Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 4.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare kutsub teid väiksele Kappa saarele, mis asub Suure ja Väikse Pakri saare vahel. Kappa saare lõunatipus asub kunagine NSVL ovitseride kasiino. Kagurannale on keegi rajanud oma "suvila". Saare keskosas võib aga näha mingi vana hoone alusmüüri. Kappa saarele pääseb mitte ainult paadiga, vaid ka jalgsi läbi vee kahlates. Kõige parem on läheneda otse põhja poolt Väike Pakrilt, kus vesi kõige madalam. Madalaima veeseisuga ei tohiks vesi üle põlve ulatuda. Tasub olla ettevaatlik võimaliku militaarse päritoluga esemete suhtes! Valmis peab aga olema läbima pillirootihnikut ja suvel nõgesetihnikut. Suvel nimelt vohavad Kappa saarel kõrvenõgesed, mis võivad ulatuda üle pea.
Aare on avaldatud Advendiseeria 2016 raames.
Vihje: ära sina ahju tuld tee!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC6Z2Q8
Logiteadete statistika:
24 (92,3%)
2
2
0
0
0
0
Kokku: 28
On kahju kui geopeituse kaart muutub tühjemaks. Et nagu polegi enam põhjust, võimalusi võtta ette seikluseid või imelisi kulge. Samas kes keelab logitud aardeid taaskord külastamast, eriti kui sõpradel on käimata ja endalgi oleks matk uutes oludes. Ilm säras päikest ja meie võtsime suuna üle jää nulli. Nagu loota võis oli loodus voolinud meie teele kordumatuid teoseid, meie lobisesime ja kõndisime. Piiaga arutasime, aga ei saanudki vastust et millise kivi peal me suvel hüljest nägime. Siitpoolt lähenedes külastasime kohti, mis suvel ligipääsmatuks jäid. Näiteks majake kaldal, kus elas sees lind (mina suudan eristada varest, luike ja kajakat, see oli väiksem) Lõpetasime siis peagi tema kodurahu rikkumise ja suundusime kasiinosse. Kasutasime kasiinot sihipäraset ja asusime tagasiteele. Seegi polnud igav. Juba saabumisel saime aru, et kohalikud on saarele jäätee avanud ja et seda ka paljud mandrirotid lustimiseks kasutavad. Ühel hetkel muutus aga tegevus jääl imelikuks. Meie ees oli auto kust aegajalt tuli välja mees, kes kirvega jääd raius, ei olnud tõene meie arvamus, et ta laipa peita proovib. Hoopis uut jääteed otsis, sest pool tundi tagasi oli neil auto koos heiakoormga jääst läbi vajunud. ja meresaagiks saanud, oligi heinakoorem veel jääs nähtaval. Kaldale jõudes kohtusime juba kergelt lõbusaks seatud meeleolus mehega, kes kergelt kelkides meile jutustas, kuidas tema oligi olnud selle auto roolis, mille roolis nüüd näkineiud lustivad. Oh jah kallid geopeturid, külastage ikka käidud kohti, uued seiklused on tihti huvitavamad, kui algselt kogetud.