No oli küll alleeaa! Juba kaugelt vaadates muljet avaldav. Mida lähemale ja sügavamale, seda emotsionaalsemaks läks :O

Esmalt oli muidugi vau emotsioon. Pori oli ainult natukese päris alguses ja see ei seganud. Oma suurusjärgus nägi tee lausa vapustav välja, Põhja-Iirimaal asuv Dark Hedges tuli kohe meelde. Olgugi, et visuaalne sarnasus pole just kuigi suur neil, pigem meeleolu ja olustik loevad. Võimalik ka, et geograafiline asetus :D

Pärast mõningast fotoseanssi tuli meelde, millepärast ma üldse siia sattunud olin. Minna oli veel üle 300 meetri, ei viitsinud telefoni passida ratta peal ja üritasin vaatluse teel õiget kohta ära tunda. Mis polnud ka keeruline, sest tammumise jälgede järgi oleks nagu mikrotantsupidu toimunud. Tagantjärgi logisid lugedes kujutan hästi ette, mis seal toimus :) Tol hetkel ei teadnud aga suurt midagi, ei olnud isegi vaadanud infot. Ainult pori teema oli uduselt meelde jäänud. Ja vanakooli vihje. No kui keeruline ikka olla saab.

Kõigepealt tuvastasin, et selles vanakooli kohas, kuhu rohkem kui mikro mahuks, ei asu mitte midagi. Siis nuhkisin mitu tiiru kõiki mikro mõõdus auke ja tegin jälgi juurde. Tirisin isegi ratta üle kraavi, et sellega pikkust endale lisada. Kahtlesin juba kõiges, asukohast kuni enda mõistuseni. Lõpuks tegin info lahti ja no mida värki, selles kohas küll normaalses suuruses karpi ei ole, või ma olen täiesti segi. Viimases meeleheites lugesin Geopeitusest logisid ja viimase logija mitte kättesaamise teade tekitas tunde, nagu oleks ma illusionisti triki ohvriks langenud. No kui ei näe, siis ei näe, midagi pole teha.

Ei jäänud muud üle, kui lõin käega ja vaatasin järgmise sihtkoha valmis, kuhu edasi väntama hakata. Peitjale suured tänud sellegi poolest. Polegi nagu väga kahju et ei leidnud, ilus oli olla ikka :)

Aarde leidsin küll üles, kuid kätte ei saanud. Ülevalt puupraost on seda näha, aga liiga sügaval, et millegagi karpi liigutada.