Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Esimesest punktist saab teise koordinaadid ja teisest lõpu info. Lihtne traditsiooniline peitmise-pärast-multi, kellasid-vilesid ei tasu oodata.
Esimesest punktist saab Nabi Juula maja koordinaadid (raskusaste 2,5). Oli ta üks napsulembeline naine ja prükkar pealekauba. Arvan, et ta võis surra millalgi 1960ndatel. Sinepit olevat ta saiale määrinud ja siis imestanud, et tänapäeva moosid on eriti hirmsa maitsega. Ühel päeval olevat rästik Juulat hammustanud ja ära surnud. Juula siis vaatas vaest looma ja lausus: "Pidid sa, vaeseke, nüüd just mind hammustama." Hoonest on järgi enamvähem samasugused varemed, nagu mina neid lapsepõlvest saati mäletan.
Ülo Rehepapp kirjutab järgmist. Rässa Nabi Mihkli ja Mare vanemad tütred said mehele; nooremad (1898.a sündinud Akilina ja 1906.a sündinud Kristina) asusid hiljem Tallinna, aga nende neljas tütar Julia soetas omale Kuivastus 12,64-hektarise asunduskoha, mis kruntimisandmetes Uuepere nime sai. Küllap oli Juula koha soetamiseks pidanud kõvasti kokku hoidma ja selle välja ehitamiseks enam lihtsalt ei jätkunud jõudu, aga külajuttude järgi ei raatsinud Juula maksta, et talle elukõlblik maja oleks ehitatud ja oma mees jäi tal ka leidmata. Koha pidamine piirdus nähtavasti kitse pidamisega, aga peale sõda on Juula siin veel hulk aega üsna armetus olukorras elanud, sest 1959.a loenduses oli ta üksiku Uuepere elanikuna veel kirjas. See Kuivastu elupaik kadus koos Juulaga.
Vot ja sealt Juula elamisest saab juba edasise info. Tuleb tõsta vaid kivike eest ja käsitleda õrnalt.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
võsa (2), soovitan (2), rästikud (2), puugid (2), pikem_matk(>1km) (2), ilus_vaade (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6ZKK4
Logiteadete statistika:
38 (73,1%)
14
8
0
0
0
0
Kokku: 60
Alguses leidsin koordinaadi, kuid suund oli juba teistsugune. Kuna valikud olid mu sadamasse tagasi juba toonud, siis oleks olnud imelik kui siin oleks jäänud teine punkt piilumata. Proovisin ühelt, teiselt ja ka kolmandalt poolt, kuid seekord jäi lähemale saamata.
V6i noh tegelikult esimesed kaks ju leidsin. Teises punktis olin liiga väsinud et yle m6elda ja tegin s6brale lihtsalt pai :) Vaatasin siis uuesti kaarti ja v6tsin vastu otsuse et täna juba yhest sumpamisaardest piisab ja jätsin ta järgmist korda ootama. Väsinud peaga unustasin aga l6pu koordinaadid salvestada et siis järgmine kord tuleb lihtsalt uuesti s6brale külla minna. Loodetavasti ei ole tal siis vendasid ja 6desid kodus ;)
Esimesest punktist sain võrdlemisi kiiresti edasi. Teises ei saanud enam üldse. Liigutasin vist kõiki kive, mida andis. Üks oli selline, mis liikus aga kuidagi ei tahtnud välja tulla. Parmud muutusid samuti tüütavaks ja loobusin.
Roheliste Rattaretk tõi meid sel aastal Muhumaale. Olime varajase praamiga kohal ja tuli aega parajaks teha. See aare täitis selle ülesande kenasti ära. Kaks esimest puntki olid viisakalt tehtud ja edasise jaoks tundus, et meil hakkas juba aeg puudu tulema. Teinekord tuleb asi lõpuni viia.
Vahepunktis oli potentsiaalseid peidikuid palju, sh varingu all. Ehk oleks veel otsinud, aga kuna kohale tuli ka mitu mugulast, siis loobusin.
Esimeses ja teises punktis käisime ära, aga aare jääb seekord siiski oma aega ootama. Tänud ikka.
Kaks esimest punkti käes. Teame, kuhu edasi minna, aga nii kuuma ilma ja kahe koeraga me seda teekonda seekord ette ei võtnud. Esimese punkti leidsime maast. Võtsime peitjaga ühendust, et panna tagasi sinna, kust ta tulnud oli. Järgmine kord siis lõppu.
Jätkan ka siis mitteleiu rida. Oleme samasugused nagu eelmised. Kaks esimest käes, aga eks siis võtame viimase punkti, kui kunagi seda kanti lähme vallutama.
Esimese ja teise punkti leidsin ülesse aga kuna lõpp on võsas, siis pole seekord tahtmist lõppu minna.
Läksin nulli ja otsisin tükk aega midagi, mis edasi juhataks. Polnud üldse lihtne ja selle vahepeal kuulsin kahe naise vestlust teelahkme peal, et huvitav, mida need tänapäeva noored küll seda infosilti poleerimas käivad. Ma jäin seepeale hiirvaikseks ja õnneks leidsin siis ka kohe otsitava. Kui naistest möödusin, ei vaadanud nad mind üldse kurja pilguga, nii et võimalik, et nad rääkisid hoopis mingist muust sildist ja teistest noortest.
Teise punkti juurde jõudnuna vaatasin seda umbrohuvälja ja jäin mõttesse. Õnneks helistas kohe ema, kes teatas, et mind ja mu autot vajatakse tungivalt saare teises otsas, nii et üsna kerge südame ja suuremate südametunnistuspiinadeta jäi aardeotsing pooleli. Millalgi hiljem.
Kaks punkti allusid hästi (kuigi teise valvur pani mind hetkeks võdisema). Lõpppunkt on teada, kuid jääb ootama paremaid olusid. Haigena seda matka täna ette ei võtnud.