Oli plaan otsida üks lihtne aare. Seda ma ei teadnud, et siin hiljuti kaks mitte leidu on tehtud. Ehitustiim ei seganud ja Stamina LHV tervisesportvõistlejad samuti mitte. Kui küünealused olid juba mullased, siis loobusin. Kohti nagu oli, kus oleks aare võinud olla, kuid ei leidnud. Kõrguste määratlemisel kehaosade kasutamine on sama tore kui kaugusi sammudes mõõta :D Võis olla, et oleks pidanud nõks kõrgemalt vaatama, mul suht lühikesed jalad ja põlved ka ilmselt madalamal kui keskmisel geopeituril..

Päeva lõpuks pidi ikka mitteleid ka ära tulema. Otsisime nulli lähikonnas kõik võimalikud peidukad läbi, aga näppu ei hakanud midagi. Logide lugemine ajas veel rohkem segadusse. Koht on muidugi selline käidav ka. Jääme ootama kinnitust aarde olemasolu või mitteolemasolu kohta.

Kuigi uurisin maad mõnda aega, täna siiski ei leidnud aaret.

Sai siis eelnevatel hästi maskeeritud :) Kahju, et nüüd alles seda uruasja lugesin. Ei tahtnud seal kaua pusida ka, teetöö- ja muud ehitajategelased olid seal kõrval ametis.

 2 

Ka 1,5 maastik võib hetkega muutuda 7,5 maastikuks, kui preili otsustab oma marumoekate (ja sigalibedate) saabastega patseerima minna. 200 m autost aardeni möödusid palvetades ja kõrgemate vägedega kaubrldes, et elusalt ûldse kohale jõuda. Kohapeal rippusin hammastega puu küljes ja lammutasin kivi maa küljest lahti. Karbile tegin ilusti pai ja libistasin end tuldud teed tagasi, kuid logimine jââb ootsma aegu, mil karp on maa küljest lahti sulanud.