
Viimasest söömisest oli juba mitmeid tunde möödas ja kõht oli parajalt tühi. Paras koht söömiseks tundus olevat Puuriida pubi. Tellisime siis endale söögid, joogid ja geopuuriida.
Kuni kokad süüa tegid, jõllitasime me kõik kordamööda neid halge. No iga nurga pealt sai vaadatud, kõik logid pähe õpitud. Sedapuhku ei olnud ühtegi vihjavat logi.
Söögid toodi lauda aga halud vaikisid endiselt.
Irooniline on see, et sel samal hetkel logis peitja minu 1,0/1,0 ning 2,0/2,5 raskusastmega aardeid, teadmata, et neljaliikmeline seltskond istub, piinleb ja vahib tõtt tema vaikiva haluhunnikuga.
Pubis veedetud poolteist tundi tundus olevat piisav aeg alla andmiseks. Tagastasin siis baaridaamile sületäie halge, teatasin, et me loobume ja lahkusime.
Tänud! Juhtus see, mida olime ette ennustanud - liiga raske pähkel :)
Eduelamuse säilimise mõttes ei ole ju iseenesest hea taktika geopäeva sellise asjaga lõpetada. Aga kõht oli tühi ja kiusatus see asjandus üle vaadata suur. Nii siis tehtud saigi, puuriidaga ei osanud midagi peale hakata, aga kõht sai head-paremat täis, mille eest aitäh muidugi kokale, mitte peitjale. Teinekord jälle.
Kuigi algul polnud plaani siia tulla, kuna arvasin, et nagunii ei leia.. läks Saluveeril käies kõht tühjaks ja otsistasime siiski sööma tulla. Kuigi ise arvasin, et vast ei hakka üldse proovimagi, küsis Andres vidina siiski meile lauale. No eks me toitu oodates veidi pusisime, aga üldiselt ootused alt ei vedanud. Lühidalt, ei saanud ööd-mütsi aru, mis selle asjaga tegema peaks. Aga no kast oli ilus, aitüma näitamast!
Sulgemiseni oli jäänud napp aeg. Ka peitja vaatas enne meid karbile peale, no midagi ei saanud tema pilkudest aru, mida ta seal jälgis aga kokkuvõte oli, et kõik pidi korras olema ja toimima. Jõudsime siis vaid kõhud täis süüa ja sinna kõrvale samal ajal magustoiduks riita vaadelda. Räpina, ma tulen siia kohe varsti tagasi, Eestimaa kvaliteetaarete pealinna!
Imetlesime söögi kõrvale puuriita ja lahendamata ta meist jäi.
Peale neljatunnist Saluveeri aarde juures käimist oli siin päris mõnus sooja suppi süüa ja vaadata, mis imevidinat siis geopeituritele juurde pakutakse. Sellele lisale ei hakanud meie hammas peale. Tänasime toidu eest ja lahkusime!
Ei saand lahti. Üks oli vana ja teine väsinud. Tulime koju ära.
Pärast Salusaart ja Tsõõrikmäed oli loogiline jätk Puuriida pubisse maanduda. Tellisime endale süüa-juua ja kobisime koos puuriidaga lauda, aga ei olnud taas hea päev. Matkaväsimus hakkas soojas pubis kergelt tunda andma, taustaks lõugas telerist minu jaoks ülinõme asi ehk miskine eesti laul ja tagatipuks oli peale meie pubis vaid kaks töötajate last, kes otse kõrval asuva puidust kiikhobusega kiikuda laamendasid. Näppisime ja katsetasime küll kohe mitu head tundi, aga ei läinud ükski pirn põlema. Ühesõnaga, mitte midagi ei juhtunud. Lõpuks teatas kaaslane, et temal on siiber ja mina olin selle aja peale juba peavalu saanud. Kodus hakkas aga nüüd üks võimalik lähenemisidee kummitama, aga kes teab, millal nüüd jälle sinnakanti satume. Janar, peida kähku veel sinnakanti kvaliteeti juurde, siis on rohkem põhjust tulla!
Nonii Janar, tahtsin sulle Aasta-aarete jagamisel hääle anda, kuid ma ju niisama ei hääleta kui asja pole katsunud. Mõnel meist muidugi oli see juba teine kord näppida. Vurasin kohale.
Kohapeal oli mul oma versioon, mis oli seekord risti vastupidine kaaslase omast. Tellisime juustupallid ja küüslauguleivad, mis muidugi meid lihtsameelseid logini ei aidanud. Siis võtsin veel Latte kohvi, kuid oligi naiivne loota, et sellestki kasu on.
Siis mingi hetk hakkas meil ometi mingi versioon ühiselt tulema, rohkem see minu versioon, kuid paraku katsetamiseni me ei jõudnud, sest selgus tõsiasi, et kui avalikus Netis on Pubi lahtioleku ajad kirjas, siis kohapeal kehtivad neil omad ajad ja meid kupatati lihtsalt välja. Loomulikult olin pettunud. Mitte selles, et logini ei jõudnud, ei kindlasti mitte.
Hääle sa saad!
Väljas läks juba pimedaks ja paras aeg suunduda puuriita lahendama. Teades, et sellega läheb aega tellisime kohe söögid ja ka joogid mõistuse teritamiseks. Olime juba jupp aega korda mõõda proovinud erinevaid teooriaid aga puuriit tõrkus. Tegime isegi nalja, et Viimse reliikvia meetodil saaks selle kindlasti avada. Lõpuks hakkasid ka kaasad juba uurima, kus, millal? Ühesõnaga metsa aetud geomeeste omatarbetunnid said täis ja oli aeg geomobiili nina Värska poole suunata. Kurvalt tagastasime puuriida, kuigi oleks tahtnud selle kaasa võtta. Loodetavasti satume varsti jälle siiakanti ja saame proovida uusi teooriad. Äitäh sellegi poolest.
Vaatasime üle, aga seekord puulõhkumiseks aega polnud - puhkus ootas :)
Suuri lootusi ei hellitanud, aga väljakutse tundus igati põnev. Juba pubi nime nähes turtsatasime naerma. Sisse astudes tabas mind teadmine, et siin sai ju kunagi söömas käidud. Kuuldes, et otsime puuriita, hakkas noorgeopeitur kohe leti all asuvat puuriita inspekteerima. Küsisime teenindajalt siiski õige ja suundusime sellega laua poole. Teooriaid ja ideesid tekkis kohe igasuguseid, aga nii lihtne see asi muidugi polnud. Kui olime natuke aega riita üksteise käest ära kiskunud ja igatemoodi näppinud, otsustas teine kaaslane ka kohvi kõrvale võtta. No ei toonud seegi õigemaid mõtteid pähe liikuma. Lõpuks tüdines noorgeopeitur ära ja hakkas pannkooki nõudma, nii et pubi sai ka oma väikse käibe ikka kätte. Poolteist tundi seekord tulemust ei toonud ja väljas oli veel liiga ilus päev, nii et suundusime edasi, aga küll me siia veel tagasi tuleme.
Juba ammu mõlgutasin mõtteid, et käin vaatan selle riukaliku puuriida oma silmaga üle. Täna kui baaridaam naeratades selle mulle üle leti ulatas ei tekkinud küll mingit emotsiooni. Riit nägi välja nagu iga tavaline riit oma headuses. Tarisin selle siis omale lauale ja peale mõneminutilist näppimist oli selge, et see on midagi enamat kui mingi tavaline puuriit. Jamal tänatud, et olin üksi ja kellegile ennem lubadust ei andnud, et söön oma mütsi ära kui selle avan.
Mida rohkem ma seda riita näppisin, seda rohkem meenutas see tuntud arvutimängust "Tomb Raider" nähtud põrandat.Astudes teatud plaatidele avaneb kuskil seinas salauks mis sisaldavad artefakte ja aardeid.Mul on need pea üle kümne oleva versiooni kõik läbi mängitud, aga see puurit osutus ikka eriliseks pähkliks. Vahepeal tellisin kohvi ja suure rammusa prae kuid ega seegi aidanud.Omal tekkis isegi eriti kreisi idee kuidas mina oleks selle avamise lahendanud.See selleks, kuid ma ei suutnud isegi seda siinolevat avada :D Närvi rahustamiseks käisin veel baaridaamiga jutustamas, aga varsti tulin jälle uuesti puuriida kallale. Lõpuks jooksis ikka juhe nii kokku kui vähegi sai.Kas oli mul vähe näppe, ei mõistnud vihjeid õieti, aga fakt jääb faktiks-lahti ma seda ei saanud.Kindlasti on sellel mingi oma loogika, aga täna jäi see lahti hammustamata.
Tänasin baaridaami maitsva söögi eest ja lubasime mõlemale, et näeme veel kui mul pea selge ja loogika paigas.Kella vaadates olin seal pea kaks tundi kusjuures isegi vihm jõudis vahepeal sadama hakata.
Kahtlesime algul, kas üldse tahame seda aaret vaatama tulla, aga sööma ju peab ja miks mitte ootamise kõrvale natuke puuriita uurida. Erinevad katsetused paraku sihile ei viinud. Kuna väga pikalt istuma jääda ei tahtnud, siis andsime riida edasi järgmistele huvilistele, kes parajal ajal olid saabunud, ning läksime edasi ühe põneva vidina nägemise kogemuse võrra rikkamana.
Paneme kohustusliku sinise molu, pubi on,puud kah, riit lännu:( mõnuleme siis niisama:) kuram, Räpina kiusab taas:D
Olime täna siinkandis metsades tuuseldamas - viimasedkukeseened, kasseeniseeaastakahon, kaspohladonjubavalmis, ehkmõnimustikasveel jne... Kui osa tiimist teatas, et nüüd on kõht tühi ja kohe on vaja kiiresti tsivilisatsiooni tagasi pääseda, avastasime, et Räpinasse on vaid mõni kilomeeter. Mis siis ikka, Räpinasse! Ja puuriit oleks ju ka vaja uuesti üle vaadata. Ukse taga avastasin aarde infost, et tegelikult on puuriit ajutiselt kättesaamatu. Olgu siis nii, sööma ju ikka peab. Kui peale söömist kohvi läksin tooma, küsisin ka puurida järele. Selgus et see on hetkel silma alt ära aga teenindaja ulatas selle mulle naeratades ning soovitas lauda kaasa võtta ja proovida. Andis veel teada, et keegi pole seda veel lahti saanud, kuigi Janaril endal tuli see küll kuidagi nii lihtsalt. Ja veel sedagi, et ta on näinud, mis toredus ja ilu seal sees kõik peidus on :) Ja sedagi, et viimasel ajal ei ole seda eriti tihti küsitud.
Vaatasin asja lähemalt. Sain aru, et jõudu tõesti pole vaja. Paar mõtet tekkis aga need hetkel ei töötanud. Aga kuna omanik on niikuinii teinud aarde ajutiselt kättesaamatuks, ei hakanud väga punnima kah.
Eks tuleme siia teine kord taas. Niikuinii on nende Räpina aaretega läinud nõnda, et iga sõidu kohta õnnestub juhuste kokkulangemiste tõttu leida vaid üks aare reisi kohta. Ehk siis meil seda siin aega näppimas käia küll :)
DNF
Otsisime ja osisime, aga tulutult.
Järgmise korrani :(
No ei avanenud see puuriit kahjuks. Baardidaami jutu järgi on see kirst 2 korda lahti tulnud, huvitav logisid ei ole mitte ühtegi. Üks halg oli ka juba liimist lahti kangutatud, sai peitjat sellest teavitatud.
Käisime ka silitamas söögi ootamise ajal. Ei saanud seekord lahti, aga kuna söök oli täiesti söödav, siis plaanime tagasi tulla.
Teooriaid oli mitmesuguseid, katseid tuhandeid. Puuriit jäi lammutamata. Lõpuks ei uskunud me enam ka kavala näoga teenindaja juttu, et see tõesti on tema silme all avatud olnud. Eks sis tuleme teinekordki sööma. Hea reklaamitrikk igaljuhul. Kui geopeiturid peitjat tuleriidal enne ära ei põleta, teevad seda ilmselt konkureerivate söögikohtade omanikud :D
Meie reedene geopäev Räpinas algas mõnusa kõhutäiega. Sinna juurde sai ka karpi silitatud. Tea, kas peab nüüd Räpinasse tagasi tulema. Ei aidanud ka 9 pead, karp jäi meie ees suletuks.
Ipriit on sõjagaas, lasuriit on poolvääriskivi, aga mis on haluriit ja kus seda leidub? Vot siin leidubki, aga lahtisaamiseks jäi mõistusest puudu.
Puuriit oli väga meisterlikult laotud :D Saime kôhud täis, aga riidast jagu ei saanud. Môned môtted jäid küll terveks päevaks vaevama. Kuna koht on tuttav ja väärib külastamist, siis tuleme jälle :)
Õelus polnud piisavalt väikseks reguleeritud meie jaoks. Puuriita nägin juba kaugelt riiulis ilutsemas ja kätte andis teenindaja selle ka (kerge muigega). Aga näppisime ja mudisime teda korraga ja kordamööda - ei tahtnud ta meile oma sisu näidata.
Kui kunagi peaks kirves (või mõistus) teravam olema, siis proovime uuesti. Üldiselt täiesti tore elamus - toit oli täitsa normaalne ja seda oodates pakuti ka täitsa põnevat tegevust. Aitäh!
Jube, jube õel aare! Käisime kahe päeva jooksul mitmel korral proovimas ja ei midagi. Täielik juhmus on kallal. Aare on, loogika on, lahendus ka nagu oleks, aga ei midagi. Pidime enda nüridust kirudes alla andma. Väike kahtlus on, et halukesi on juba töödeldud laste poolt, kuna üks haluke oli kinni kiilunud ja seega me ei tea, kas meie kombinatsioonid olid kõik valed või see kinnikiilunud haluke siiski muutis midagi. Vähemalt öeldi meile, et lapsed on korduvalt proovinud seda avada. Aga see ei muuda asja, et puuriit on hästi laotud ja meil tarkust ei jagunud sellest jagu saada. Järgmise korrani!