Merekindlus

Õige varustus kaasa võtta ja kodus veidi lõvipasteeti süüa ning tehtud ta saab kunagi.

Algul käisime katusel. Siis saime logidest aru õige asukoha, kuid saime peagi ka aru, et varustuses on puudujääke ja julgusest jäi kah natuke väheseks. Tuleme kindlasti uuesti tagasi.

Ei õnnestunud ka kalamehesaabastega. Kahjuks on kummipüksid kodus aga küllap need sealt kunagi ka kätte saab.

See aare ikka mõeldud rohkem tuukritele harjutamiseks! Tuleb tagasi tulla parema varustusega või oodata kuivemaid olusid. :)

Ei olnud kalamehesaapaid kaasas :D

Ei pääsenud ligi!

Mis ma ikka siin öelda oskan. Et aastaga pole midagi muutunud? Nii see täpselt on, ei olnud abivahendit kaasas ja hoone kenasti üle ujutatud. Praeguste ilmadega polnud karastatud meelt ka võtta, nii me seal siis mitmekesi korra tiiru tegime ja edasi läksime. Tuleb ikka jälle tulla :)

Läksime kohale ja kui olime sügavat vett näinud hakkasime aardekirjeldust lugema. Siis oli selge, et meil jääb sel korral asi katki. Tuleb tagasi tulla.

See oli jälle üks nendest aaretest, mida me logima ei hakka, vaid lähme vaatame üle. Küll see Peetrike on ikka jõudnud igale poole oma betooniga. Praegu oli veetase madal, kõigest 3 astet oli vee all. Seega kõrgemate kummikutega täitsa tehtav. Käisin tiiru ümber hoone ja ronisin ka katusele. Sellega asi piirdus. Võibolla kunagi jõuan ka logiraamatuni. Aga lubada ei julge. Need betoonehitised tekitasid igatsuse Naissaare järele. Tänud kohta näitamast!

Mõned toad said läbi solberdatud, aga siis selgus, et vähemalt viie sendi jagu oleks kummikut juurde vaja. Eks teinekord parema varustusega tagasi.

 7 

Täna oli siis nende aarete päev, kus käisin eelluurel ja oasde puhul on küll kahtlus, kas üldse kunagi logimiseni jõuan.
Esimesena jäi ette merekindlus. Ligi kaks kilomeetrit sõitsin läbi inimese poolt täiesti puutumatu metsa, suured rahnud ja kuivanud puud kahel pool teed ääristamas. Metsast välja jõudes tundus ootamatult, et inimasustus on vastas, kuid siis avastasin, et majad on tühjad ja mahajäetud. Välja arvatud üks, mida turvas G4S.
Tegin ringi ümber kindluse ja leidsin üles ilmselt kõik sissepääsud. Ent üks pilk veekõrgusele, kui oli selge, et minu kummikutega pole seal midagi teha - vesi oli kuskil tagumikuni. Ujuda ma ei tahtnud, eriti sellises sogases ja läbipaistmatus vees, niisiis tagasi lähen kas kummiülikonnaga või põuaperioodil. Kui siiski. Aga pildistamismaterjali jagus. Kahjuks vaid telefoniga.

Sissepääs nr 2

Päkapikkudele või siis minule

Lähedalasuv kuristik

Mõni hull võib tahta isegi siia aaret peita

Ei leidnud, kunagi uuesti.

Lugesime küll, et aarde otsimiseks on vaja abivahendeid, aga kuskil ajusopis lootsime, et äkki ikka nendest tavalistest, mis Sveni pagasinikus, peaks piisama. Kohale jõudes, tormasid kõik eri suunas minema ja endale sobivat sissepääsu leida. Mina astusin sisse avausest, milles läks vesi päris kiiresti sügavaks. Küll ma küünitasin ja vahtisin seal veeserval, aga ega targemaks saanud. Panin ka meie ainukesed kummarid jalga, aga veetase oli kikka liiga kõrge. Mõte, et võiks ju sääred üles keerata ja käija vees ära, ei tundunud ka nii ahvatlev, kuna oli veel plaanis mõned aarded noppida. Seega tuleb siis uuesti tagasi tulla.

 1 

Tee sinna oli ikka "hea". Kuigi meil oli juba kerge kahtlus, et aardeni ei pruugi jõuda, otsustasime ikka ette võtta. Läksime kohale ja tuli välja, et on olemas isegi ühed kummikud. Uuriti ja puuriti mitmelt poolt, vett oli palju ja meie abivahenditest poleks piisanud. Sellel ajal kui Juta ja Janar mõtlesid kas on võimalik aaret kätte saada, ronisime meie neljakesi katusele ja uurisime ümbrust. Tüdrukutel tuli ka erinevaid veidraid mõtteid pähe, kuid õnneks nende teostuseni ei jõutud. Sven ja tüdrukud avastasid ka ühest august sisse vaadates mingi kirjutise, mida siis taskulampide ja kaameratega uurima asusid. Ronida oli tore, see ju meie reisi põhiteema oligi. Tahaks ikka sinna sisse ka kolama minna, eks tuleb õigete abivahenditega tagasi minna. Tänan peitjat ja reisikaaslasi nii huvitavate kohtade näitamise eest.

Kohale jõudsime enam-vähem teekonnaga (mida ei saa ärasõidu kohta öelda), tegime kindlaks ka võimaliku aarde asukoha, kuid kaasas olnud abivahendid ei olnud oma ülesannete kõrgusel. Vaja paremat abivahendit ja uuesti tulekut.

Tutvusime olukorraga ja kuna kummikutest jäi väheks ja ujuma ei tahtnud veel minna, siis jäi leidmata.

 2 

Jõuluvana kombel korstna kaudu sisenemine tundus natukene riskantne ning ennast leotama ka ei lubatud minna seekord. Vähemalt olud on nüüd teada ja järgmiseks korraks olen ette valmistunud. Aitäh juba ette põneva aarde eest!

 1 

Alguses tahtsime nagu anglosakside jõuluvanad korstnast sisse ronida. Korsten oli kitsas või vats liialt suur. Siis leidsime peale vihjet ukse. Aga veepeal kõndimise oskust pole ka võltsjõuluvanadele kaasa antud, Jää hakkas meitegi all ragisema ja otsustasime et ei tahagi täna logida.

 1 

Läksin algul naelikutega aga jää hakkas kohe praksuma mõlema ukse juures. Panin kummikud ning kandis paremini, aga siiski hakkasin läbi vajuma. Tuleb oodata kevadet kuni jää ei sega ja siis Martiniga uuesti tulla...

Olime seal kandis otsustasime seda aaret ka uurida. Kuna varustus polnud parim, siis jäi hetkel see leidmata, aga tuleme kunagi seda aaret lõpuni otsima.