Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Võsu ja Käsmu vahel kulgeb ligi kuue kilomeetri pikkune kergliiklustee, mis on võimalus liikuda ohutult kahe tähtsa suvituskoha vahel nii jalgsi, rattaga kui ka rulluisutades. See tee avardab suvituspiirkonnas oluliselt sportlikke liikumisvõimalusi. Kergtee keskel kulgeb see mööda mereäärt, sinna ehitati ka paadikujuline vaateplatvorm ja puhkekoht, kust avaneb vaade nii Käsmule kui Võsule.
Head vaate nautimist!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (17), lahe_teostus (6), vaatamisväärsus (6), muguoht (5), lumega_leitav (5), ilus_vaade (3), lastesõbralik (2), lastekäruga_ligipääsetav (1), rulluisurada (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6YQ3W
Logiteadete statistika:
136 (85,5%)
23
21
3
3
1
0
Kokku: 187
Otsisime, 1 hea koht oli aga see oli tühi, küsisin ühelt kas topsik seal või mujal, tuleb välja et vaatasime õiget kohta aga karpi polnud. Huvitav
Ühe kavala peiduka leidsime, kuid see oli tühi. Võimalik, et see polnud ikkagi see õige
Laeval passisid kohalik mugu, kel jätkunuks jutuvada vist ka siis, kui keegi ei kuulaks. Meie õnnetuseks oli ka üks mugupere seal ja väiksem magas kärus. Kuna oli väga tuuline ja üsna kiirelt hakkas külm, siis ei hakanud nendega passimises võistlema. Liikusime edasi.
Seest vaatasime ja väljast vaatasime. Väike lootus oli siiski, et äkki oleme osavamad midagi nägema. Laeva nägime ja nüüd teame ka kohta kuhu tagasi tulla.
Me ei olnud eelnevatest mitteleidudest teadlikud. Tutvusime kohaga ja kui lahkumas olime tulid Kaitsid sama tegema. Teine kord jälle. Aitäh!
Ei leidnud meie midagi. Ajame kõik lume ja külma süüks. Eks ükskord tagasi, kui tee mööda viib. Aitäh ikka!
Mihkel oli siin juba teist korda, meie esimest. Ilmastikuolud leidu ei soosinud, punnisime mis me punnisime seal. Vähemalt peidukas on nüüd teada ning millalgi soojemal ajal saab vast logi ka kirja panna :)
Milline imeline rattatee nüüd Võsult Käsmu viib. Muidugi tuleb uus tee sihipäraselt järele proovida. Ilusa sügisilma puhul oli laev mugudest pungil. Lisaks oli neil pikksilm ja võileivakott kaasas, nii oli neist päris raske lahti saada. Ei saa ju lihtsalt öelda, et pigistage silmad kinni, sest siis maitsevad võileivad paremini. Nii saime kannatlikult päris pikalt aega parajaks teha ning vaikselt laeva silmitseda. Leidsime koha, mis tundus aardele sobilik. Ikkagi osutus mugude moonakott põhjatuks ning meie kannatus lühemaks. Tegime vahepeal tiiru Sirelirannale ja uuesti tagasi. Laevas uued mugud uue moonakotiga :) Seekord olime visamad. Mugud lahkusid, tegime kiirelt vajaliku liigutuse . . kuid peidik oli tühi. Jah nii ongi, peidik on tühi, kas asub aare kuskil mujal, seda me tuvastada ei suutnud. GC-s on mingid leiulogid, seega võib aare isegi kuskil olemas olla. Ka peitjale andsime selle kurva teate edasi. Ühtlasi tänaks peitjat siia kutsumast, väga tore koht aardele :), vbl õnnestub mõni teinekord leida.
Ei leidnud. Või noh, ega ei saanud eriti otsida ka. Rõõmustasime kui laevale jõudes ühed mugud just lahkusid. Saime laeva, kuid järgmine hetk uus kamp jalgrattureid jäid seisma ja ronisid pardale. Otsustasime selleks hetkeks loobuda. Aga ega me tagasi ka ei jõudnud, sest plaan oli Käsmu aarded kõik ära võtta ja hiljem uuesti vaadata. Käsmu piiri pealt aga meid enam sisse ei lastud, kui me just Folgile ei tahtnud minna, niiet sinna kogu see plaan jäi. Tagasi liikudes polnud isegi sama seltskond veel laevalt edasi läinud. Teinekord siis uuesti see ja kogu Käsmu piirkond.
Vaat kui äge asi siia ehitatud! Viimati, kui käisin, polnud siin kergliiklusteedki. Peletasime oma saabumisega eelmise seltskonna minema aga kohe olid ka uued mugud platsis. Ja siis veel mõned. Ega seal otsimisest väga midagi välja ei tulnud niimoodi. Aga pole hullu, Kuradisaarele peame ka veel minema, eks siis tuleme siit ka läbi.
Otisisn, mis ma otsisin, aga kahjuks ei leidnud. Nüüd tuleb veel välja, et oli kadunud ka.
Laeva me astusime kuid minul jäi aare leidmata. Henriko leidis sealt omale sõbra. Mugudest ei hakka siinkohal üldse rääkima. Tipphetkel oli neli autot teeääres ja kaks jalgratturite seltskonda. Laevast lahkudes jooksis Henriko nii õnnetult, et tulemuseks verine marrastus põlve peal. Viimase Kuusalust ostetud plaastriga plaasterdasin ta põlve.
Kahel korral proovisin, aga mõlemal korral oli alus liiga hõivatud. Mine tea, ehk ka geopeiturite poolt :)
Laeva leidsime, astusime peale. Isegi leidsime ühe sobiva pilu aga ei vaadates ega kompides midagi silma/ kätte ei hakanud. Kõik 10 inimest uurisid laeva igast tasandist aga see kord jäime ilma. Vähemalt oli lastel väga lõbus muudkui ankruid alla lasta ja vasak-, parem- ja nooremtüürimehi hüüda. Seda laeva on ikka ja jälle tore külastada, tänan selle koha tutvustamise eest.
Totaalse idioodi tunne jäi sisse: ei olnud pilu ega nurka laeva peal, all ega sees, kuhu silmi ja sõrmi ei oleks ajanud, aga leidmata ta siiski jäi.
Karpi nägin, aga kätte ei saanud. Varemleidjaga konsulteerides õige taktika hetkel ei tööta.
Tegime täpselt nagu nimi ütles: Astusime laeva. Aga otsisime kaua ja ei midagi. Raskusastmest lähtuvalt ei sattunus silma midagi sobivat (peaks ju olema ka ratastooliga kätte saadav). Näha oli, et on ikka mitmel pool jõudu rakendatud ja igasugu laudu on erinevatest kohtadest proovitud lahti kangutama. Meie sellega ei kavatsenud tegeleda. Kuid aare jäi leidmata. Kindlasti külastan seda laeva uuesti. Tänan peitjat nii laheda laeva tutvustamise eest.
Jõudsime siia just õigel ajal, ajal kui Võsu poolt tuli kaherattaline, kolmerattaline, Käsmu poolt neljarattaline jalgsi lükkajaga ja mõlemast suunast jalakäijaid-uudistajaid keppidega ja ilma. Nii populaarne koht aasta esimesel päeval! Tänud Heldurile, peagi naaseme uuesti.