Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 4.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Positsiooniline arvusüsteem on arvusüsteem, mis esitab arve järjestikku kirjutatud numbritena, kusjuures numbrile omistatav väärtus sõltub tema asukohast ehk numbrikohast selles järjestuses ja süsteemi alusest.
Kõige levinum on kümnendsüsteem, mille alus on 10. Enamlevinud alused on veel 2,8 ja 16. Vahel aga kasutatakse ka teistsuguseid aluseid, mis ei pruugi isegi mitte naturaalarvud olla
Aare asub koordinaatidel N 1221.100121002121π E 220.2022102301πKa aare ise asub ühe aluse küljes ja hea õnne korral võib logimise ajal isegi erinevaid aluseid näha
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 127/328 |
Aarde sildid:
lahe_teostus (9), soovitan (8), ilus_vaade (4), ujumiskoht (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7137J
Logiteadete statistika:
109 (94,0%)
7
3
1
1
0
0
Kokku: 121
Asukoht oli teada ja ega kohapealgi õige koordinaadiga küsimusi ei tekkinud. Aimasin juba ette mis ja kuidas agavkuna tegemist oli paraja prügikastiga siis sealt sodi seest ei leidnud midagi
Nüüd on juba paras aeg panna mitteleid. Kui juba mitmendat korda proovin otsima pääseda ja vahetpidamata on seal mugud. Olenemata ilmast ja kellaajast. Tänane vihm ja tööajal proovimine ei olnud samuti leevendavateks asjaoludeks. Järgmiste päevade jooksul saab veel mitu korda proovida.
Nelja harrastusistuja ja inspektor kukekese vastu ei saanud. Pigem ikka ööaare, sest kui just ilm jälle identiteedikriisis ei ole, siis on lõpus löögile (logile) nahaalsust kasutamata keeruline saada.
See oli siis nüüd aare, mille ilmumisel ajasin isa pool 12 õhtul arvuti taha mulle seletama, misasi on positsiooniline arvusüsteem. Isa rääkis pool tundi ja lõpuks hakkas isegi midagi koitma, kuid aarde lahendamisele see üldse kaasa ei aidanud, sest ma ei saanud ikka aru, mida tegema peab. Seevastu aitas lahendamisele kaasa hoopis Liivo, kes uuris, kuidas mul mõistatamisega läheb, andis mulle õige internetilehe ja lõpuks viitas ka lõigule, kust vajalikku otsida. Siis oli kõik järsku selge ja lihtne ning veetsin rõõmsa pooltunnikese Excelis. Täna seevastu polnud üldse õnne, kuna alus oli rahvamassidega kaetud. Jääb hilisemaks.
Käisin järelaitamistunnis ja logi oli juba peaaegu kirjas, kui:
poleks olnud rohelise laigulistes riietes meest
poleks olnud sinise tuttmütsiga naist
poleks olnud neil vaja seal asjatada...
See on romantika, seista vihmas ühe vihmavarju all nullis tunde. Üks käsi ümber kaaslase ja teine lõunapäikese poole, justkui seda õhtuses vihmasabinas oodata oleks. Ju neil olid muud mõtted peas. Taavi avaldas arvamust, et see tüüp inimesi on kõige järjekindlamad. Kui me teist korda sinna sattusime, siis parkis lähedusse veel üks auto, nii et vihm polnud siin mingi abiline. Me isegi ei hakanud päris nulli minema. Ju jääb. Las jääb.
Oi mulle meeldivad kõiksugu arvud ja nendega jahmerdamine, nii veetsin mitu unetut ööd seda mõistatust puredes ja küll oli hää meel kui geokontroll lõpuks mu ponnistustele lahkelt jaatavalt naeratas.
Ja edasi järgneb vaid nutt ja hala...
Sest kui meie nulli jõudsime, siis oli alus juba hõivatud ja polnud lootustki alusele ronida... oh seda säravat päikest ...