Kiri administraatoritele
Mõnus jalutuskäik
Peitis 01.12.16 [armastan]
| Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Loodushuvilistele sobib Mädajärve matkarada, mille ülesleidmine on juba paras ettevõtmine. Ümber järve kulgev rada ise on täiesti tsiviliseeritud ja siltidega varustatud, aga kui sellele tahta läheneda ja mitte Suuresta Golfi keskushoone juurest, mis on selle matkaraja soovituslik alguspunkt, siis võib olla raja ülesleidmine omamoodi seiklus.
Parkla 59° 19,1238' 24° 57,2152'
Aarde leidmiseks mine nulli ja vaata ringi. Selleks et aare leida pead Sa abivahendi kaasa võtma.
Aare on peidetud 2016. aasta advendiseeria aardena.
Vihje: 
9v
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
| Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
|---|---|---|
Parkla |
Parkla | 59° 19.1238' 24° 57.2152' |
Aarde sildid:
soovitan (22), lahe_teostus (21), pikem_matk(>1km) (6), 2016_aasta_aarde_kandidaat (5), matkarada (1), laudtee (1), advendiseeria_2016 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6XJ5P
Logiteadete statistika:
75 (97,4%) 
2
1
0
0
0
0
Kokku: 78
17 oktoober 2023 ei leidnud Maret [tohuvapohu
]Juba ammu olen seda aaret piielnud, et peaks selle jalutuskäigu ette võtma. Täna tundus absoluutselt sobilik enne pimeda tulekut see ettevõtmine siis ära teha. Jalutuskäik oli tõesti mõnus ja ei keeranudki otsemat teed peale aarde külastust tagasi vaid ikka ring järvele ka peale. Aga kirss jäi tordile peale panemata. Kohale jõudes kõik nägi nii tore välja ja otsisin koti põhjast abivahendi välja. Aga siis ei juhtunud enam midagi, kohe mittekuimidagi. Ega ma muud ei osanudki arvata, et mu abivahend oli seda külastust oodates oma võimed minetanud. No eks siis tuleb uuesti millalgi see teekond ette võtta ja loomulikult vahetult enne seda uus abivahend hankida, mitte lasta tal aastakene oodata, enne kui kasutama hakata.
14 aprill 2018 ei leidnud Karin ja Kristjan [karinten]Ei saanud. Tegelikult saime aru, mida teha aga lahti ei saanud. Siis mingi hetk otsustasime selleks korraks alla anda - tossud polnud parim valik ja kõigil olid jalad märjad. Lapsi me enam ka ei kuulnud. Kui siis mülkast välja saime, nägime, et tublid lapsed jalutasid rõõmsalt, külmunult ja sõbralikult auto poole. Soojemal ajal kummarites tagasi. Aga tänan ikka huvitava teostuse eest.